2-10-32387/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-10-32387

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoobril 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-32387 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Axxx Pxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind

74 391,29 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Jevgenia Žurina(Liivalaia 8 Tallinn 15040, e-post: jevgenia.zhurina@swedbank.ee); Kostja: Axxx Pxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgevamaa, epost: xxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Swedbank AS hagi Axxx Pxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxx Pxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 86 106,75( kaheksakümmend kuus tuhat ükssada kuus) krooni 75 senti võlgnevuse katteks. Sellest laenulepingu nr 07-076300-VL järgne nõue 81 443,01 krooni( põhiosa 70 391,29, intress 5742,88 krooni ja viivis põhiosalt 5308,84 krooni); ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr09-060201-KX järgne nõue 4000 krooni( põhiosa 4000 krooni, intress 303,24 krooni, põhiosa viivis 288,64 krooni).

Mõista välja Axxx Pxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (74 391,29 krooni) alates 07.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).

Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Axxx Pxxxxxx kanda. Mõista välja Axxx Pxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 8500( kaheksa tuhat viissada) krooni menetluskulude katteks, s.o. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

2 (3) Mõista välja Axxx Pxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt( 8500 krooni) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas).

Mõista välja Axxx Pxxxxxxxx 26( kakskümmend kuus) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 06.07.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 74 391,29 krooni, sellele lisanduvate viiviste ja intressi nõudes. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 25.04.2007.a. sõlmitud tagatiseta väikelaenulepingust nr 07-076300-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 90

500 krooni, intressimääraga 16% aastas, laenu tagastamise lõpptähtajaga 06.05.2011a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Viivisemääraks oli laenulepingus kokku lepitud hetkel kehtiv EKP intress( 2)+ 7% aastas, so.0,022% päevas. 26.05.2009a saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse, millega andis täiendava tähtaja võla tasumiseks, hoiatades võlgnevuse tähtajalise mittetasumise korral lepingu ühepoolsest lõpetamisest. 31.07.2009a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 14.12.2007a sõlmisid Swedbank AS ja Axxx Pxxxxx vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa classic rev krediitkaardi, millega võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 4000 krooni ja mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Kostja kohustus, vastavalt sõlmitud lepingule maksma kaardi kuutasu. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt, intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Võlgnik ei täitnud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediitkaart suleti 03.06.2009a.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 07.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja ema( AxxxxNxxxxxx poolt 16.08. 2010.a. vastu võetud( tl 21). TsMs § 313 lg 2 alusel loeb kohus kostjale materjali kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses, kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 8500 krooni.

3 (3) KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg.1, kuna kostja ei ole kohtule vastanud tähtajaks ega ka hiljem, § 407 lg.5 tagaseljaotsuse tegemist takistavad asjaolud puuduvad. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud laenulepingust ja krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg

1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS §

113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §

113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kuna kostja ei ole oma kohustusi täitnud, on hagejal õigus nõuda õiguskaitsevahendite rakendamist ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus tunnistab omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 26 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.

Kohtunik Ü.Raag