3-10-23/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-23 Haldusasi A.S´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 9 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

04. oktoober 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju 9 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt viibis ta 16.10.2009 Viru Vanglas P-2 kambris nr 1281. kell 17.30 võttis ta toidujagajalt vastu õhtusöögi ja ühekordselt kasutatava plastlusika. Kaebaja hakkas plastlusikat pesema, sest nad on rasvased ja haisevad. Neid lusikaid peseb masin, õigemini ta lihtsalt loputab neid. Kui kaebaja lusikat pesi, siis see läks katki ning ta sõi kuidagimoodi katkise lusikaga. Umbes kella 17.40 paiku andis kaebaja lusika toidujagajale tagasi. Kõrval seisis valvur . Lusikat ära andes ütles kaebaja, et ta lõhkus lusika selle lita pärast ära. Need sõnad olid mõeldud inspektor-kontaktisik Angelina Kaiva´le, sest kaebaja ei ole tema süül poolteist nädalat jalutamas käinud. Inspektor-kontaktisik ei viinud teda lattu selleks, et ta saaks võtta oma soojemad saapad ja villased sokid. Inspektorkontaktisik lubas talle seda iga päev, kuid tegelikult teda lattu ei viinud. Seega rikkus inspektor-kontaktisik jämedalt kaebaja õigusi. Kaebaja viitab Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 12,15, 19 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-i 324 (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseaduslik kohtlemine) rikkumisele.

3-10-23

2 (4) Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub alljärgnev: Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kaebajale vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 4-ks ööpäevaks. Rikkumine seisnes selles, et 16.10.2009 kella 17.40 paiku P-Hoone kartseriosakonnas kambris nr 1281 tagastas kaebaja pärast sööki lõhutud korduvkasutatava plastikust lusika. Kaebaja esitas 26.11.2009 vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamiseks ja talle tekitatud kahju 9 000 krooni hüvitamiseks.

Viru Vangla jättis xx.xx.xxxx haldusaktiga nr xx vaide rahuldamata. 19.03.2010 haldusaktiga tagastati kaebajale tema kahjunõue ja kuna vangla ei nõudnud seda tähtaegselt menetleda, siis pöördus kaebaja samasisulise nõudega halduskohtusse. 29.12.2009 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju 9 000 krooni hüvitamist seoses tema alusetult kartserisse paigutamisega 4- ks ööpäevaks Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel. Vastuses kaebusele viitab Viru Vangla VangS § 67 p-le 1, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud täitma vanglas julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohustab kinnipeetavat täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud heaperemehelikult suhtuma vangla varasse ja kasutama vangla ainult selleks ettenähtud otstarbeks. Vastustaja viitab ka VangS § 100 lg-le 1, mille kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuus, kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks.

VangS § lg kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus, sama õigusnormi lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat koheselt distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda omapoolseid selgitusi. VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbiviinud vanglaametnik. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. VangS § 64 lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise saamise päevast arvates.

Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4-ks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et 16.10.2009 kella 17.20.ajal P-Hoone kartseriosakonnas kambris nr 1281 tagastas kinnipeetav pärast söömist lõhutud korduvkasutatava plastikust lusika. Vastustaja viitab siinkohal Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.6 sätestatule, mille kohaselt on kinni peetav isik kohustatud heaperemehelikult suhtuma vangla varasse.

Samuti on kaebaja VangS § 67 p-i 1 ja vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud I üksuse valvuri Hanno Atla ettekandega nr 4058 ja ettekandest nähtub, et kaebaja tagastas P-2 osakonnas pärast õhtusööki lõhutud korduvkasutatava plastikust lusika. Samuti on süü tõendatud menetluse algatamise teatisega, mida tutvustati kaebajale 21.10.2009 ning selle teatisele kirjutas kaebaja omakäeliselt „Lusikas oli must. Ma lõhkusin ta ära“. Seega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise kuna vangla vara rikkumine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatuga.

Järelikult on tegu kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemisega, mille eest võis karistada kaebajat distsiplinaarkorras. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, sest distsiplinaarkorras karistamisel järgiti kõiki VangS § 64 lg-tes 1,2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid, asjas on läbi viidud

3-10-23

3 (4) distsiplinaarmenetluse, kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud ja kaebajale on antud võimalus anda omapoolseid seletusi. Samuti on karistus määratud selleks ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ja määratud karistus on proportsionaalne. Vastustaja peab asjakohatuteks kaebaja väiteid, et ta pesi enne sööki lusikat seetõttu, et see haises ja oli rasvane. Kaebaja väitel läks pesemise käigus lusikas katki. Vastustaja selgitab, et korduvkasutatavaid plastiknõusid pestakse Viru Vangla köögis nõudepesumasinas temperatuuril 50-60 kraadi ja kasutatakse nõudepesuvahendit MAC.

Nõudepesumasinad on töökorras ning dosaatoreid on kontrollitud. Nõudepesumasinaga pesemisel läbivad toidunõud nii pesukui loputusprogrammi, mis on piisavalt efektiivne protsess ja toidunõud saavad puhtaks. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus omakäeliselt kinnitanud, et ta lõhkus lusika ära. Kaebuses kaebaja soovib vabaneda vastutusest, väites sisuliselt, et võttis süü omaks, soovides sellest kasu saada. Vastustajale on arusaamatu, millist kasu kaebaja saama pidi. Samas distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja tunnistas oma süüd ning kaebus on esitatud sooviga vabaneda vastutusest.

Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et vangla rikkus PS §-e 12, 15 ja 19, s.o võrdsuspõhiõigust , õigust pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks ja õigust eneseteostusele. Kaebaja väitel riivas vangla tema inimväärikust. Vastustaja viitab VangS §-le 41, mille kohaselt kinnipeetavat tuleb kohelda inimväärikalt ning kindlustada, et vanglas viibimisel ei põhjustatakse isikule rohkem kannatusi ega ebameelduvusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Samas (tulenevalt kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast) ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine, vaid ka tähelepanu juhtimine, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine.

Vastustaja viitab asjaolule, et kaebaja väljendus kaebuses solvavalt vanglaametnik Angelina Kaiva suhtes, eirates üldtunnustatud viisakusreegleid ning näidates sellega üles ilmselt lugupidamatust vanglaametniku suhtes. Kaebaja kandis vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse ära ajavahemikul alates 27.11.2009 kuni 01.12.2009. Vastustaja viitab riigivastutuse seaduse (edaspidi RVast) S § 9 lg-le 1, mille kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra Kaebaja kandis ära talle määratud distsiplinaarkaristuse ning vangla leiab, et ainuüksi karistuse ärakandmisest ei teki kaebajale mittevaralist kahju.

Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses väidetava tervisekahju tekitamisega, kuid kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit talle tervisekahju tekitamise kohta ja seega on kaebaja väide paljasõnaline. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kaebajat VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4-ks ööpäevaks ning piirati vahistatule kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30, 32-34, 38, 41 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) §

48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Käskkirjast nähtuvalt pani kaebaja 16.10.2009 kella 17.40 ajal toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et P-Hoone kartseriosakonnas kambris nr 1281 tagastas ta lõhutud korduvkasutatava plastlusika. Kaebaja keeldus 16.10.2009 omapoolsetest seletustest ning 21.10.2009 tutvustati teda teatisega distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning võimaldati talle anda täiendavaid seletusi, kuid ta keeldus sellest (t.lk 24-25). Kaebajat on tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, sh Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04.2009 kuni 08.04.2009. 26.11.2009 esitas kaebaja vaide, milles soovis distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr xxx kehtetuks tunnistamist ning talle põhjustatud kahju 9 000 krooni hüvitamist juhul, kui ta on karistuse vahepeal ära kandnud. Kaebaja väitel on söömiseks väljastatud korduvkasutatavad

3-10-23

4 (4) plastiklusikad mustad, nad haisevad ning ta peab neid enne sööma hakkamist pesema. Pesemise ajal plastlusikas purunes. Viru Vangla I üksuse valvuri Hanno Atla 16.10.2009 ettekandest nr 4058 nähtub, et vahistatu A.S tagastas P-2 osakonnas pärast õhtusööki lõhutud korduvkasutatava plastikust lusika. Vahistatu keeldus toimunu kohta selgitusi andmast ning selle kohta koostati 16.10.2009 vastav akt ja 20.10.2010 algatati vahistatu suhtes distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatist on kaebajale tutvustatud 21.10.2009 ning teatisele on kaebaja kirjutanud omakäeliselt „Lusikas oli must.

Ma lõhkusin ta ära“ (t.lk.35). Viru Vangla kodukorra p 8.1.6 kohustab kinnipeetavat suhtuma vangla varasse heaperemehelikult ja kasutama vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks. 19.03.2010 koostas vangla direktorile spetsialist-söökla juhataja Veronika Vaino õiendi, millest nähtub, et kinnipeetavatele mõeldud korduvkasutatavad plastikust nõud pestakse Viru Vangla köögis nõudepesumasinas temperatuuril 55-60 C järgi. Nõudepesumasinas kasutatav nõudepesuvahend on MAC 912 ja loputusvahendiks MAC 921. Samuti on kontrollitud ka dosaatoreid, et välistada vale koguse pesuvahendi sattumist nõudepesumasinasse (t.lk 37).

Kaebajal on üle 60 kehtiva distsiplinaarkaristuse, mis annab tunnistust sellest, et tegemist on süstemaatilise korrarikkujaga. Muuhulgas on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras vangla vara rikkumise eest. Vastustaja väitel ei ole kaebaja eelnevatest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkab distsipliininõuete rikkumist. Vangla arvestas kinnipeetava karistamisel asjaoluga, et kaebaja ise suhtub ükskõikselt tema poolt toimepandud rikkumistesse, mis tähendab, et ta võib korduvalt panna toime samalaadseid distsipliinirikkumisi.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne tema poolt toime pandud süüteoga ning teda pole otstarbekas leebemalt karistada kuna kaebaja on samalaadseid distsipliinirikkumisi korduvalt toime pannud ning Viru Vangla väitel miski ei anna tunnistust sellest, et ta kavatseks hakata õiguskuulekalt käituma. Eeltoodut aluseks võttes ei ole kaebaja kahjunõue mitte millegagi põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega ja RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kuna kaebaja karistamine kartserikaristusega oli seadusega kooskõlas, siis ei ole alust tema kahjunõude 9 000 krooni hüvitamiseks. Esitatud kaebuses viitab kaebaja ka inspektor-kontaktisik Angelina Kaiva´le, kes väidetavalt piirab kaebaja õigusi ja vabadusi (PS §-d 12, 15 ja 19), kuid kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule selles osas konkreetset taotlust, siis kohus jätab kaebaja väite tähelepanuta.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 04.04.2011 Riigikohtu 04. aprilli 2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-736-10 alusel, millega otsustati jätta A.S´i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2010 määrusega nr 3-10-23 otsustati:

1. jätta A.S´i taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata

2. tagastada apellatsioonkaebus

3-10-23

5 (4)

Mare Krull kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE