2-10-33334/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-33334 Tsiviilasi MS, KL seaduslik esindaja kaudu hagiavaldus GL vastu elatise nõudes Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: KL seaduslik esindaja MS kaudu, (ik XXX eluk XXX) Hageja lepinguline esindaja adv GL ja adv Enno Heringson

Kostja: GL(ik XXX, eluk XXX) Kostja lepinguline esindaja adv Toomas Laanemaa

21.09.2010 Hageja: KL seaduslik esindaja MS kaudu, Hageja lepinguline esindaja adv GL ja adv Enno Heringson Kostja lepinguline esindaja adv Toomas Laanemaa

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista GL`lt (ik XXX) poolte ühise poja KL(sünd XXX) ülalpidamiseks elatis ajavahemiku eest aprill, mai, juuni 2010 summas 6525 krooni, millele lisandub tulumaks KL seadusliku esindaja MS (ik XXX) kaudu kasuks.

Välja mõista GL`lt (ik XXX) poolte ühise poja KL(sünd XXX) ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 krooni, millele lisandub tulumaks kuni lapse täisealiseks saamiseni KL seadusliku esindaja MS (ik XXX) kaudu kasuks.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 14.09.1995 sõlmiti hageja ja kostja vahel abielu, mille kohta oli tehtud vastav kanne nr 1517 abielutunnistuses (tl 7). XXX sündis hagejal ja kostjal poeg KL(tl 10). Lapse isaks on kostja. 01.04.2010 Harju Maakohtu otsusega lahutati poolte abielu (tl 8-9). Nad lõpetasid ühise majapidamise ja sellest ajast elavad eraldi. Pooled elavad ühes majas kuid erinevatel korrustel. Poeg KL elab koos emaga ja on ema MS ülalpidamisel. Hageja arvutuste tulemusena vajab poolte ühine laps KL ülalpidamist aasta lõikes 8469 krooni kuus. Märgitud summad võivad erinevatel kuudel olla erinevad. Arvestuse aluseks on hageja võtnud lapse reaalsed vajadused. Kehtima hakanud perekonnaseaduse kohaselt kohus ei pea analüüsima poolte varanduslikku olukorda, vaid lähtuma üksnes lapse huvidest. Hageja peab siiski vajalikuks märkida, et hageja sissetulek on keskmiselt 15 000 krooni ning hagejale teadaolevalt on kostja sissetulek 10 000 kuni 13 000 krooni kuus. Hageja peab õiglaseks kostjalt elatist nõuda kalendrikuus 5000 krooni, millele lisandub tulumaks so 6050 krooni alates hagi esitamisest so 12.07.2010. Kuna kostja pole ka varasemalt oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt soovib hageja nõuda vastavad summad: aprilli, mai ja juuni eest, kokku

18 150 krooni, kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 01.04.2010.

Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata, kostja on igati korrektselt ning nõuetekohaselt osalenud lapse ülalpidamises. Kostja arvates hageja ei ole ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks ning seetõttu vaidleb kostja hagile vastu ja ainuüksi seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. 01.07.2010 kehtima hakanud uue perekonnaseaduse kohaselt hagejaks saaks olla laps KL. Teiseks alates poolte abielu lahutamisest on kostja jätkuvalt kandnud kõiki kulutusi, mis on seotud poolte koduga, kus elab ka poolte ühine laps KL. Kolmandaks kostja on kandnud kulutused, mis on seotud poja mobiiltelefoniga. Kostja leiab, et tema poolt osutatud otsese materiaalsete kulude kandmisega on temapoolne osavõtt lapse ülalpidamiskulude kandmisest piisav ja tema materiaalsete võimalustega kooskõlas. Neljandaks hageja märgib, et tema sissetulek on 15 000 krooni, mis on oluliselt rohkem kui kostja oma.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Poolte vahel on vaidlus selles, kes on antud vaidluses hagejaks, kuna kostja on seisukohal, et hageja ei ole elatise nõude esitamiseks õigustatud isikuks juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse kohaselt kuigi hageja leiab, et MS on KL seaduslik esindaja ja hagi on esitatud eelkõige kaitstes lapse huve. PerekS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Lähtuvalt eeltoodust kohus nõustub kostja seisukohaga, et laps on õigustatud isikuks käesolevas hagis. Kostja arvates hageja ei ole ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks ning seetõttu vaidleb kostja hagile vastu ja ainuüksi seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. 01.07.2010 kehtima hakanud uue perekonnaseaduse kohaselt hagejaks saaks olla laps KL. Kohus lähtub asjaolust, et kaitstes lapse huve on käesolev hagi esitatud KL seadusliku esindaja MS kaudu.

Vaidlust ei ole selles, et poolte ühine laps elab poolte ühises kodus, mis on 2 korruseline ja kuna kostja elab üleval korrusel ning laps emaga all korrusel, siis eeltoodu on kinnituseks asjaolule, et laps elab koos emaga, kuna vanemad elavad lahus ja eraldi korrustel. Vaidlust ei ole selles, et pooled peavad ühiselt last ülal pidama ja selles, et kostja on osaliselt elatist tasunud so lapse kulutusi kandnud.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja väidab, et hageja on kulutused ülepaisutanud. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel tasudes laenukohustusi ja poja mobiiltelefoni arveid.

Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on mõlema vanema varaline seisund. Lapse ema väidete kohaselt on tema sissetulek netona 15 000 krooni. Lapse isa arvates võib see ka suurem olla, kuna vastavat tõendit ei ole esitatud. Kostja töötasuks on netona tasu bussijuhina 10 000 krooni ja muud sissetulekud kostjal puuduvad. Seega poolte väidete kohaselt on poolte varanduslik seisund peaaegu võrdne. Kuid kohus ei pea usutavaks, et kostja ainus sissetulek on netona 10 000 krooni kuus, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik tasuda laenulepingujärgseid makse, siis väikelaenu ja krediitkaarti. Asjaolu, et kostjal on sõlmitud laenulepingud, ei vabastada kostjat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on lapse vajadused tema senist ja tavalist elulaadi arvestades. Lapse seadusliku esindaja MS arvutuste kohaselt poja ülalpidamine aasta lõikes on umbes 8469 krooni. Kostja on jätnud suures osas oma ülalpidamiskohustuse täitmata. Kostja on tõendanud, et ta on kandnud poja mobiiltelefoni arvete tasumise. Kostja on seisukohal et lapse ema poolt lapse ülalpidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud, täpsustamata millised neist ning kui suured oleksid siis kostja arvates hageja põhjendatud kulud.

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps elab enamus ajast hageja juures. On ilmne, et laps veedab aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elab laps ema juures. Kohus, tutvunud kõigi kostja poolt esitatavate tõenditega lapsele tehtavate kulutuste kohta arvestusega, leiab, et kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et laps viibib ka kostja juures.

Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Juhindudes eeltoodud Riigikohtu lahenditest, hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et poolte sissetulek on kohtule teada, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse KL ülalpidamiseks 2175 krooni (millele lisandub tulumaks) kuus, KL seadusliku esindaja MS kaudu kasuks.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt nõudele kuulub elatis väljamõistmisele aprill, mai, juuni 2010 eest summas (2175*3)= 6 525 krooni, millele lisandub tulumaks KL ülalpidamiseks, KL seadusliku esindaja MS kaudu kasuks.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik