2-09-66210/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-66210

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-66210 Tsiviilasi Streitberg OÜ hagi Uxxx Rxxxxxx vastu võlgnevuse summas 16 287,05 krooni ja kõrvalnõuete summas

16 287,05 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Streitberg OÜ (registrikood xxxxxxxx; asukoht Aia 31-20, Jõgeva 48304); juhatuse liige Vxxxx Kxxxxxxxx (e-post: xxxxxx Kostja: UxxxxRxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: x Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 13.10.2010. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Streitberg OÜ ja kostja Uxxx Rxxxxxx vahel 13.10.2010. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Uxxx Rxxxxxx kohustub tasuma Streitberg OÜ-le 14 500 (neliteist tuhat viissada) krooni, millest moodustab 12 000 krooni üürilepingust tulenev võlgnevus ja 2500 krooni pool hageja poolt nõude esitamisel tasutud riigilõiv.

1.2. Uxxx Rxxxxxx kohustub tasuma Streitberg OÜ-le punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse summas 14 500 krooni osade kaupa 500 krooni kuus iga kuu 15. kuupäevaks, kusjuures esimene makse tuleb tasuda hiljemalt 15. novembriks 2010. a. Tasumine toimub Streitberg OÜ kontole nr 221027077251 AS-is Swedbank.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-66210 menetlus Streitberg OÜ hagis Uxxx Rxxxxxx vastu võlgnevuse summas 16 287,05 krooni ja kõrvalnõuete summas 16 287,05 krooni nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Streitberg OÜ kontole nr 221027077251 AS-is Swedbank pool nõude esitamisel tasutud riigilõivust summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

3. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute

Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Streitberg OÜ esitas 26.05.2010. a kohtule hagiavalduse Uxxx Rxxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse summas 16 287,05 krooni ja kõrvalnõuete summas 16 287,05 krooni nõudes. Uxxx Rxxxxxx vaidles 22.07.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 13.10.2010.a. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale nõude esitamisel tasutud riigilõivust pool summas 2500 krooni. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt maksekäsu kiirmenetluses 09.12.2009. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbrile 2900072369 riigilõivu summas 750 krooni ja hagi esitamisel 26.05.2010. a Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699 riigilõivu summas 4250 krooni. Kokku on tasutud nõudelt riigilõivu 5000 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 2500 krooni hagejale tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik