2-10-30715/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 25.10.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-30715

Tsiviilasi P M hagi M M vastu abielulahutuses ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 45 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja P M ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx x), kostja M M ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.2010

Resolutsioon Lahutada P M ja M M abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Rapla Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xx.

Jätta laps K M P M juurde.

Välja mõista M M elatis 3666.- krooni alates 28.06.2010 P M kasuks kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ja õppimise korral T T kuni õppeasutuse lõpetamiseni xx.xx.xxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulud jätta võrdselt P M ja M M kanda.

Välja mõista M M 2500.- krooni riigilõivu P M kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Abielu registreeriti xx.xx.xxxx Raplas. Abielust on sündinud x last, veel on alaealine tütar K, sünd xx.xx.xxxx. Abielu on käesolevaks ajaks purunenud. xxxx.a alguses lahkus kostja elama ja tööle xxxxx xxxxxxxxx, sellest ajast on pooled elanud lahus. Juba eelnevalt olid perekonnas lahkhelid, mida ei ole olnud võimalik siiani lahendada. Alaealine laps elab hageja juures. Tütre ülalpidamist on kostja hagejat abistanud ebaregulaarselt. Kostja töötasu on xx xxx.- kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub abielu lahutada, lapse palub jätta enda juurde, välja mõista kostjalt elatis 5000.- kr kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimiseni kutseõppeasutuses. Hageja palub välja mõista kostjalt poole riigilõivu.

Kostja vastuväited Kostja on nõus abielu lahutama ning nõustub hageja toodud põhjendustega.. Lapse palub kostja jätta hageja juurde. Elatise väljamõistmise vastu ei vaidle, elatise suuruseks on 3666.- kr. On nõus tasuma hagejale poole riigilõivust.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 2005.a algusest. Pooltel abielulist kooselu ei ole enam 2005.a algusest ja pooled kooselu ei taasta. Kohus loeb abielu purunemise põhjuseks poolte iseloomude sobimatuse ja elamise erinevates riikides. Laps kuulub jätmisele hageja juurde.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p-d 1ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Seega on kostja, kui lapse K isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on nõus toetama last materiaalselt 3666.- krooniga kuus ning nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. K M õpib T T II kursusel. Seega kuulub elatis väljamõistmiseni kooli lõpetamiseni 30.06.2012, kuid mitte kauem kui tütre 21-aastaseks saamiseni. Hageja on sellega nõus.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdselt poolte kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses hageja kasuks.

Kohtunik: