2-08-64895/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-64895

Tsiviilasi

Salva Kindlustus AS hagi Eero Kivikas vastu 361 208.98

krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

292 411.93 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eero Kivikase apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. oktoober 2010

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Eero Kivikas, esindaja Elina Madal

Vastustaja (hageja): Salva Kindlustus AS (RK: 10284984),

esindaja Kristiina Rea

RESOLUTSIOON

1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsus ja

teha asjas uus otsus.

3. Välja mõista Eero Kivikaselt Salva Kindlustus AS

kasuks kahju hüvitamiseks 277 158 krooni 46 senti

(kakssada

seitsekümmend

seitse

tuhat

ükssada

viiskümmend kaheksa krooni 46 senti) ja viivis 37 299

krooni

(kolmkümmend

seitse

tuhat

kakssada

üheksakümmend üheksa krooni).

4. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

76,7% ulatuses Eero Kivikase kanda ja 23,3% ulatuses

Salva Kindlustus AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Salva Kindlustuse AS esitas Eero Kivikase vastu hagiavalduse 361 208.98 krooni

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt S. K. ja XXX esindaja L. L. teatasid Salva Kindlustuse AS-ile

veekahjust, mis toimus 02.06.2006 Tartus XXX. Veekahju sai alguse E. Kivikasele kuuluvast

korterist nr x, kus WC-s purunes voolik. Veekahju tõttu sai kahjustada E. Kivikasele kuuluva

korteri põrand ning XXX ruumid ja vara. XXX ja AS Salva Kindlustus vahel oli sõlmitud vara

kindlustuse

poliis

kehtivusperioodiga

04.03.2006

-

03.03.2007.

Vastavalt

kehtinud

kindlustuslepingule on hageja XXX-le tekkinud veekahju hüvitanud, tasudes remonttööde hüvitiseks

kokku 433 729.38 krooni.

Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud Salva Kindlustus AS-is (kindlustussumma 50 000 krooni,

millest 1000 krooni omavastutus). S. K. esitas hagejale tsiviilvastutuse kahjuavalduse. Kostjale

kuuluva korteri (XXX Tartu) suhtes oli S. K. ja Salva Kindlustus AS-i vahel 05.05.2006

sõlmitud kodukindlustuse leping, mille kohaselt oli kindlustusobjektiks siseviimistlus aadressil

XXX Tartu. Esitatud kahjuavaldusele oli lisatud OÜ Lindestar poolt koostatud hinnapakkumise

põrandate taastamiseks nimetatud eluruumis summas 24 520.40 krooni. Salva Kindlustuse AS

nõustus esitatud pakkumisega. Kuna kõnelauses lepingus oli kokku lepitud ka omavastutus 1000

krooni, jäi kindlustushüvitise summaks 23 520.40 krooni. Hageja arvestas nimetatud summa

tasaarvelduse korras maha kogukahju suurusest. Sellest lähtuvalt on kostja poolt tekitatud kahju

suuruseks 361 208.98 krooni. Hageja on kostjale ja tema esindajale saatnud tagasinõude

eelnimetatud võlgnevuse tasumiseks, kostja on esitanud tagasinõudele pretensiooni ega ole

võlgnevust seniajani tasunud.

2. E. Kivikas vaidles hagile vastu.

Kostja esitas vastuväite kahju suurusele. Esitatud arvetelt ei ole üheselt näha, milliste

materjalidega ja milline töö on teostatud, ka ei ole tellija (XXX) töid vastu võtnud, kuna aktil

puudub tellija allkiri. OÜ Terstaal arves esitatud mahud ja kirjed ei ole õiged, kuivõrd kostja

koos x viibis XXX ruumides, aitas kaasa vee vähendamisele ja kiirele koristamisele, arvele

märgitud vett imevaid tööstuslikke tolmuimejaid OÜ Terstaal ei kasutanud. Hagi rahuldamiseks

ei piisa hagiavaldusele lisatud arvetest, hageja peab näitama täpse kahju koosseisu ja suuruse.

WC-s vooliku purunemist ja vee lekkimist ei olnud võimalik ette näha ega ära hoida, seetõttu ei

ole E. Kivikas kahju tekkimises süüdi (VÕS § 1043). Kostja vabaneb vastutusest, kuna voolik

oli paigaldatud spetsialisti poolt nõuetekohaselt ning kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel.

Päeval oli voolik töökorras, leket ei olnud ning kostja ei võinud teada ega ette näha vooliku

purunemist.

Salva Kindlustus AS tegi XXX suhtes ettepaneku sõlmida üldine tsiviilõiguslik vastutus

kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamiseks hüvituspiiriga 50 000 krooni, kuigi teadis, et

korteri nr x all asuv XXX on kindlustanud oma vara tunduvalt suuremale summale. Vabatahtliku

vastutuskindlustuse eesmärk on kahju tekitaja kaitsmine maksejõuetuse eest ning seda ei peaks

rakendama kindlustusvõtja kahjuks. Tuleks arvestada ka asjaolu, et XXX oli sõlmitud

kindlustusleping ning kahju on neile hüvitatud. Kindlustusandjal tekib tagasinõudeõigus juhul,

kui tegemist on tahtliku kahju tekitamise või raske hooletusega. Hageja ei ole selliseid asjaolusid

tõendanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus otsustas 24. novembri 2009 otsusega välja mõista E. Kivikaselt Salva

Kindlustus AS kasuks 295 733.98 krooni ning viivise 33 102 krooni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks

isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul

kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub

tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale

tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku

vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kahju tekitamises süüdi ning millises ulatuses oleks

asjaolusid arvestades tulnud Salva Kindlustus AS-il välja maksta kahjuhüvitis.

VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma

kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 1043 sätestab teisele isikule

(kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isiku (kahju tekitaja) kohustuse hüvitada, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1

p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju

tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti. Süü vormid on VÕS § 104 lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on

käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

Käesoleval juhul tuleb kostja kohustus korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 punktist 1, mille

kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama,

et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad § 11

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. KOS § 11 lg 3 esimese lause kohaselt ei vastuta korteriomanik

oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei

saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või

selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui

korteriomanikult oodata. Kohus möönab, et KOS-i sätete eesmärk on reguleerida korteriomanike

vahelisi suhteid, kuid käesoleval juhul saab ja tuleb nimetatud sätet laiendada ka kolmandatele

isikutele. Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et kostja väited süü puudumise ning

sellest tulenevalt ka vastutusest vabanemise kohta ei ole käesoleval juhul piisavad. Eeltoodud

sätete alusel saaks kostja vastutus olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse korral (KOS § 11

lg 3).

Kostja on asunud seisukohale, et vooliku purunemisel oli tegemist vääramatu jõuga ning sellest

tulenevalt ei vastuta kostja tekitatud kahju eest. Kohus märkis, et vääramatu jõu elementideks on

sellise asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse täitmist; seda asjaolu ei saa võlgnik mõjutada;

asjaolu ei saanud ette näha, s.t see peab olema ootamatu ja ei saa eeldada, et võlgnik sellise

asjaoluga arvestaks ning võlgnik ei oleks saanud asjaolu vältida ega seda ületada. Vääramatu jõu

põhijuhtumiteks on loodusjõud (maavärin, üleujutus vms), sotsiaalsed asjaolud (sõda, streik,

tööseisak, tulekahju jms) ning muud asjaolud (raske haigus) kui need vastavad VÕS § 103

lõikes 2 toodud kriteeriumidele. Käesoleval juhul ei saa WC-s asuva vooliku purunemist

käsitleda vääramatu jõuna VÕS-is toodud tähenduses. Voolik asus kostja korteriomandis, kostjal

oli sellele ligipääs olemas. Asjaoludest nähtuvalt kostja ise korteris ei elanud, vaid seda kasutas

tunnistaja S. K. . Korterist tulenevate võimalike ohtude eest vastutab kolmandate isikute ees

kostja ning temal lasus ka kohustus tagada korteri korrasolek. Kostja mõjupiirkonnas on tema

korteriomandis olevate torude ja muude seadmete korrasoleku kontrollimine. Kohus asus

seisukohale, et täidetud ei ole VÕS-is toodud eeldused ning tegemist ei ole vääramatu jõuga.

Kostja oleks saanud kahju tekkimist vältida, kui oleks eelnevalt kasutanud painduva vooliku

asemel teist liiki ühendust. Võimalike vee kahjude vältimiseks saanuks kostja (või tema ees

vastutav isik) sulgeda korteri peakraani. Taolise käitumisega oleks kostja järginud käibes

vajalikku hoolsust. Kohus märkis, et veekahju tekkimise ohtu tuleb kortermajas elades pidevalt

silmas pidada. Üldteada on asjaolu, et nt vett tarbivate kodumasinate (pesumasin ja

nõudepesumasin) kasutusjuhendites on tavapäraselt märgitud, et masinat ei tohi jätta tööle

järelevalveta ning kraanid tuleb töö lõpul sulgeda. Samuti on nendes masinates kasutusel mitmed

täiendavad tehnilised võttes veekahju ärahoidmiseks. Nende masinate veega varustamiseks

kasutatakse olemuselt sarnaseid painduvaid survevoolikuid, nagu kasutas S. K. WC ühenduses.

Antud juhul ei ole kostja tarvitusele võtnud mingeid ennetavaid abinõusid võimaliku veekahju

ärahoidmiseks ning sellega on ta käitunud hooletult.

XXX juhataja on kinnitanud, et hävitas osa asju, kartuses, et tervisekaitse ei luba neid X

tegevuse spetsiifikast lähtuvalt kasutada. Selline lähenemine oli ennatlik. Esmalt oleks tulnud

kindlaks teha, millega on esemed rikutud ning kas neid saab puhastada/kuivatada. Samuti on

menetluse käigus selgunud, et osa asju, mille eest XXX on hüvitist saanud, on endiselt kasutusel:

1 täiskasvanute diivan, 2 nukudiivanit, 2-3 tugitooli, 15 mängupatja ning osa

plastmasstooteid. Samuti ei ole kohtul põhjust kahelda kostja väidetes, mille kohaselt hankis vee

imemiseks vajalikud imurid S. K. ning nende tööks vajalik elektrienergia võeti kostja korterist.

OÜ Terstaal 22.06.2006 arvel nr 6602 märgitud kiirväljakutse osas ei ole õige tasu küsimine

kiirväljakutse eest, kuivõrd OÜ Terstaal alustas kindlustusandja seletuste kohaselt tööd päevi

pärast veekahju tekkimist. Kiirväljakutse eeldab kiiret ja kohest reageerimist, mida OÜ Terstaal

käesoleval juhul teinud ei ole.

Kohus pidas vajalikuks vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat järgmiselt:

3000 krooni (15 istepatja), 4200 krooni (nukudiivan ja tugitoolid), 1000 krooni (turuleti

plastikust osa), 7000 krooni (kaks plastikust liumäge), 2400 krooni (juuksurinurga plastikust osa)

ning 5000 krooni (diivan). Nimetatud esemete osas asus kohus seisukohale, et kostjal puudub

alus nende esemete väärtuse hüvitamiseks, kuivõrd XXX juhataja sõnutsi on need esemed

endiselt kasutusel.

Ka teostatud tööde eest makstavat hüvitist tuleb vähendada: vee kokku kogumiseks kasutatavate

imurite rent (1840 krooni), kiirväljakutse 5000 krooni, vee kogumine 60 tunni jooksul (7200

krooni), uus vaipkate (39 370 krooni), põrandaliistud (11 550 krooni). Tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et vee kokku kogumiseks hankis imurid kostja, samuti ei kulunud vee kokku

kogumisele 60 tundi, nagu arvel on märgitud. Kohus möönis, et ka remonditööde käigus võis

tekkida vajadus soojapuhurite kasutamiseks, mida kõnealusel arvel on märgitud, seega tuleb vee

kokkukogumiseks kulunud tundide arvu vähendada 2/3 võrra. Toimikumaterjalidest nähtuvalt oli

enne veekahju tekkimist XXX põrandakatteks villapõhjata vaip ilma põrandaliistudeta.

Remonditööde käigus asetati põrandale villapõhjaga ja oluliselt kallim vaip ning kinnitati

põrandaliistudega. Seetõttu tuleb väljamõistetava summa suurusest maha arvata ka kasutatud

põrandaliistudele kulunud summa ning vaipkatte maksumusest pool, st see osa, mille võrra on

uus vaip eelduslikult eelmisest parem. Kostjalt väljamõistetava hüvitise suurust tuleb vähendada

kokku 65 475 krooni võrra. Hageja nõuab viivist kokku 40 419 krooni. Ka võlgnetava viise

summat tuleb vähendada. Hageja on märkinud nõude suuruseks 361 208.98 krooni ning

viivisearvestusel sellest ka lähtunud. Kuna kohus vähendas väljamõistetavat summat, tuli ka

viivised ümber arvutada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 295 733.98 krooni ning

viivised 33 102 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. E. Kivikas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. novembri 2009

otsuse tühistamist osas, millega mõisteti E. Kivikaselt Salva Kindlustus AS kasuks välja

295 733.98 krooni ja viivis 33 102 krooni ning jäeti E. Kivikase kanda 82% riigilõivust ja

muudest menetluskuludest; menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on arusaamatu on kohtu poolt esitatud paralleel WC-vooliku ja teiste vett tarbivate

kodumasinate vahel. Kohus on asunud spetsialisti positsioonile, väites, et nende masinate veega

varustamiseks kasutatakse olemuselt sarnaseid painduvaid survevoolikuid. Kohtumenetluse

käigus ei ole tuvastatud, milliseid voolikuid kasutatakse teistes kodumasinates ja kas seal võib

leida olukorrale vastavaid sarnasusi.

Tunnistaja U. V. oli spetsialistina seisukohal, et kuivõrd norme WC-voolikute osas kehtestatud

ei ole, on WC-sse paigaldamiseks lubatavad nii elastsed kui ka jäigad ühendusvoolikud. U. V.

sõnutsi kasutatakse enamasti elastseid, kuna need balansseerivad süsteemi ebaühtlust ning jäik

voolik on selles suhtes halvem. Asjas ei ole tõendatud, et jäiga vooliku puhul oleksid vooliku

purunemised või muul moel lekked välistatud;

2) on apellandi hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel olnud tagatud vähemalt 75%

ulatuses. Tagatud oli, et korteriomand ei seisaks tühjana ja järelevalveta - veeõnnetuseaegsed

korterielanikud elasid selles korteris juba alates 1998. Korteriomandi kasutaja poolt oli

paigaldatud korteri WC-sse 2005 AS-st FEB ostetud veevoolik. Veevooliku kohta on AS FEB

väljastanud vastavussertifikaadi. 15.02.2009 on Ehitusasjatundjad OÜ andnud apellandile

hinnangu kasutatud veevooliku sobivuse ja selle purunemise asjaolude kohta. Ehitusasjatundjad

OÜ hinnangul oli kasutatud veevoolik nõuetekohane ja WC-s kasutamiseks lubatav. Hinnangu

kohaselt ei saanud korteri valdaja ega keegi teine tavapäraselt ja heaperemehelikult käitudes

mõista, et veevoolik oli lõhkemas, ega ka arvestada, et veevoolik võib lõhkeda ja põhjustada

veeavarii. Ehitusasjatundjad OÜ hinnangul põhjustas veevooliku lõhkemise väljastpoolt korterit

lähtunud veesurve ülerõhk, mistõttu oli tegemist korteriomaniku seisukohalt õnnetusjuhtumiga,

mis ei olnud välditav.

Korteriomandit kasutati tavapäraseks elamiseks, mistõttu ei jäänud korteriomand pikemaks ajaks

järelevalveta. Ka veeõnnetuse toimumise ajal ei pidanud korterikasutajad kodust ära jääma, kuid

asjaolude muutumise tõttu nad siiski ööseks koju ei jõudnud.

Vooliku purunemine toimus öisel ajal ning isegi, kui korterielanikud oleksid viibinud kodus,

poleks vooliku purunemine ikkagi olnud välditav - tavapärane hoolsus ei eelda, et ka magamise

ajaks tuleb peakraan sulgeda. Peakraani sulgemine ei ole igakordsel kodust lahkumisel

tavapärane ning seda ei saanud eeldada ka korterielanikelt, eelkõige seetõttu, et peres on

algkoolis käiv laps, kes koolist koju jõudnuna ei pea suutma iseseisvalt jälle veeühendust

taastada.

Head tahet korteriomandi kasutamisel näitab asjaolu, et lisaks õnnetusjuhtumi kindlustusele oli

korterielanike poolt sõlmitud Salva Kindlustus AS-s tsiviilvastutuse kindlustus summas, mille

suuruse soovitas kindlustusfirma maakler arvestades kindlustusalast praktikat. Nagu KOS § 11

lg 3 sätestab, tuleb rikkumise vabandatavuse puhul muuhulgas lähtuda ka mõistlikkuse

põhimõttest. VÕS § 7 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus

tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Asjas ei ole tuvastatud, et tavaliselt

paigaldatakse WC-sse jäikasid metallvoolikuid. Samuti ei ole tuvastatud, et tavaliselt sulgevad

isikud igakordsel kodust lahkumisel peakraani. Seega ei ole asjas tõendatud, et jäiga

metallvooliku paigaldamisega ja peakraani sulgemisega ei oleks täidetud olnud käibes vajaliku

hoole järgimine;

3) omab asjas tähtsust asjaolu, et vastustaja on suhtunud veeõnnetusse kui õnnetusse ning on

leidnud, et apellandil puudub vastutus toimunu ees, kuna vastustaja on apellandi

kindlustusandjana sama kindlustusjuhtumi osas teinud apellandile positiivse hüvitusotsuse;

4) möönab apellant, et peakraani sulgemine pikemaajalisel kodustlahkumisel on kooskõlas

vajaliku hoolsuse nõudega. Kuivõrd korterielanikel ei olnud kavatsust pikemalt kodust ära jääda,

ei sulgenud nad ka peakraani. Kuna kodust ärajäämise vajaduse tingisid muutunud asjaolud, oli

apellant valmis möönma ka, et tema hoolsus korteriomanikuna ei olnud kahjustuste vältimisel

tagatud 100%-liselt. Kuid kuna apellant ja ka korterielanikud olid valdavalt ilmutanud käibes

vajalikku hoolsust korteriomandi eest hoolitsemisel, leidis apellant, et tema hoolsus

korteriomanikuna kahjustuste vältimisel on olnud tagatud vähemalt 75% ulatuses. Kohus ei ole

andnud hinnangut, miks ta välistab apellandi vabandatavuse kahjustuste vältimisel täielikult;

5) ei nõustu apellant kahju suuruse osas kohtu kõigi seisukohtadega.

Põhinõudest 361 208 krooni ei peaks hüvitamisele kuuluma kokku 212 517 krooni, kuna nende

kulutuste väljamaksmine vastustaja poolt ei ole olnud põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et hüvitamisele ei kuulu mänguasjad summas 22 600 krooni ulatuses,

OÜ Terstaal arve 12 319.22 krooni ulatuses, vaip 19 685 krooni ulatuses ja põrandaliistud

11 555 krooni - kokku 66 159.22 krooni. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleks hüvitada

ülejäänud mänguasjad, mis ka valdavalt on alles või hävitati kahjukannatanu poolt. Veega võisid

hävida küll papist mänguasjad, kuid nende maksumus on kaetud kahjukannatanu

omavastutusega. Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleks hüvitada OÜ Terstaali arve

ülejäänud osas, kui arves nimetatud tööd on tänini vastuvõtmata ja ei vastustaja ega ka

kahjukannatanu ei ole osanud öelda, miks see tellimus vajalik oli, kas arves nimetatud tööd ka

tegelikult tehti.

Kohus on vähendanud vaiba maksumust poole võrra arvestades, et uus vaip on vanast vaibast

parem. Kohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et vana vaip ei hävinud veeõnnetuses - vaipa

oleks pärast kuivatamist saanud ka puhastada ja edasi kasutada. Seega ei ole uue vaiba ostmine

olnud põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud uue ja vana vaiba võrdlemisel lisaks erinevale

kvaliteedile ka vana vaiba kasutamisaega ja sellest tingitud teatavat kulumisastet. Kohus ei ole

andnud hinnangut, miks tuleb hüvitada tuulekoja ehitamise maksumus 16 780 krooni, kui

veeõnnetuse eelselt tuulekoda üldse puudus. Veeõnnetuse eelselt tuulekoja asemel olnud puidust

pealt avatud piire võis küll mõningal määral vees märguda, kuid ei saanud selles hävida.

Sarnaselt nimetatud vaheseinale olid sama kaua vees ka diivanite puidust jalad, mis kuivamise

järgselt ei ole vähimalgi määral kahjustunud ning diivanid on kasutusel olnud siiani. Puidust

piirde seisukorda kirjeldab piirdele kõige lähedasemas seisundis olnud puidust välisuks, mida

algselt küll kahjukannatanu soovis välja vahetada, kuid mida ei tehtud, kuna välisuksel puudusid

hoolimata märgumisest igasugused kuivamisjärgsed kahjustused.

Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleb hüvitada OÜ Salmark hinnapakkumisest üldkulud

18 000 krooni, kui ei ole selge, millest need üldkulud koosnesid ja kas need olid põhjendatud.

Tunnistaja R. S. on oma ütlustes avaldanud, et üldkulud sisaldavad alati ehitusfirmadel

transpordi jm ettenägemata kulusid. Transpordikulud on Salmark OÜ hinnapakkumisel

kajastatud eraldi reana, mistõttu need kulud ei saa sisalduda üldkuludes. R. S. sõnutsi ei ole

neile teatatud, et ka muid lisatöid oleks tulnud teha.

Kohus ei ole andnud hinnangut, miks tuleb hüvitada 1/2 suure saali remondi maksumusest

summas 34 671 krooni. R. S. ütluste kohaselt teostati suure saali lae remonditöid umbes pool

kuni 2/3 laest. Seega ei ole põhjendatud hüvitada hinnapakkumises kajastatud kogu suure saali

lae maksumus. Apellant leiab, et kogu põhinõue on põhjendatud 145 696 krooni ulatuses.

Arvestades, et apellandi vabandatavus oma hoolduskohustuse rikkumisel on vähemalt 75%, on

apellant valmis hüvitama 1/4 põhjendatud põhinõudest.

5. Salva Kindlustus AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu 24. novembri

2009 otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) on apellant leidnud, et kostja tegevus oli KOS § 11 lg 3 kohaselt vabandatav.

Vaidlus puudus selles, et veeavarii põhjuseks oli kostjale kuuluvas korteris asuva WC

loputuskasti painduva vooliku purunemine. Veeavarii põhjuse kohta on AS-le Salva Kindlustus

esitanud kahjuavalduse S. K. , XXX ning KÜ XXX on esitanud vastava õiendi. Kostja ei eita

veeleket oma korteris, mille tagajärjel tekkis alumisele korrusele veeuputus. Vastustaja tsiteerib

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2, lg 3 esimest lauset. Korteriomaniku

kohustus on hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning

korteriomandi omanik vastutab teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel süüst

olenemata.

Kohus on otsuses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kahju tekkimise vältimine oli kostja

mõjupiirkonnas. Asjas oli oluline tuvastada asjaolu, et kahju vältimine oli kostja mõjupiirkonnas.

Apellant on tsiteerinud apellatsioonkaebuses üksnes kohtu näiteid selle kohta, kuidas oleks

kostja saanud veekahju tekkimist vältida. Seega ei ole apellandi kõne all olevad viited

asjakohased;

2) on apellant seisukohal, et tema hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel oli tagatud

vähemalt 75% ulatuses. Vastustajale jääb selgusetuks, millistele asjaoludele tuginedes on see

protsent apellandi poolt kujundatud. Asjaolu, et korteris elas kahjujuhtumi toimumise hetkel sees

üürnik, ei vabasta apellanti vastutusest. Paljasõnalised on apellandi väited selle kohta, et korteri

WC-sse paigaldatud veevoolik oli ostetud AS-ist FEB (puudub ostudokument) ning et AS FEB

poolt väljastatud vastavussertifikaat kuulus purunenud voolikule. WC loputuskasti kummist

veevooliku lõhkemise oht on üldteada olev asjaolu, millega peab iga korteriomanik arvestama.

Paljasõnaline on väide, et veevooliku lõhkemise on põhjustanud väljastpoolt korterit lähtunud

veesurve ülerõhk. Sellekohased tõendid puuduvad;

3) on apellant rikkunud vajalikku hoolsuskohustust vastavalt KOS § 11 lg 1 punktile 1 ning lg 2.

Nimetatud säte eeldab korteris asuvate seadmete, mille purunemine võib põhjustada kolmandate

isikute vara kahjustamist, regulaarset kontrolli. Eluruumi kasutamine ei saa minna vastuollu

seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. WC loputuskasti veevooliku purunemine,

mille tagajärjel tekkis veeuputus XXX ruumides, on vastuolus seaduse ja kolmanda isiku

huvidega. Tegemist ei olnud ootamatu ja ettenägematu asjaoluga – vääramatu jõuga –, mis ei

olnud kostja mõjupiirkonnas. Kahju tekkis hageja kliendile seetõttu, et kostja korteris purunes

veevoolik ja sealtkaudu voolas välja pikema aja vältel suurel hulgal vett, mille läbijooksu

tagajärjel said kahjustada XXX ruumid. Korterisiseste veetorude seisukorra kontrollimine oli

kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kostjal oli võimalik vee läbijooksu ette näha ning kahju

tekkimist ära hoida näiteks sellega, et ta oleks lisaks visuaalsele vaatlusele ka muul viisil aeg-

ajalt kontrollinud WC loputuskasti veevoolikut või korterist lahkumisel sulgenud korterisse

siseneva veetorustiku sulgeventiilid. Kostja tegevus oli vastuolus KOS § 11 lg 1 punktiga 1,

kuna kostja ei võtnud tarvitusele piisavaid abinõusid temale kuuluvas korteris ning üksnes selle

korteri kasutaja kasutuses oleva WC loputuskasti veevooliku purunemise ja sellega kaasneva vee

väljajooksu vältimiseks. Kostja ei ole tõendanud toru purunemist vääramatu jõu tõttu ning seega

on ta vastutav hageja kliendile tekitatud varakahju eest.

S. K. on esitanud Salva Kindlustus AS-ile 15.08.2006 tsiviilvastutuse kindlustuse

kahjuavalduse. Salva Kindlustus AS otsustas kahju hüvitada ning vastutuse kindlustushüvitis oli

49 000 krooni (kindlustussumma poliisil on 50 000 krooni, omavastutus 1000 krooni).

Nimetatud hüvitis arvestati maha kostjale esitatud tagasinõudest. Tähelepanuväärne on asjaolu,

et S. K. on tsiviilvastutuse kindlustuse kahjuavaldust esitades leidnud, et korteriomanik vastutab

XXX põhjustatud kahju eest;

4) ei pea vastustaja asjakohasteks apellandi väiteid tekkinud kahju suuruse ebaõige määramise kohta.

Maakohus on juba vähendanud kostjalt välja mõistetud hüvitist 65 475 krooni võrra ning hüvitise

vähendamise aluseks olnud põhjendused on toodud otsuse punktis 29.

XXX suure saali vaip sai veeuputuse tagajärjel selliseid kahjustusi, et selle edaspidine

kasutamine ei olnud võimalik. Eelnevat on kinnitanud nii R. S. kui ka XXX juhataja L. L. .

Apellant ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et vaip oli kahjujuhtumi järgselt

kasutuskõlbulik.

Ebaõige on apellandi väide, et enne kahjujuhtumit XXX tuulekoda üldse puudus. Tuulekoja

olemasolu on tõendatud kahjujuhtumi käsitlemise käigus tehtud fotode ja L. L. ütlustega.

Vastustaja on tõendanud XXX põhjustatud kahju rahalist suurust hagiavaldusele lisatud

dokumentide, L. L. ja kahjukäsitleja R. S. kohtuistungil antud ütlustega. L. L. ja R. S.

tunnistustest nähtub, et veekahju oli niivõrd suur, et kahjustada sai praktiliselt terve esimene

korrus.

Väär on apellandi väide R. S. antud ütluste kohta. Protokolli lk-st 1 nähtub, et R. S. on öelnud,

et lae karkass vajas väljavahetamist poole kuni 2/3 ulatuses. Kogu lagi aga vajas pahteldamist ja

värvimist. Apellant ei ole tõendanud asjaolu, et kahju tekkis Salva Kindlustus AS poolt nõutust

väiksemas ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 24. novembri 2009 otsuse E. Kivikaselt väljamõistetud kahju suuruse ja

viivise osas ning teeb asjas uue otsuse, millega mõistab välja E. Kivikaselt Salva Kindlustus AS

kasuks kahju hüvitamiseks 277 158.46 krooni ja viivise 37 299 krooni. Samuti muudab

ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

7. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse

kahel alusel: 1) apellant leiab, et tema poolt KOS § 11 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine

(WC loputuskasti vooliku purunemine) on vabandatav KOS 11 lg 3 järgi; 2) apellant vaidlustab

väidetavalt tekkinud kahju suuruse osaliselt ja leiab, et põhinõue on põhjendatud 145 696 krooni

ulatuses.

8. Vastavalt KOS § 11 lg-le 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Antud juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kostjale kuuluvas korteris purunes

02.06.2006 WC loputuskasti voolik ning sellest tingituna sai kahjustatud XXX vara.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt KOS § 11 lg-s 1 sätestatud kohustuste

rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi.

KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab,

et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle

tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Riigikohus on 07.09.2006 otsuses nr 3-2-1-69-06 asunud järgmisele seisukohale :“Lisaks juhib

kolleegium tähelepanu sellele, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju

tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste

rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.

KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata“.

Seega lähtudes Riigikohtu seisukohast, ei ole antud juhul oluline kostja süü. Vastusest

vabanemiseks pidi kostja tõendama, et rikkumine oli vabandatav, kuid ta ei ole seda teinud. WC

loputuskasti vooliku purunemine ei ole selline asjaolu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada.

Samuti oli võimalik selle asjaoluga, et WC loputuskasti voolik võib puruneda, arvestada ning

seda asjaolu oli võimalik vältida või takistada (näit kontrollida vooliku korrasolekut, vahetada

mingi aja tagant voolik, sulgeda äraolekul korteris veekraan jms). See, et väidetavalt oli voolikul

olemas AS FEB väljastatud vastavussertifikaat, ei vabanda korteriomaniku poolt kohustuste

rikkumist. Samuti ei vabanda kostjapoolset kohustuste rikkumist see, et tunnistaja U. V. ütluste

kohaselt võib paigaldada WC-sse nii elastseid kui jäiku ühendusvoolikuid. Kostja võiski

paigalda nii jäiga kui elastse ühendusvooliku, kuid ta pidi hoolitsema selle eest, et tema

korteriomandi kasutamine ei tooks kaasa sellist toimet teistele korteriomanikele, mis ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjutused, kuid antud juhul ei ole ta seda taganud, s.o ta ei ole

olnud vajalikul määral hoolikas.

Apellandi väitel põhjustas veevooliku lõhkemise väljaspool korterit lähtunud veesurve ülerõhk,

mistõttu on kohustuste rikkumine vabandatav. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui veevooliku

lõhkemise põhjustas veesurve ülerõhk, ei vabane apellant vastutusest, kuid tal võib olla selle

asjaolu tõendatuse korral nõue veeettevõtja vastu. Antud juhul ei ole asjas olevate tõenditega

tõendatud see asjaolu, et konkreetse vooliku lõhkemise 02.06.2006 põhjustas veesurve ülerõhk,

sest Ehitusasjatundjad OÜ arvamusest (I kd tl 175-177) nähtuvalt ei ole võimalik veevooliku

lõhkemise põhjust määratleda, kuid üks lõhkemise põhjus võib olla veevoolikusse väljastpoolt

korterit lähtunud veesurve ülerõhk.

Apellandi väitel on tema hoolsus korteriomanikuna kahjustuste vältimisel olnud tagatud

vähemalt 75% ulatuses.

KOS § 11 lg 3 kohaldamise eelduseks on see, et korteriomanik on küll oma kohustust rikkunud,

kuid ta tegi seda asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle

tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.

Kuna apellant on seisukohal, et ta ei saanud üldse mõjutada seda asjaolu, et WC loputuskasti

veevoolik purunes, siis on arusaamatu tema väide, et 75% ulatuses ta nagu ei saanud veevooliku

purunemist vältida ja 25% ulatuses sai.

9. Hagi maakohtule oli esitatud kahju 361 208.98 krooni väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas

hagi 295 733.98 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et põhinõue on

põhjendatud 145 696 krooni ulatuses, seega on vaidluse all kahju suurusega 150 037.98 krooni.

VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kahju tekitajal on õigus esitada kannatanu kindlustusandja vastu kõik need vastuväited, mida tal

oleks olnud õigus esitada kannatanu vastu. See tähendab, et kui kindlustusandja maksis

kannatanule hüvitist rohkem, kui oleks pidanud maksma kahju tekitaja, siis ei ole

kindlustusandjal õigust nõuda kahju tekitajalt enammakstud summa hüvitamist.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei peaks hüvitamisele kuuluma mänguasjade maksumus

55 000 krooni (maakohus leidis, et hüvitamisele ei kuulu mänguasjad summas 22 600 krooni),

OÜ Terstaal arve 37 141 krooni (maakohus ei ole täpsustanud hüvitamisele mittekuuluvat

summat), vaip 39 370 krooni (maakohus leidis, et hüvitamisele ei kuulu pooles ulatuses),

tuulekoda 16 780 krooni, põrandaliistud 11 555 krooni (maakohus leidis, et hüvitamisele ei

kuulu põrandaliistudele kulutatud summa), üldkulud 18 000 krooni ja ½ suure saali lae

maksumusest 34 671 krooni.

10. Nähtuvalt asja materjalidest, hüvitas hageja kahjustatud mänguasjad ja varad summas

55 000 krooni (tl 45-46). Apellandi väitel võisid hävida küll papist mänguasjad, kuid nende

maksumus on kaetud kahjukannatanu omavastutusega ning seega on hageja põhjendamatult

maksnud kahjuhüvitisena 55 000 krooni. Maakohus on mänguasjade ja varade kahjuhüvitisest

maha arvanud 15 istepatja 3000 krooni, nukudiivad ja tugitoolid 4200 krooni, turuleti plastikust

osa 1000 krooni, kaks plastikust liumäge 7000 krooni, juuksurinurga plastikust osa 2400 krooni,

diivani 5000 krooni (kokku 22 600 krooni). Maakohtu poolt kahjuhüvitisest mahaarvatud

plastikust liumäed ei ole kahjustatud vara nimekirjas, mille eest määrati kahjuhüvitis

55 000 krooni, ning seetõttu on liumägede maksumus 7000 krooni ebaõigesti arvatud

kahjuhüvitisest maha.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kahjustatud ja hageja poolt hüvitatud vara nimekirja ning

tunnistajate T. L. (I kd tl 245-246) ja R. S. (I kd tl 249) ütlusi, on tõendatud kannatanul vara ja

mänguasjadega seoses kahju tekkimine summas 25 300 krooni (s.h klaver 10 000 krooni;

lastekitarr 1000 krooni; karvased loomad 2000 krooni; lauamängud 10 tk 1100 krooni, sest Salva

Kindlustus AS vastusest JKP Õigusbüroo OÜ-le I kd tl 45-46 nähtub, et osa lauamänge on alles

ja seetõttu arvestab ringkonnakohus lauamänge pooles ulatuses; puzzled 30 tk 2400 krooni;

nukuvankrid 3 tk 1500 krooni; puidust nukumööbel 2400 krooni; nukud 5 tk koos riietega

2500 krooni; puidust mänguasjad 2400 krooni), sest tegemist oli kas tekstiilist, puidust või papist

(kartongist) mänguasjadega, mis eeldatavasti vee mõjul muutusid kasutuskõlbmatuteks.

Tõendatud ei ole lisaks maakohtu poolt juba tuvastatule nimekirjas oleva nukuköögi 5700 krooni

(tunnistaja T. L. ütluste kohaselt oleks olnud pestav), autode 3600 krooni (tunnistaja T. L.

ütluste kohaselt osa autodest võis olla puust, kuid ei mäleta, mis neist sai), patareidega väikelaste

mänguasjad 4500 krooni (tunnistaja T. L. ütluste kohaselt võisid olla plastmassist, ei mäleta, mis

neist sai), väikelaste mänguasjad 2200 krooni (tunnistaja T. L. ütluste kohaselt ta ei mäleta, mis

neist sai) hävimine või kasutamiskõlbmatuks muutumine.

Arvestades kannatanu omavastutuse osa 3000 krooni, on hageja poolt õigustatult hüvitatud

kannatanule kahju vara ja mänguasjade eest summas 22 300 krooni ning kostjal on kahju

tekitajana kohustus see hüvitada.

11. Hageja on tasunud Terstaal OÜ-le arve nr 6602 alusel (tl 65) 37 141.70 krooni. Maakohus on

leidnud, et põhjendamatu on arves märgitud vett imevate tööstuslike tolmuimejate rent

1 840 krooni, kiirväljakutse 5 000 krooni ja vee kokkukogumine ruumides 60 töötundi

7 200 krooni, s.o kokku 14 040 krooni. Maakohus on vastuoluliselt vaidlustatud otsuses

märkinud, et „kohus möönab, et ka remonditööde käigus võis tekkida vajadus soojapuhurite

kasutamiseks, mida kõnealusel arvel on märgitud, seega on kohus seisukohal, et vee

kokkukogumiseks kulunud tundide arvu tuleb vähendada 2/3 võrra“. Sellisel kujul sõnastatud

maakohtu seisukohast ei saa aru, mida kohus on täpselt silmas pidanud, s.o millistest

remonttöödest käib jutt ning miks asjaolu, et soojapuhurite kasutamine oli vajalik, tõi kaasa vee

kokkukogumiseks kulunud tundide arvu vähendamise 2/3 võrra. Seetõttu ringkonnakohus leiab,

et kuna kostja väitel toimus koheselt vee kokkukogumine ruumidest ja ta võttis sellest teiste

hulgas osa ning tunnistaja L. L. ütluste kohaselt ta tellis Terstaal OÜ kohale alles mitu päeva

pärast toimunud üleujutust, siis tuleb jätta kõik arvel märgitud tunnid vee kokkukogumiseks

arvestamata.

Apellandi väite kohaselt ei kuulu Terstaal OÜ arve hüvitamisele täies ulatuses, sest tööd on vastu

võtmata ja tunnistaja L. L. ei osanud öelda, miks tellimus oli vajalik ja kas arves nimetatud tööd

tehti.

Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt (I kd tl 245-246) esitas Terstaal OÜ-le tellimuse tema ning töö

seisnes koristamises ja kuivatamises, kuivatati läbivettinud seinad ja laed.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on õigesti tasunud Terstaal OÜ arve summas 20 574.48 krooni

(31 476-14 040=17 436+18%=20 574.48) ning seetõttu kuulub nimetatud summa kostjalt

väljamõistmisele. Asjaolu, et ei ole vormistatud tööde üleandmise akti, ei tähenda, et tööd

oleksid tellija poolt vastu võtmata.

12. Apellandi väitel ei olnud uue vaiba ostmine põhjendatud, sest vaipa oleks saanud kasutada

edasi, samuti oleks tulnud uue vaiba maksumuse määramisel arvestada vana vaiba kulumisastet.

Apellandi väide, et vana vaipa oleks saanud kasutada edasi pärast puhastamist, ei ole tõendatud.

Tunnistajate L. L. ja R. S. ütluste kohaselt oli vaip läbi vettinud ja selle kasutamine ei olnud

võimalik.

Seda, et üleujutuse käigus sai kahjustada juba kasutuses olnud vaip, on arvestatud sel teel, et

hüvitist vaiba eest on maakohtu poolt vähendatud poole võrra. Maakohtu otsusest küll ei nähtu,

kui suur on hüvitis summaliselt, kuid lähtudes Salmark OÜ pakkumisest (I kd tl 26) on kahju

hüvitiseks seoses suure saali vaipkatte vahetusega 23 228.30 krooni (39 370:2=19 685, koos

käibemaksuga 23 228.30).

13. Tuulekoja ehituseks kulunud summaks on asja materjalide kohaselt 16 780 krooni. Apellandi

väitel veeõnnetuse eelselt tuulekoda üldse puudus, oli vaid puidust pealt avatud piire.

Tuulekoja olemasolu enne veeavariid on tõendatud tunnistajate L. L. ja R. S. ütlustega, samuti

asjas esitatud fotodega. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt tuulekoda oli saanud veest kahjustada,

uuesti puidust ei tehtud, paigaldati kips; enne oli lahtine, nüüd on kipsplaat peal, tuulekoja

mõõtmed jäid samaks. Tunnistaja R. S. ütluste kohaselt tuulekoda oli alt märg, olid läbijooksu

jäljed.

Siinkohal on asjakohatu apellandi viide sellele, et puidust pealt avatud piire võis küll märguda,

kuid ei saanud hävineda, ning sarnaselt diivani jalgadega ning välisuksega oleks see kuivanud.

Tuulekoja remont oli tingitud tunnistajate L. L. ja R. S. ütluste kohaselt sellest, et see oli vee

mõju tõttu alumisest otsast tume ja inetu, s.o tuulekoda vajas tingituna vee toimest remonti.

Lähtudes eeltoodust oli põhjendatud tuulekoja remont summas 16 780 krooni ning kostja peab

selle hagejale hüvitama.

14. Apellandi väitel ei selgu Salmark OÜ hinnapakkumisest, milles seisnevad üldkulud

18 000 krooni ning seetõttu ei ole nende väljamõistmise põhjendatud.

Nähtuvalt Salmark OÜ pakkumusest (I kd tl 26) on osaühing planeerinud seoses ehitustöödega

üldkuluks 18 000 krooni. Arvestades üldist ehitustööde mahtu (306 426 krooni) ei ole osaühingu

poolt planeeritud üldkulud (s.o osaühingu kui terviku eksisteerimiseks vajalikud kulud) suured

ning seetõttu on õigustatud nende väljamõistmine kostjalt.

15. Apellant on vastu vaielnud ka suure saali lae remonditöö maksumusele ning ei nõustunud

selle hüvitamisega summas 34 671 krooni, s.o pooles ulatuses. Vastuväite kohaselt on tunnistaja

R. S. ütlustega tõendatud, et suure saali remonttöid teostati vaid pooles kuni 2/3 ulatuses.

Tunnistaja R. S. ütluste kohaselt (I kd tl 249) kogu lagi vajas pahteldamist ja värvimist, karkass

vahetati välja pooles kuni 2/3 ulatuses.

Seega tunnistaja R. S. ütlused ei tõenda suure saali lae remonttööde tegemist vaid pooles

ulatuses ning on õigustatud kostjalt välja mõista kogu suure saali lae remonttööde maksumus.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt väljamõistetava hüvitise suurust vähendada 84 050.52 krooni

võrra (mänguasjade osas 32 700 krooni + Terstaal OÜ arve osas 16 567.22 krooni + vaiba osas

23 228.30 + põrandaliistude osas 11 555 = 84 050.52) ning kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks kahju hüvitamiseks 277 158.46 krooni (361 208.98-84 050.52=277 158.46).

16. Hageja on esitanud taotluse viivise väljamõistmiseks perioodi 08.01.2008 – 17.04.2009 eest

(I kd tl 212). Lähtudes hagi rahuldatud osa suurusest, on viivise suuruseks sel perioodil

(277 158.46x0.11:365x336) 28 065 krooni + (277 158x0.095:365x128) 9 234 krooni, kokku

37 299 krooni.

17. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb vastavalt sellele jaotada

menetluskulud ringkonnakohtus. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

Hageja esitas maakohtule hagi 361 208.98 krooni väljamõistmiseks. Ringkonnakohus rahuldab

hagi 277 158.46 krooni ulatuses, s.o hagi rahuldatakse 76,7% ulatuses ja jääb rahuldamata

23,3% ulatuses. Lähtudes eeltoodust jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 76,7%

ulatuses kostja kanda ja 23,3 % ulatuses hageja kanda.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson