2-10-44354/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010.a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-44354 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi J I ja V I vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 15 887,09 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS Hageja esindaja: Artur M (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ ) Kostja 1: J I (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja 2: V I (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista J I ja V I solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks 31 773,71 (kolmkümmend üks tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja 71 senti) krooni, millest 15 887,09 krooni on tagastamata krediidisumma, 2432,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 394 krooni viivis ja 2060 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. 3. Välja mõista J I ja V I solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks viivis 28,49% tagastamata krediidisummalt (15 887,09 krooni) aastas alates 15.09.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta täies ulatuses J I ja V I kanda. 6. Välja mõista J I ja V I solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks 5850 (üheksa tuhat ükssada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord 1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

2(4) Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-s (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik 14.09.2010.a. esitas BIGBANK AS hagi J I ja V I vastu 31 773,71 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 17.04.2004.a tarbijakrediidilepingu , mille raames on sõlmitud 01.01.2006.a kokkulepe krediidisuma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1450,80 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja 1 kasutuses olevaks krediidisummaks 19 975,35 krooni. 17.11.2004.a sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu. Kostjad on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 31 773,71 krooni, millest 15 887,09 krooni on tagastamata krediidisumma, 2432,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 394 krooni viivis ja 2060 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 28,49% tagastamata krediidisummalt (15 887,09 krooni) aastas alates 15.09.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, mida tõendavad toimikus olevad väljastusteated. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(4)

Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 31 773,71 krooni ning viivis 28,49% tagastamata krediidisummalt (15 887,09 krooni) aastas alates 15.09.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.

TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4350 krooni ning hageja lepingulise esindaja kulud 1500 krooni Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5850 krooni.

4(4)

Heiki Kolk Kohtunik