2-08-61031/25 · Tallinna Ringkonnakohus

1(6) Tsiviilasi nr: 2-08-61031

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Kai Härmand ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-61031 Tsiviilasi

I. S. hagi S. S. vastu abielu lahutamiseks ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.04.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. S. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. S. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja S. S. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Menetluse liik Kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg 04.10.2010 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja S. S., kostja esindajad vandeadvokaat Rainer Kuulme ja vandeadvokaat Mati Maksing

RESOLUTSIOON:

Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 08.03.2010.a otsus, millega S. S.lt mõisteti välja igakuine elatis 2 631,75 krooni lapse R. S. ülalpidamiseks alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni I. S. kasuks, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Teha uus otsus, millega S. S.lt mõista välja igakuine elatis 2 175,00 krooni lapse R. S. (ik XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni

I. S. kasuks.

2(6) Tsiviilasi nr: 2-08-61031

Kohtuotsuse terviklik sõnastus on järgmine: Mõista S. S.lt välja igakuine elatis 2 175,00 krooni lapse R. S. (ik XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni I. S. kasuks.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Jätta nii maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulu 83 % ulatuses S. S. kanda ja 17 % ulatuses I. S. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED: Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.09.2008 esitatud hagiavalduses palus I. S. (hageja) lahutada 20.12.2007 sõlmitud abielu S. S.ga (kostja) ning mõista kostjalt 28.04.2005 sündinud poolte ühise lapse R. S. (endise nimega J. S.) ülalpidamiseks välja igakuine elatis 3000 krooni tagasiulatuvalt alates 01.08.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.04.2017. 08.03.2010 kohtuistungil vähendas hageja elatise nõuet, paludes kostjalt välja mõista alates 01.08.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 456,75 krooni.

Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust. Igakuised kulutused poolte ühise lapse ülalpidamiseks on 5800 krooni, millest söögile 2000 krooni, kommunaalkuludele 800 krooni, hügieenile ja ravimitele 500 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni, raamatutele ja mänguasjadele 500 krooni, vabale ajale 500 krooni, tervishoiule

500 krooni.

Kostja vastuväited Kostja pidas 25.02.2009 kohtuistungil piisavaks elatise suuruseks 2175 krooni kuus. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja lapse bioloogiline isa, vaid kanti lapse isana sünniakti poolte ühise avalduse alusel 13.11.2007. Kostja on esitanud kohtule hagi vanemakande vaidlustamiseks. Kostja pidas last ülal kuni hageja lahkus lapsega kostja juurest. Kostja ei pea hageja lapsele tehtavate kulude arvestust põhjendatuks.

Menetluse käik Harju Maakohus tegi 29.04.2009 osaotsuse, millega lahutas I. S. ja S. S. vahel Tallinna Perekonnaseisuametis 20.12.2007 registreeritud abielu (kanne nr XXXX) (toimik lk 126)

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi 08.04.2010 otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks alates 01.08.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 2631,75 krooni. Kohus jättis kohtukulud kostja kanda.

3(6) Tsiviilasi nr: 2-08-61031

Jõustunud Harju Maakohtu 09.06.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-69677 jäeti rahuldamata

S. S. hagi I. S. vastu lapse R. S. vanemakande ebaõigeks tunnistamiseks. Seega on kostja kantud lapse isana lapse sünniakti 13.11.2007 poolte ühise avalduse alusel.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, ning kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 61 alusel alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg

4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2008 on 4350 krooni kuus, mis teeb ühe vanema osaks 2175 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 tuleb elatiselt määras 2175 krooni tasuda tulumaksu 456,75 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on lapsele tehtavad kulutused hageja esitatud dokumentidega tõendatud. OÜ O. tõendiga on tõendatud, et hageja töötasu on 4350 krooni kuus ja OÜ B. tõendiga on tõendatud, et kostja töötasu on 6000 krooni kuus. Kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole, talle kuulub korteriomand Tallinnas XXXXXXXXX XX XX-XX ja tal on laenukohustus panga ees. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas PKS 61 lg 6 p-des 1-3 sätestatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Asjaolu, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa, ei anna alust elatise vähendamiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-08-69677 jõustunud kohtuotsustega leidis tuvastamist, et kostja teadis sellest asjaolust juba lapse sünniakti kande tegemisel. Kuna kostja võttis omaks, et ta täitis lapse ülalpidamiskohustust kuni 28.07.2008, on kooskõlas PS § 70 lg 2 põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine alates 01.08.2008.

Apellatsioonkaebus Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus ei võinud kostja osavõtuta asja sisuliselt lahendada. Kohus rikkus sellega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Ka ei ole kohus võtnud seisukohta kostja poolt esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluse suhtes.

Hageja vähendas 08.03.2010 kohtuistungil elatisenõuet 2175 kroonini ja taotles elatisele tulumaksu 456,75 krooni lisamist. Tulumaksu lisamise ja nõude vähendamise osas ei ole kostja aga saanud oma seisukohta avaldada. Hageja taotles elatisele tulumaksu lisamist esimest korda alles 08.03.2010 kohtuistungil, kusjuures tulumaksu lisamise küsimust ei ole kohus menetluses pooltega arutanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb väljamõistetavale elatisele lisada tulumaks ja mis alusel peab tulumaksu tasuma elatist maksev isik. Kohus ei ole põhjendanud, miks pole kostja poolt väljatoodud põhjused (kostja ei ole lapse bioloogiline isa, poolte ühine kooselu kestis ca 7 kuud, kostja ja lapse vaheline suhtlemine on lõplikult katkenud, hageja elab koos lapse bioloogilise isa R. T., kes eelduslikult peab last ülal, pooled esitasid kohtule ühise avalduse kostja kohta lapse sünniakti tehtud vanemakande kustutamiseks) mõjuvad, et jätta vastavalt PKS § 61 lg 6 p 3 elatis välja mõistmata. Kuna hageja varanduslik seisund on oluliselt parem kui kostjal ning lapsel on ilmselt piisav sissetulek, tuleks kostja hinnangul PKS § 61 lg 6 p 2 kohaselt jätta elatis välja mõistmata ka sel põhjusel. 30.04.2010 seisuga lõpetati kostja ja OÜ B. vaheline tööleping seoses ettevõtte tegevuse lõpetamisega ning käesoleval hetkel kostjal igasugune sissetulek puudub. 08.03.2010 kohtuistungil vähendas hageja elatise nõuet 2175 kroonile kuus. Kohus ületas otsust tehes nõude piire, mõistes kostjalt välja elatise summas 2631,75 krooni. Lapsele tehtavad kulutused on hageja poolt tõendamata.

4(6) Tsiviilasi nr: 2-08-61031

Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohtu istungil vähendas vastustaja elatise nõuet arvestusega

2 175.- kroonini kuus.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu, kuid ringkonnakohus saab teha uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Maakohus ei rikkunud ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme, arutades asja ilma kostja osavõtuta. TsMS § 352 lg 6 kohaselt lahendab kohus kohtuistungi edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. Seega on kohtuistungi edasilükkamist taotleval menetlusosalisel endal kohustus teatada kohtule õigel ajal, et ta ei saa kohtusse ilmuda. Õige on apellandi seisukoht, et TsMS § 345 mõtte kohaselt tähendab mõiste „õigel ajal“ menetlusosalise kohustust teatada kohtusse ilmumise takistusest esimesel võimalusel. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses tõendi, et viibis 08.03.2010.a 14:00, so kohtuistungi alguse ajal stomatoloogi vastuvõtul. Teate takistuse ilmnemisest saatis apellant kohtu kantseleisse 08.03.2010.a kell 13:45, so 15 minutit enne istungi algust. Isegi kui eeldada, et e-kiri jõudis kantseleisse samal hetkel, tuli avaldus registreerida ja edastada asja menetlevale kohtule. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, miks tal ei olnud võimalik varem informeerida kohut vajadusest minna hambaarstile ja oodata ära kohtu seisukoht. 15 minutit enne istungi algust edastatud avaldust ei saa lugeda antud asjaoludel õigel ajal edastatuks. Nimetatut oleks kostja saanud vältida, kui oleks kohut varem telefoni teel informeerinud taotluse laekumisest hiljem. Hambavalu ei ole selline objektiivse iseloomuga olukord, mis seda takistanuks. Maakohus ei saanud võtta seisukohta kostja taotluse osas, kuna taotlus ei jõudnud enne kohtuistungi algust asja arutava kohtunikuni. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, mis tingiksid TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaldamise.

Kostja õigusi ei rikkunud asja arutamine ilma kostja osavõtuta ka sisuliselt, kuna hageja vähendas oma nõuet 3 000 kroonilt 2 631,75 kroonini. Hageja taotlus lisada elatise miinimummäärale tulumaks ei saa käsitleda taotlusena menetlusõiguslikus mõttes, mille suhtes kostjal oli TsMS § 351 lg 2 kohaselt õigus avaldada oma seisukoht. Sisuliselt põhjendas hageja sellega, miks ta soovib elatist välja mõista suuremas ulatuses kui miinimummääras 2 175.- kr. Seega polnud tegemist üllatusliku asjaoluga, mida kohus oleks pidanud kostjaga arutama ja tema seisukohta küsima TsMS § 436 lg 4 kohaselt. Samuti ei ületanud maakohus otsust tehes nõude piire (TsMS § 439). Kohtu arvutusviga tulumaksu arvestamisel ei muuda otsust vastuoluliseks.

Õige on osaliselt apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei põhjendanud otsust seaduse kohaselt piisavas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks maakohus hindama lapse vajadusi, kui mõistis elatise välja suuremas osas kui miinimummääras (PkS § 61 lg 4). Käesoleval juhul lisas kohus miinimummäärale tulumaksu arvestusliku osa, märkides vaid, millistest tõenditest nähtub lapsele kulutuste tegemine, kuid jättes tegemata tõenditest järelduse ja analüüsimata, kui suured on lapse vajadused. Nimetatu tingiks asja maakohtule menetlemiseks tagasisaatmise. Seoses vastustaja poolt osaliselt nõudest loobumisega ja elatise nõude piirdumisega miinimummääras apellatsioonikohtu istungil, saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse.

5(6) Tsiviilasi nr: 2-08-61031

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas puuduvad PkS § 61 lg 6 p-des 1-3 sätestatud asjaolud, millest tulenevalt võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata. Nimetatud osas on kohus otsust piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja väited lapsel piisava sissetuleku kohta on oletuslikud. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja tööleping pärast kohtuotsuse tegemist lõppenud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et kostjal ei ole võimalik leida endale temast sõltumatutel põhjustel sissetuleku teenimise võimalust. Hageja parem varanduslik olukord ei anna alust jätta elatis kostjalt välja mõistmata. Kostjal on seadusest tulenev kohustus osaleda lapse ülalpidamises. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks summas 2 175.- kr alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi käsitluse, mille kohaselt end lapse sünniakti kandmise näol oli tegemist kostja näiliku ja seetõttu tühise tehinguga, kuna tegelikult toimus varjatud lapsendamine. Tegemist on uute asjaoludega, mida kostja maakohtus esile ei ole toonud ja mille esitamist esmakordselt apellatsiooniastmes ei ole põhistatud.

Menetluskulude jaotus Lähtudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jäävad nii maakohtu kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud 83 % ulatuses kostja kanda ja 17 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kai Härmand

Ele Liiv

Ande Tänav

Parandatud 01 11 2010 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse resolutsiooni esimeses lõigus sisalduv ilmne ebatäpsus kuupäeva osas ja lugeda õigeks järgmine sõnastus: „Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 08.04.2010.a otsus, millega S. S.lt mõisteti välja igakuine elatis 2 631,75 krooni lapse R. S. ülalpidamiseks alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni I. S. kasuks, samuti menetluskulude jaotuse osas.“

2. Toimetada määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 22.10. 2010.a otsus kätte toimetatud.

3. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

6(6) Tsiviilasi nr: 2-08-61031