3-10-1127/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.oktoober 2010. a

Haldusasja number

3-10-1127

Haldusasi MTÜ Sillamäe Poksiliit kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 04.03.2010 korralduse nr 110-k õigusvastaseks tunnistamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja MTÜ Sillamäe Poksiliit esindajad Valeriy Gimaev ,Vjatšeslav Žaretšnev ja Grigori Salmijanov

Vastustaja Sillamäe Linnavalitsuse esindaja Deniss Iškin

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Tunnistada õigusvastaseks Sillamäe Linnavalitsuse 04.03.2010 korraldus nr 110-k. Välja mõista Sillamäe Linnavalitsuselt kaebaja MTÜ Sillamäe Poksiliit kasuks menetluskulu summas 388.30 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, 22.10.2010.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD

Sillamäe Linnavalitsus kinnitas 04.03.2010 korraldusega nr 110-k ,,Sillamäe linna spordiklubidele toetuse eraldamine" Sillamäe linna spordiklubides osalevate ning linna poolt toetatavate osalejate arvu ning määras Sillamäe linna 2010 aasta eelarves ettenähtud vahenditest

Sillamäe linna spordiklubidele toetuse ja spordiklubide tippja saavutussportlaste ning meeskondade toetuse. Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuses ülalnimetatud Sillamäe Linnavalitsuse korralduse õigusvastaseks tunnistamist, kuna leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebuse esitajat toetust saavate klubide ning osalejate hulgast välja ning talle toetust määramata. Kaebuse esitajale on toetus jäetud määramata põhjusel, et kaebuse esitajal puuduvad treeningute läbiviimiseks litsentseeritud treenerid (Seda on noorsooja spordikomisjoni spetsialist kinnitanud Ajakirjas „Infopress“) .

Sillamäe linna spordiklubidele toetuse andmise korra § 1 lg 3 kohaselt Sillamäe linn eraldab pearaha toetust Sillamäe elanike registris oleva ühe osaleja kohta maksimaalselt kahel spordialal osalemiseks; toetust saavate klubide ning osalejate arvu kinnitab Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt linna aastaeelarvele. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kord ei laiene neile taotlejaile, kes taotluse esitamise hetkeks on Sillamäe linnas äriregistri andmetel tegutsenud vähem kui üks aasta. Muid tingimusi toetuse saamiseks ei ole sätestatud.

Tulenevalt eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et tal oli õigus olla toetust saavate klubide ning osalejate hulgas ning saada sporditoetust. Isegi, kui eeldada, et toetuse määramata jätmise põhjuseks esines asjaolu, et kaebuse esitajal treeningute läbiviimiseks puuduvad litsentseeritud treenerid, on siiski kaebuse esitajale toetuse määramata jätmine on õigusvastane: vaidlusaluses korralduses ei ole vastustaja nõuetekohaselt põhjendanud, mis põhjusel toetust kaebuse esitajale ei määrata. Vaidlusaluses korralduses puudub igasugune viide asjaolule või kaalutlusele, et kaebuse esitaja taotlus on jäetud rahuldamata eelpool nimetatud põhjusel.

Vastustaja esindaja on MTÜ-s Sillamäe Poksiliit 07.12.2009.a läbi viinud kontrolli, mille tulemusena ei ole tuvastatud, et MTÜ Sillamäe Poksiliit treenerid on litsentseerimata. Kaebaja leiab, et noorsooja spordikomisjoni esimees Jevgeni Terentjevi sõnul, (kes on ka Kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe juhatuse liige, viimasele on toetus eelarvest määratud), sõnul ei taha ta, et linnas tekiksid spordialadel teineteist dubleerivaid spordiklubid (Ajakirja „Infopress“ artikkel). Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et noorsooja spordikomisjon on jätnud kaebuse esitajale toetuse määramata, mitte seetõttu, et temal puuduks selleks seadusest tulenev õigus, vaid muudel põhjustel.

Lähtudes eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et Sillamäe Linnavalitsuse 04.03.2010.a korraldus nr 110-k ei ole õiguspärane ning tuleb tunnistada õigusvastaseks. Kaebuse esitaja menetluskulud on kokku 388.30 krooni (riigilõiv 250 krooni, õigusteenuse osutamise kulu summas 138.30 krooni, viimase kohta esitatud OÜ V.Gimajevi Õigusbüroo konto väljavõte 27.09.2010).

Sillamäe Linnavalitsus leiab, et kaebajal pole põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Sillamäe Linnavalitsuse 4.martsi 2010.a korraldus nr 110-k on õiguspärane, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Spordiseaduse § 3 p 2 kohaselt vallal ja linnal on kohustus kinnitada spordiorganisatsioonide vallavõi linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks. Vastavad tingimused on sätestatud Sillamäe Linnavolikogu 27.novembri 2008.a määruses nr

106 ,,Sillamäe linna spordiklubidele toetuse andmise kord" . Korra § 5 lg 1 kohaselt toetuse määramise otsustab linnavalitsus ühe kuu jooksul pärast Sillamäe linna eelarve vastuvõtmist Sillamäe Linnavolikogu poolt, arvestades eelarves selleks eraldatud vahendite suurust. Vastustaja on sporditoetust saavate klubide arvu ja sporditoetuste määramisel aluseks võtnud nii MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev arvamust, kui ka Sillamäe linna 2010 aasta eelarves spordiklubide toetuseks ettenähtud vahendid ja Sillamäe Linnavolikogu noorsooja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a seisukohta, samuti arvestas vastustaja konkreetsete spordialadega tegelemise tulemuslikkust ja alade hetkeolukorda. Põhjendatud ei ole kaebuses esitatud väide, et sporditoetuse määramisel on vastustaja tuginenud Sillamäe Spordiliidu Kalev ettepanekule, mis on tehtud juhatuse poolt, kes ei olnud pädev nimetatud ettepanekut tegema. Taotluse menetlemisel esitab Sillamäe Linnavalitsus taotlused nõuandvale organile - spordiliidule, mis annab arvamuse taotleja kohta linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks Korra § 4 lg 4 järgi. Selle sätte täitmiseks on vastustaja esitanud taotlused MTÜ-le Sillamäe Spordiliit Kalev, kes andis oma arvamuse taotlejate kohta. Oma arvamuse on andnud ka Sillamäe Linnavolikogu noorsooja spordikomisjon, kes soovitas Sillamäe Linnavalitsusele mitte toetada litsentseeritud treeneriteta kaebajat, mis ei vii linnas aktiivset tegevust, nt ei vii läbi igasuguseid linna spordiüritusi.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et Sillamäe Linnavalitsuse poolt toetuse määramine otsustatakse haldusaktiga. Haldusakti motiveerimise ning kaalutlusõiguse kasutamise korral on haldusorganil haldusaktis kaalutluste esitamise kohustus (HMS § 56 lg 1 ja lg 3).

Halduskohus leiab, et motiveerimise ja kaalutluste näitamise kohustuse täitmata jätmine on käesolevas asjas oluline vormiviga, mis võis viia otsustuse sisulise õigusvastasuseni. Kaebaja MTÜ Sillamäe Poksiliit’u ei teavitatud vaidlusalusest haldusaktist. Nimetatud korraldus avaldati vastustaja kodulehel. Haldusaktis on märgitud, et korraldus antakse KOKS § 30 lg 1 p 2, Sillamäe Linnavolikogu 27.novembri 2008.a määruses nr 106 ,,Sillamäe linna spordiklubidele toetuse andmise kord" § 1 lg 3, § 5 lg 1, § 6 lg 1, Sillamäe Linnavolikogu noorsooja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a protokolli nr 5, MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse 09.02.2010 protokolli alusel, lähtudes eelarvevahenditest, arvestades konkreetsete spordialade tulemuslikkust ja hetkeolukorda.

Vaidlustatud haldusaktis ei ole mingisuguseid motiive esitatud. Mingis osas esitati põhjendused haldusaktile tagantjärgi, et Sillamäe Linnavolikogu noorsooja spordikomisjon soovitas Sillamäe Linnavalitsusele mitte toetada litsentseeritud treeneriteta kaebajat, mis ei vii linnas aktiivset tegevust, nt ei vii läbi igasuguseid linna spordiüritusi. Alles kohtumenetluses esitati vastuses kaebusele täiendavaid põhjendusi vaidlustatud haldusakti kohta. Kohtuistungil on vastustaja tuginenud asjaolule, et kaebuse esitajale on toetuse jäetud määramata põhjusel, et kaebuse esitajal puuduvad treeningute läbiviimiseks litsentseeritud treenerid. Haldusmenetluse seadus ei võimalda haldusakti motiveerimist tagantjärele.

Halduskohus möönab, et Riigikohtu halduskolleegium on põhimõtteliselt pidanud võimalikuks haldusakti motiivide esitamist ka kohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8.mai 2001.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-01). Hilisemas praktikas on aga Riigikohus asunud valdavalt pigem seisukohale, et kohtumenetluses haldusakti põhjenduste esitamine ei muuda haldusakti tagantjärgi õiguspäraseks. Nii on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et haldusakti motiveerimatus ei võimalda kohtul kontrollida, kas haldusorgan on haldusaktide andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ja teostanud ratsionaalset kaalumist. Samuti pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel, kuna aktides puudub igasugune faktiline põhjendus ning need ei sisalda ka viiteid dokumentidele, kust sellised põhjendused tuleneda võiksid.

Käesolevas haldusasjas ei saa välistada, et linnavalitsus jättis erinevad huvid tegelikult kaalumata ja kohtumenetluse käigus esitatud põhjendused on otsitud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.oktoobri 2003.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-03). Seisukohta, et põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti, on Riigikohtu halduskolleegium korranud ka hiljem (12.novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-07, 24. jaanuari 2008.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-07, 19. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-08). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimatuse tõttu õigusvastane ning tagantjärele esitatud motiivid ei muuda seda otsust õiguspäraseks. Seega on otsus formaalselt õigusvastane.

Tartu Halduskohus leiab, et vaidlusaluse korralduse andmisel on tuginetud MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse 09.02.2010 protokollile ja Sillamäe Linnavolikogu noorsooja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a protokollile nr 5. Oluline on märkida, et noorsooja spordikomisjoni esimees on volikogu liige Jevgeni Terentjev, kes on samal ajal ka Kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe juhatuse liige (viimasele on toetus linna eelarvest määratud). Volikogu liikme Jevgeni Terentjev’i puhul on tegemist huvide konfliktiga korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 mõttes.

KOKS § 17 lg 5 nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest. Põhjendatud on kaebaja kahtlus, et noorsooja spordikomisjon on jätnud kaebuse esitajale toetuse määramata mitte seetõttu, et temal puuduks selleks seadusest tulenev õigus, vaid muudel põhjustel. Seega on volikogu liikme Jevgeni Terentjev’i osalemine vaidlustatud korralduse aluseks olevates MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse 09.02.2010 ja Sillamäe Linnavolikogu noorsooja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a koosolekutel, millised võtsid vastu protokollilised otsused toetuste määramise osas, vastuolus KOKS § 17 lg 5.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et volikogu liige Jevgeni Terentjev oli korralduse vastuvõtmise ajal nii Sillamäe Linnavolikogu liige, kui ka volikogu moodustatud noorsooja spordikomisjoni esimees, 15.02.2010 toimunud komisjoni istungi juhataja ja MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev (reg nr 80197784) juhatuse liige. Vaidlusaluse korralduse andmisel on vastustaja Sillamäe Linnavalitsus tuginenud volikogu liikme Jevgeni Terentjevi arvamustele. KOKS § 17 lg 2 järgi volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning vallavõi linnaelanike vajadustest ja huvidest.

KOKS § 17 lg 5 kohaselt volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) paragrahv 25 lõikele 1. KVS § 4 lg 2 p 14 kohaselt on käesoleva seaduse tähenduses ametiisikuks vallaja linnavolikogu esimees ja liikmed. KVS § 25 lg 1 p 5 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töövõi teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane.

Korruptsioonivastase seaduse §-idest 17 lg 5 ja 25 lg 1 p 5 tuleneb üheselt, millal on tegemist huvide konfliktiga. Antud juhul on volikogu liige osalenud toetuse määramisel MTÜ-le Sillamäe Spordiliit Kalev, mille juhatuse liige ta on, tehes volikogu noorsooja spordikomisjoni esimehena 15.02.2010 toimunud komisjoni istungil juhatajana otsustuse sporditoetuse määramise kohta. Seega on halduskohtul kahtlus, et Sillamäe Linnavalitsus ei ole teostanud kaalutlusõigust õigesti, vaid on selle juures toime pannud diskretsioonivigu, tuginedes kas asjassepuutumatutele kaalutlustele või jättes arvestamata olulised asjaolud (huvide konflikt toetuse määramisel).

Seetõttu on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul ka materiaalselt õigusvastane.

HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolleegiumi praktika kohaselt peab menetluskulude kandmine olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kulude tasumist tuleb tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3- 3-1-94-08, p 21). Antud juhul on kaebaja menetluskulu kantud summas 388.30 krooni (riigilõiv 250 krooni, õigusteenuse osutamise kulu summas 138.30 krooni, viimase kohta esitatud OÜ V.Gimajevi Õigusbüroo konto väljavõte 27.09.2010), mis kuulub vastustajalt välja mõistmisele.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik