2-09-38893/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-38893

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2010 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38893 Tsiviilasi AS M hagi JK vastu võlgnevuse saamiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS M (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja VJ Kostja JK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2010 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja VJ Kostja JK RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-09-38893 AS M hagis JKvastu võlgnevuse saamiseks.

2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

2.1 JK kohustub tasuma AS-ile M kokku 7 590 (seitse tuhat viissada üheksakümmend) krooni, millest põhivõlgnevus on 3 000 (kolm tuhat) krooni, intress 590 (viissada üheksakümmend) krooni, viivis 3 000 (kolm tuhat) krooni, meeldetuletustasu 400 (nelisada) krooni ja menetluskulu pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 600 (kuussada) krooni.

2.2 JK tasub võlgnevuse igakuiste maksetena kuu 10. kuupäevaks alates 10.11.2010 kuni 10.04.2011 summas 300 (kolmsada) krooni kuus ja alates 10.05.2011 kuni 10.03.2012 summas 500 (viissada) krooni kuus ning viimane makse summas 290 (kakssada üheksakümmend) krooni tuleb tasuda hiljemalt 10.04.2012 AS M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, märkides selgitusse: „tsiviilasi nr 2-09-38893“ ja viitenumber 382060642375.

2.3 Juhul, kui JK ei tasu kahte osamakset järjest on AS-il M õigus pöörduda kogu allesjäänud võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-ile M pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o (kuussada) krooni M AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, märkides selgitusse: „poole riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-09-38893“.

4. Määrus riigilõivu tagastamiseks saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2-09-38893

07.10.2010 toimunud istungil sõlmisid pooled kompromissi, millise pooled paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale kokku 7 590 krooni selliselt, et alates 10.11.2010 kuni 10.04.2011 tasub hageja kostjale igakuiselt 300 krooni hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks ja alates 10.05.2011 kuni 10.03.2012 igakuiselt 500 krooni iga kuu

10. kuupäevaks ning viimane makse summas 290 krooni toimub hiljemalt 10.04.2012.

Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2.

Juhindudes TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 1 ja lg-st 3 kuulub hageja taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 600 krooni, mis on tasutud 04.08.2009, kogusummas 1 200 krooni, Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv hagilt JK vastu“. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada, kuna pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

Maire Lukk Kohtunik