2-09-3535/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-3535

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2010.a, kl 16.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-3535 Tsiviilasi ELAShagi MS’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: ELAS(registrikood XXX; asukoht XX) hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar; kostja: MS (isikukood XXX elukoht XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

06. oktoobril 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt MS hageja ELASkasuks välja tagastamata laenusumma 10 000 (kümme tuhat) krooni, intress 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, viivis 4 400 (neli tuhat nelisada) krooni ning nõudeõiguse loovutamise kulu 100 (ükssada) krooni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja MS ’I kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21. oktoobril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 28.01.2009 esitas AS ELImaksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. 14.04.2009 on AS ELIesitanud kohtule hagiavalduse, milles palutakse kostjalt MS hageja kasuks välja mõista põhinõudena tagastamata laenusumma 10 000 krooni ning samuti tasumata intress 1 500 krooni, tasumata viivis 4 400 krooni ja nõudeõiguse loovutamisega seonduvad kulud summas 850 krooni. Kokku on hageja esitanud hagiavalduses kostja vastu nõudeid summas 16 750 krooni.

2. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ (hageja õiguseellane) ja kostja 03.07.2008 interneti vahendusel lepingu , mille alusel võimaldas SMS Laen OÜ kostjal võtta kiirlaenu (edaspidi nimetatud ka laenuleping). 03.07.2008 esitas kostja ka laenutaotluse 10 000 krooni laenu saamiseks kolmnekümneks päevaks intressiga 1 500 krooni (laenu perioodiks). SMS Laen OÜ rahuldas taotluse ja kandis 02.06.2008 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 10 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 10 000 krooni ja intressi 1 500 krooni tagasi maksma hiljemalt 02.08.2008. Kostja pikendas laenu tagastamise tähtaega kolmel korral ja laenu tagastamise lõplikuks tähtajaks oli 31.10.2008. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. SMS Laen OÜ on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ning esitanud võlateatised, milles palunud võlgnevuse likvideerida. 06.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas SMS Laen OÜ eelnimetatud nõuded kostja vastu hagejale. Nõuded loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja laenulepingust ning nõude loovutamise lepingust tulenevate õigustega.

Lähtudes laenulepingu punktist 4 moodustab 10 000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,5% päevas, seega summas 1 500 krooni. Lisaks on hagejal laenulepingu punkti 14 järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 10 000 krooni, mis on vaadeldav lepingu punkti 9 rikkumisena. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on nõudekirja, korduva nõudekirja ja hagiavalduse kohtule esitamisel hagejal õigus ka laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv

350 krooni ning hagiavalduse esitamisel leppetrahv 1 000 krooni.

3. Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 113 lgle 1, § 158 lg-le 1, § 397 lg-le 1 ning § 164 lg-tele 1 ja 2.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei ole hagile kirjalikke seisukohti esitanud, samuti ei ole ilmunud 06.10.2010 toimunud kohtuistungile.

MENETLUSE KÄIK

5. Kohus määras asjas istungi 06.10.2010, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid istungile kostja ilmunud ei ole. Hageja esindaja on eelpool nimetatud kohtuistungil olnud nõus nõuet vähendama nõudeõiguse loovutamise kulude osas. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 16 000 krooni ning menetluskulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja istungile ilmunud ei ole. Hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ei esitanud.

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel 03.07.2008 sõlmitud lepingut (laenulepingut) saab käsitleda krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 tähenduses. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on hageja palunud viivist välja mõista kostjalt summas 4 400 krooni, mis on kohtu hinnangul põhjendatud.

9. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 10 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks päevas 0,5% laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 1 500 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu

29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)).

Tulenevalt ülaltoodust on hagejal põhjendatud õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest) 1 500 krooni ulatuses.

10. Kohus peab võimalikuks VÕS § 158 lg-test 1 ja 3 juhindudes rahuldada hageja inkassokuludega seonduva leppetrahvinõude 100 krooni ulatuses (laenulepingu punktid 12.2.1- 12.2.2). Nimetatud leppetrahvinõuete eesmärgiks ei saa lugeda saamata jäänud tulu kompenseerimist, mis on hagejal tekkinud seoses kostja poolt tagastamata krediidi kasutamise võimatusega.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Merike Varusk kohtunik