2-10-17813/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-17813

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-17813 Tsiviilasi S S hagi V M vastu elatise, lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V M (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2010.a

Tsiviilasja hind

10 800 krooni

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta S S lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudest loobumine ning lõpetada menetlus S S hagis V M vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes.

2. Rahuldada hagi elatise ning lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

3. Välja mõista V M S S kasuks lapse D M (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis 1200 (üks tuhat kassada) krooni kuus alates 22.10.2010.a kuni D M täisealiseks saamiseni XXX.

4. Määrata laps D M elukohaks tema ema S S elukoht.

5. Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord

2-10-17813

2(3)

Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjatele.

Asjaolud ja menetluse käik

19.04.2010.a esitas S S kohtule hagiavalduse V M vastu, milles palus määrata lapse elukoht ema juures, välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 06.05.2009.a ning määrata kostja lapsega suhtlemiskord. Kostja vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud hagi, kuna ta täidab ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult, s.o maksab elatise summas 1200 krooni igakuuliselt. Samuti on poolte vahel kokku lepitud, et laps elab ema juures.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja loobus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudest. Elatise nõude puhul hageja kinnitas, et kostja maksis elatise summas 1200 krooni. Hageja nõustus saama elatist 1200 krooni alates kohtuotsuse tegemisest. Jäi lapse elukoha kindlaksmääramise nõude juurde, et laps elaks temaga.

Kostja nõustus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes menetluse lõpetamisega. Elatise ning lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes võttis kostja hagi õigeks.

Pooled kinnitasid, et neil on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamisest.

Kohtu õiguslik põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagis esitatud nõudest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab nõutdest loobumise vastu ja lõpetab menetluse S S hagis V M vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes.

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele –

2-10-17813

3(3) kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 30.06.2010. kehtinud perekonnaseaduse § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Hageja nõuab lapsele elatist summas 1200 krooni alates kohtuotsuse tegemise päevast ning määrata lapse elukoht tema juures. Kostja on nõuded õigeks võtnud.

Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus elatise ning lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendatust, et kostja põhjustas oma käitumisega menetlust, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik