2-10-51360/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Keelduda E. A. avalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega ja asja menetlusest võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, aadressil KalE. 1, Tartu, 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja E. A. esitas Viru Maakohtule hagi L. A. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostjaga abielust kolm ühist last. Kostja poegi M. A.t ja T.-M. A.t materiaalselt ei toeta. Kostja ei ela pere juures alates juulist 2009.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.08.2009.a. kahele lapsele kokku summas 5 573,33 krooni kuus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtuasja number 2-10-51360 Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik: Helgi Vinni Kohtuasi

E. A. hagi L.t A. vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: Hageja esindaja:

E. A. ( IK xxx, elukoht; xxx)

Marek Ranne ( lepinguline esindaja) e-post: marek_ranne@yahoo.com

Kostja:

L. A. ( IK xxx)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale.

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 lg 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

Tulenevalt kuni 30.06.2010 kehtinud PkS 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS § 63 lg 1, elatise PKS § -s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes PKS § -s 61 sätestatust.

Eeltoodud normide kohaselt on vanemal täisealise lapse ülalpidamiskohustus juhul, kui laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ning hagi esitamise ajal jätkab õpinguid samas õppeasutuses. Vastava elatise hagi esitamise õigus on täisealiseks saanud isikul endal, mitte tema vanemal.

Hagile lisatud sünnitunnistustest nähtub, et Madis A. on sündinud 13.01.1988.a. ja Tõnis- Mikk

A. on sündinud 25.12.1988.a.( tl 16-17). Hagiavaldusest nähtub, et Madis A. õpib Politseija Piirivalve Kolledžis ning T.- M. A. Tartu Ülikoolis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hagejal puudub õigus esitada hagi elatise väljamõistmiseks oma täisealistele lastele. Kuna elatist saaksid PkS § 97 lg 2 sätestatud aluste olemasolul nõuda täisealised lapsed ise, ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik.

Kohus keeldub E. A. hagiavalduse L. A. vastu elatise nõudes menetlusse võtmisest, kuna hagejal puudub seadusest tulenev õigus oma täisealistele lastele elatist nõuda.

Samuti peab kohus vajalikuks juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et M A. on saanud 21-aastaseks juba 13.jaanuaril 2009 ning T.-M. A. 25.detsembril 2009.a. Ka ei ole kõrgkoolis õppimine ilmselgelt põhivõi keskhariduse omandamine PkS § 97 lg 2 sätestatu mõttes.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2, PkS § 97 lg 2 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

Helgi Vinni kohtunik