2-09-48721/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2010,Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-48721 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi AR vastu võlgnevuse saamiseks Tsiviilasja hind

39 341,66 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank lepinguline esindaja Merilin M (XXX) Kostja AR(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista AR’ilt AS SEB Pank kasuks 57 578,69 (viiskümmend seitse tuhat viissada seitsekümmend kaheksa krooni ja 69 senti) krooni, millest põhivõlg on summas 39 341,66 krooni, intressisumma on 11 035,01 krooni ja viivised kuni 16.02.2010.a. on summas 7202,02 krooni.

3. Välja mõista AR’ilt AS SEB Pank kasuks viivised perioodi 17.02.2010.a. kuni põhinõude (39 341,66 krooni) täitmiseni 16% aastas tasumata võlasummalt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. AS SEB Pank esitas kohtule avalduse AR vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt: põhivõlg 39341,66 krooni, ülejäänud nõude osas esitas vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks. 27.01.2010 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja vaidlustatud võlanõude osas üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu. Hagejat hoiatati, et kui ta ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. 17.02.2010 esitas AS SEB Pank kohtule hagiavalduse AR vastu.

Asjaolud ja hageja nõue

2. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 57578,69 krooni, millest 39341,66 krooni moodustab põhiosa võlgnevus, 11035,01 krooni moodustab intressivõlgnevus, 7202,02 krooni moodustab viiviste võlgnevus kuni 16.02.2010 ja viivised perioodi 17.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni 16% aastas tasumata võlasummalt ning menetluskulud.

3. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2006 laenulepingu nr. L060032008, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenusumma 50000 krooni intressimääraga

16 % aastas tähtajaga kuni 25.07.2010. Kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel. Kostja oma kohustust ei täitnud ning rikkus maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumise kokkulepet ja lõpetas oma kohustuse täitmise alates 28.08.2007, mistõttu võlgneb kostja seisuga 17.02.2010 hagejale 39341,66 krooni (põhiosa). Kostja korduvatele kirjalikele nõudmistele võlgnevuse likvideerimiseks hageja ei reageerinud, mistõttu hageja erakorraliselt ütles lepingu üles alates 20.05.2009.

4. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu p 4 fikseeriti intressimääraks 16% aastas, millest tulenevalt on lepingu intressivõlg kokku 11035,01 krooni.

5. Laenulepingu üldtingimuste p 15.5 järgi võib hageja nõuda kostjalt viivist 9% aastas, kui viimane ei tee laenulepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt. Hageja on kostjale arvestanud viivist 7202,02 krooni.

Kostja vastus

6. Kostja hagi ei tunnista tuues põhjuseks, et sünnitas kahe aasta jooksul kaks last. Hageja ei andnud kostjale kostja soovil maksepuhkust. Kostja ei suuda praegu võlga tasuda. Kostja soovib sõlmida kompromissi.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

8. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 4 võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste punkti 15.5 kohaselt on AS’il SEB Pank õigus nõuda kliendilt viivist 9% aastas, kui klient ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Tulenevalt hagiavaldusest palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 57578,69 krooni, millest põhivõlg 39 341,66 krooni, viivised summas 7202,02 krooni ja intressi summas 11035,01 krooni. Hageja hagi esitamisel tugineb poolte vahel sõlmitud laenulepingule ja VÕS §§-s 82 lg, 1; 94 lg. 1; 100; 101 lg. 1p.4; 196 lg. 2 ; 396; 397 lg.1; 399 lg,1 ja 415 lg. 1 sätestatule.

10. Kostja ei ole võlgnevusele vastu vaielnud. Kostja väitel sünnitas ta 2 aasta jooksul 2 last ja palus hagejalt laenupuhkust, mida hageja kostjale ei andnud. Kostja on praegu kahe väikese lapse ema ning ei suuda laenu tasuda.

11. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole kohtule tõendanud, milliseid läbirääkimisi on ta hagejaga pidanud või mida teinud, et laenukohuse täitmist tagada või selle täitmise aega pikendada. Kohus märgib, et kompromissi sõlmimine on võimalik, kui seda hakatakse ka täitma. Kuna kostja on praegu 2 väikese lapse (alla 3 aastased) ema ja ta on katkestanud alates 28.08.2007 laenukohustuste täitmise, millest tulenevalt hageja erakorraliselt ütles laenulepingu üles alates 20.05.2009, siis kohtu hinnangul on praegu poolte kompromissi sõlmimine välistatud. Kohus lisab, et kostjal on võimalik pöörduda hageja poole, et alustada läbirääkimisi võlgnevuse tasumise probleemi lahendamiseks, sest tasumata põhinõudelt summas 39341,66 tuleb alates 17.02.2010 kuni selle täitmiseni tasuda 16 % aastas viiviseid.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 57578,69 krooni, millest põhivõlg on summas 39 341,66 krooni, viivised summas 7202,02 krooni ja intressi summas 11035,01 krooni.

Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, arvestades asjaolu, et kostja on sünnitanud lühikese aja jooksul kaks last ja on praegu kahe alla 3-aastase lapse ema.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus võtab arvesse menetluskulude jagamisel, et kostja kasvatab kahte väikest last. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik