Legislator Case Law & Legislation
3-10-2728/3 AI generated

3-10-2728/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-10-2728/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada kaebus (avaldus) A. S.´ile läbivaatamatult pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4). Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu.

Legislator headnote

AI generated

3-10-2728/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kuna A. S.’i avalduse lahendamine kohtu pädevusse ei kuulu, tagastab kohus selle avalduse esitajale HKMS § 11 lõike 4 alusel. Juhul, kui A. S. soovib jääda Eesti Vabariiki ning talle on elamisloast keeldutud, on A. S.’il võimalik vastav keeldumine halduskohtus vaidlustada. Juhul, kui A. S. on selle võimaluse juba ammendanud ning on olemas ka kehtiv lahkumisettekirjutus, puudub A. S.’il seaduslik alus Eesti Vabariiki jäämiseks, mistõttu kohus soovitab A. S.’il käituda seaduskuulekalt ning teha Politseija Piirivalveametiga koostööd Eesti Vabariigist lahkumiseks. Vastasel juhul võib tal hiljem, Eesti Vabariigist väljasaadetuna, osutuda raskendatuks vennaga suhete säilitamine ja venna külastamine ka tulevikus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoobril 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2728 Haldusasi

A. S.´i avaldus Menetlustoiming Kaebuse (avaldus) tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus (avaldus) A. S.´ile läbivaatamatult pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4).

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu.

1. Tallinna Halduskohtule saabus 4. oktoobril 2010. a kiri, mille kohaselt A. S. ei ole Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, kuid talle on öeldud, et peale vanglast vabanemist paigutatakse ta väljasaatmiskeskusesse, et saata ta hiljem Aserbaidžaani Vabariiki. A. S. palub kohtult abi selleks, et selgusele jõuda, kuidas toimida, kui Kodakondsusja Migratsiooniamet talle elamisluba ei anna. Kirja kohaselt ei tea kaebuse esitaja mida teha, kuna ta ei soovi Aserbaidžaani sõita, sest tal ei ole seal kusagil elada, tööd ning ka Aserbaidžaani Vabariik ei soov teda vastu võtta. A. S.´il elab Eesti Vabariigis vend. A. S. leiab, et tal on vaja elamisluba kas või selleks, et ise sõita ära teise riiki, mitte ilmtingimata Aserbaidžaani.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõike 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. HKMS § 3 lõikes 2 sätestatu kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kirja sisust nähtuvalt ei ole tegemist halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud nõuetele vastava kaebusega halduskohtule, vaid kirjaga, milles A. S. palub kohtult õigusabi selgusele jõudmiseks selles, kuidas toimida olukorras, kus A. S.ile on keeldutud elamisloa andmisest. Kohus on seisukohal, et A. S.’i avalduse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtu pädevuses ei ole A. S.´it õigusalaselt nõustada ning soovitada, kuidas isik peaks oma huve ja õigusi kohtuväliselt kaitsma. Selleks soovitab kohus pöörduda A. S.’il juristi poole.

3. Kuna A. S.’i avalduse lahendamine kohtu pädevusse ei kuulu, tagastab kohus selle avalduse esitajale HKMS § 11 lõike 4 alusel. Juhul, kui A. S. soovib jääda Eesti Vabariiki ning talle on elamisloast keeldutud, on A. S.’il võimalik vastav keeldumine halduskohtus vaidlustada. Juhul, kui A. S. on selle võimaluse juba ammendanud ning on olemas ka kehtiv lahkumisettekirjutus, puudub A. S.’il seaduslik alus Eesti Vabariiki jäämiseks, mistõttu kohus soovitab A. S.’il käituda seaduskuulekalt ning teha Politseija Piirivalveametiga koostööd Eesti Vabariigist lahkumiseks. Vastasel juhul võib tal hiljem, Eesti Vabariigist väljasaadetuna, osutuda raskendatuks vennaga suhete säilitamine ja venna külastamine ka tulevikus.

Tiina Pappel kohtunik