2-10-31458/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-31458

Tsiviilasi A H-J hagi J T vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind 7470.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A H-J, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxx x-x; kostja J T, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista J T elatis igakuiselt alates 01.07.2010 2175.- krooni kuni poja T-O, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni A-H-J kasuks.

Menetluskulud jätta A H-J ja J T endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Rapla Maakohtu 19.01.2005 otsusega mõisteti kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatis 2690.- kr. L H on täisealiseks saanud. Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetav 1345.- kr suurune elatis ei ole piisav, arvestades elukallidust, lapse reaalseid vajadusi.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr.

Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste S ja S isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi omaks. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik: