2-10-29656/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generated18.06.2010.a. esitas K S-S maakohtule avalduse, milles palub anda nõusolek kõigi tehingute tegemiseks tema poja O S ( ) väärtpaberikontol . Avaldusele on lisatud väärtpaberikonto saldoteatis seisuga 17.06.2010.a., mille kohaselt on portfelli väärtus XXXXXX krooni ja väärtpaberikonto 06.10.2007.a. leping nr. .
Legislator headnote
AI generated2-10-29656/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 8 järgi ei või ilma kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. PKS § 133 lg 1 kohaselt vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. PKS § 127 kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.
Full text
2-10-29656
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2010.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-29656 Tsiviilasi K S-S avaldus lapse O S väärtpaberikontol kõigi tehingute tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid Avaldaja K S-S ( ) Puudutatud isikud: Alaealise O S ( ) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ljudmila Tamar (AB Tamar – Kuninga 24 Pärnu) Eestkosteasutuse Nõva Vallavalitsuse (Nõva küla Nõva vald 91101 Läänemaa) esindaja Maire Koppelmaa Istungil ei osalenud Alaealise isa D S ( )
Kohtuistungi toimumise aeg 7.oktoober 2010 RESOLUTSIOON
1. Avaldus rahuldada osaliselt.
2. Anda K S-Sle nõusolek üheks (1) aastaks so kuni 1.11.2011.a. alaealise O S väärtpaberikontol O S nimel omandada väärtpabereid.
3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud, avaldaja nõue
1. 18.06.2010.a. esitas K S-S maakohtule avalduse, milles palub anda nõusolek kõigi tehingute tegemiseks tema poja O S ( ) väärtpaberikontol . Avaldusele on lisatud väärtpaberikonto saldoteatis seisuga 17.06.2010.a., mille kohaselt on portfelli väärtus XXXXXX krooni ja väärtpaberikonto 06.10.2007.a. leping nr. .
2-10-29656 Menetluse käigus täiendas avaldaja oma nõuet ja palus alalist (mitte ühekordset) nõusolekut poja väärtpaberikontol tehingute tegemiseks /t.l. 19/. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde.
Puudutatud isikute arvamused
2. Alaealise esindaja vandeadvokaat L.Tamar leiab, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt /t.l. 55-56/. Et investeerida lapse tulevikku, on vanemad otsustanud osta fondiosakuid. Selleks avasid nad O S nimele 06.10.2007.a. väärtpaberikonto nr 13435, kuhu omandavad osakud O S arvelduskontolt laekuva raha eest, milleks vanemad teevad sissemaksed 500 krooni kuus. Püsikorralduse alusel nimetatud summad lähevad osakute omandamiseks. Vanemad soovivad jätkata investeerimist kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid püsikorralduse toime on alates 01.07.2010.a. peatatud. 08.06.2010.a. seisuga on lapse väärtpaberikontole kogunenud 187,7146 osakut. Lähtudes eeltoodust ja arvestades lapse huve, et temal oleks vara, mida on võimalik vajadusel realiseerida lapse oluliste huvide tagamiseks, on O S vanemate poolt väärtpaberite omandamine lapse nimele esindaja hinnangul õigustatud ja otstarbekas. Kuna osakute soetamine toimub igakuiselt sissemakstava raha eest, siis tuleb anda nõusolek selliseks tehinguks kindlaks ajavahemikuks (mitte igakordselt), milleks on käesoleval juhul 1(üks) aasta. Osakute omandamine peatus panga initsiatiivil alates 01.07.2010.a. ja võib jätkuda kohtu loal alates oktoobrist 2010.a., seega selleks ajavahemikuks võib olla periood kuni 01.11.2011.a. Alaealise esindaja arvates ei ole põhjendatud avaldaja nõue, et ta peab saama kohtu alalise nõusoleku ka osakute võõrandamiseks. Lähtuvalt lapse huvidest konkreetsel ajavahemikul peab selle otsustama kohus, iga kord uuesti kaaludes lapse huve.
3. Alaealise isa D S toetab avalduse rahuldamist /t.l. 20/.
4. Eestkosteasutus toetab samuti avalduse rahuldamist /t.l.58/.
Kohtu seisukoht
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,
5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 8 järgi ei või ilma kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. PKS § 133 lg 1 kohaselt vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. PKS § 127 kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.
Kohus olles tutvunud kõigi asjas esitatud seisukohtadega ja tõenditega asub seisukohale, et arvestades lapse huve on O S ema poolt väärtpaberite omandamine lapse nimele igati õigustatud ja otstarbekas. Kuna osakute soetamine toimub igakuiselt sissemakstava raha eest, siis nõustub kohus lapse esindajaga selles, et nõusolek antakse selliseks tehinguks kindlaks ajavahemikuks (mitte igakordselt), milleks on käesoleval juhul 1 (üks) aasta.
2-10-29656 Kohus asub sarnaselt lapse esindajaga seisukohale, et antud juhul ei ole põhjendatud avaldaja nõue, et ta peab saama kohtu alalise nõusoleku ka osakute võõrandamiseks. Lähtuvalt lapse huvidest konkreetsel ajavahemikul peab selle otsustama kohus, iga kord uuesti kaaludes lapse huve. Vastavalt PKS § 188 lg-le 2 võib kohus erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Antud juhul need erandjuhud kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnal puuduvad.
6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Reena Undrest Kohtunik