2-10-12096/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUOTSUS

Kohtuasja number

2-10-12096

Otsuse kuupäev

20. oktoober 2010.a Jõhvi

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi A.P. hagi A.L.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagihind 25 000 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

14. oktoober 2010.a

Menetlusosalised Hageja: A.P. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja esindaja määratud korras advokaat Irina Gromtsev

Kostja: A.L. ( IKxxx, Elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. A.P. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Tuvastada A.P.`i (isikukood xxx) põlvnemine isast A.L.`ist (isikukood 36401012229)

3. Välja mõista A.L.`ilt elatis igakuise elatusrahana A.P. kasuks poja A.P.`i (IK xxx sünd xxx) ülalpidamiseks alates 12.03.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja A.P.`i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A.L.`i poolt elatisena makstud summasid.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

2 (5)

7. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

A.P. esitas Viru Maakohtule hagi A.L.i vastu põlvenmise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid hageja ja kostja 1999. aastal ning suhtlesid kuni 2004. aastani. Pooltevahelisest suhtes sündis 19.01.2004 poeg A.P.. Kuna lapse sünniakti ei ole kostjat isana kantud, palus hageja tuvastada lapse põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks. Hageja esitas menetlusja riigi õigusabi taotluse. Hageja taotleb vabastada teda riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui võimaliku DNA-ekspertiisi kulude kandmisel. Taotluse kohaselt ei võimalda hageja materiaalne seisund maksta riigilõivu, kuna tema sissetulek on väike, tema ülalpidamisel on alaealine laps.

Viru Maakohtu 14. aprilli 2010 määrusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja ekspertiisi kulude kandmisest

KOHTUISTUNG

14. oktoobri 2010.a. kohtuistungil kostja võttis omaks, et laps põlvneb temast ning on nõus maksma elatist A.P.i`le miinimummääras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

Kostja 14. oktoobri 2010 kohtuistungil võttis hagi õigeks ( tl 81-82)

Põlvnemise nõue

Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse A.P.i emaks on hageja, kannet isa kohta pole tehtud. Hageja arvates on lapse isaks kostja.

PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees; kes on isaduse omaks võtnud. Kohtuistungil ei olnud

3 (5) kostjal vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Ta tunnistas, et A.P. põlvneb temast, kostja oli nõus alaealisele lapsele elatist maksma miinimummääras.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja palus tuvastada 19.01.2004.a. sündinud A.P.`i põlvnemine tema isast A.L.i`ist ning kostjalt välja mõista elatis alaealise poja A.P.i (sündinud 19.01.2004) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et hageja A.P. on alaealise lapse A.P.i ema, seega, seaduslik esindaja.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 12.03.2010, seega kohus mõistab elatise välja alates 12.03.2010.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 94.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

4 (5) Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Viru Maakohtu 14. aprilli 2010 määrusega anti hagejale riigipoolne menetlus – ja riigi õigusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja määrati riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud