2-10-15498/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-15498 Otsuse kuupäev 15.oktoober 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad MAhagi I A vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

48 688 krooni

Hageja: M A (isikukood XXX, XXX);

Kostja: I A (isikukood XXX, XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 29. september 2010 Istungil osalenud isikud hageja M A

Resolutsioon

Hagi rahuldada. 1. Lahutada MA ja I A abielu, milline on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses XXX, kanne nr XXX.

2. Taastada M A lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi K .

3. Välja mõista I A MA kasuks elatusraha tütre K A (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 2 632 EEK (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni) alates 01.aprillist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Abielu lahutusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Elatise nõudega seonduvad menetluskulud jätta kostja I A kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses XXX. Abielust on sündinud tütar K A XXX. Hageja soovib abielu lahutada. Pooltevahelised suhted on halvad. Hageja on korduvalt proovinud abielu säilitada, kuid see ei ole õnnestunud. Hageja soovib tagasi oma endist perekonnanime K . Pika aja jooksul kostja ei tööta ja ei anna materiaalset abi hagejale lapse ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks miinimumsummas, millele lisandub tulumaks, alates hagi esitamisest.

Kostja arvamus Kostja on hagiavalduse ja kohtukutse isiklikult kätte saanud. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtajal hagile kirjalikku vastust esitanud ega 29.septembril 2010 kohtuistungile ilmunud. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjusi, mis oleks olnud takistuseks kostjal kohtuistungile ilmumiseks.

Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PKS § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 29 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Käesoleval ajal kehtiva perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kui hageja asus tööle, siis lõpetas kostja pere toetamise ning hakkas mängima kasiinos. Eelmisel aastal sõitis kostja Venemaale tööle, kuid raha ta perele ei saatnud. Tagasi tulles hakkas kostja kahtlustama hagejat petmises ning kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda lapse nähes. Hageja oli sunnitud minema elama oma ema juurde. Kuna hageja abielu jätkamist enam ei soovi, tuleb abielu lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel tuleb temale taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi K .

PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1 sätestas, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sama paragrahvi 2.lõike järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

3 Kuna kostja ei ole hagile vastu vaielnud, siis järeldab kohus, et vaidlus puudub faktis, et kostja ei ole elatisraha hagejale vahetult enne hagi esitamist ega pärast seda maksnud. Hageja seletuse kohaselt on kostja viimase aasta jooksul ostnud lapsele jalgratta, jope ja sokid. Kohus leiab, et nimetatud esemete ostmist ei saa lugeda lapse ülalpidamiskohustuse piisavaks täitmiseks.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on see sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS § 101 lg 1. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ning pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib välja mõista elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses, millele on lisatud tulumaks. Hageja on arvestanud lapse vajalikeks kuludeks ühes kuus 4 970 krooni, millest kostjal tuleks kanda 2 485 krooni. Arvestades hageja poolt märgitut, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 6-aastaseks saava K kuluks ühes kuus 4 970 krooni. Kuluks on toit, riided, kommunaalkulud, lasteaiamaks ja huviringi maksumus. Hageja ei ole kulutuste hulka arvestanud hügieenitarbeid ja vahendeid vaba aja veetmiseks (kino, teater jm), mis suurendaksid lapse põhjendatud kulusid veelgi. Hageja nõuab kostjalt lapse ülalpidamiskulude katteks 2 175 krooni, millele lisandub 457 krooni, so elatise pealt makstav tulumaks. Eelnevast lähtudes peab kohus hagi põhjendatuks ning kuna kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud, siis saab järeldada, et kostja nõustub nii abielu lahutamise kui elatise väljamõistmisega summas 2 632 krooni. Hagi on esitatud 01.aprillil 2010, mis ajast kuulub kostjalt elatis välja mõistmisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta abielu lahutamise nõude menetluskulud poolte endi kanda ning elatise nõudes jätta menetluskulud kostja I A kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik