2-10-26729/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-26729

Tsiviilasi K S hagi R S vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 24 300.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K S ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx), kostja R S ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxx xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.2010

Resolutsioon Välja mõista R S elatis 2700.- krooni alates 01.11.2010 kuni poja R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni K S kasuks.

Kohustada R S tasuma elatis iga kuu 10.kuupäevaks K S arveldusarvele.

Menetluskulud jätta K S ja R S endi kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud poeg R xx.xx.xxxx. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole toetanud oma last materiaalselt. Hageja soovib pojale stabiilset ja normaalset arengut. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 2200.- kr, kohtuistungil suurendas elatise suurust 2700.- kroonile.

Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse R isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, millele lisandub tulumaks 21%, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi omaks. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2700.- kr, s.o summa moodustub elatisest, millele lisandub tulumaks 21%, kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik: