2-09-70531/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-70531

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2010. a Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-70531 Tsiviilasi OÜ AFhagi EL´i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 10 739,63 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ AF(registrikood XXX, XXX) Hageja esindaja: Ene S , OÜ Julianuse Inkasso Kostja: EL (XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ AFhagi EL´i vastu.

2. Välja mõista EL’ilt (isikukood XXX) võlgnevus 10 739 (kümme tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa) krooni ja 63 senti OÜ AFkasuks.

3. Välja mõista EL’ilt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 400 (neli tuhat nelisada) krooni ja 67 senti OÜ AF kasuks.

4. Välja mõista EL’ilt intress summas 1 244 (üks tuhat kassada nelikümmend neli) krooni ja 37 senti OÜ AF kasuks.

5. Välja mõista EL’ilt OÜ AF kasuks viivis protsendina (0,052% päevas) põhinõudest (10 739,63 krooni) alates 29.12.2009. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta täies ulatuses EL’ilt kanda.

7. Välja mõista EL’ilt OÜ AF kasuks menetluskulud summas 7 750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

8. Välja mõista EL’ilt viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude tasumise kohustuse täieliku täitmiseni OÜ AF kasuks.

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 22.12.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja järelmaksulimiidi lepingu, millega pank andis kostjale võimaluse kasutada lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist. Kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Kostja põhivõlgnevus on 10 739,63 krooni, millele lisanduvad kõrvalnõuded. VÕS § 76 lg 1, § 100 ja 113 lg 1 ning 415 lg 1 alusel palub hageja kostjatelt võlgnevuse välja mõista.

Kostja vastus Kohtule 23.08.2010. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Võlgnevus ei ole tekkinud seoses pahatahtlikkusega maksmisest kõrvalehoidmisel vaid seoses majanduslikult raske olukorra ja kostja ravil viibimisega.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 on õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu p 3. järgi kohustub laenusaaja maksma tagasi laenusumma ja tasuma intressi ja muud lepingust tulenevad summad. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 29.12.2009. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni ning õigusabikulud summas 4 500 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik