2-10-22296/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-22296

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. J. K.`i hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. K.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) elatis igakuise elatusrahana J. K.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks alaealise tütre M. K.`i (sündinud xxxa.) ülalpidamiseks alates 11.05.2010 summas

2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni M. K.`i (sündinud xxxa.) täisealiseks saamiseni, s.o 02.01.2024.a., või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale, A. K.`ile, kättetoimetamise kohta, siis toimetada tagaseljaotsus kostjale, A. K.`ile, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, A. K.`ile, avalikult kättetoimetatuks 30 Kohtuasja number 2-10-22296 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

J. K.`i hagi A. K.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS 407 lg 1 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. K. (IK xxx, elukoht xxx)

A. K. (IK xxx, elukoht xxx)

päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni

2 000 (kaks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hageja esitas 11. mail 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxx.a. sündinud tütar M. K.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 13. mail 2010 ja 20. mail 2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 22. mail 2010.a. TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (abikaasa kaudu). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras.

Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Toimiku materjalidest nähtub, et J. K. ja A. K. on alaealise lapse M. K.`i vanemad (tl. 2). Jõhvi Vallavalitsuse 11.05.2010 teatise kohaselt elab laps koos hagejaga (tl. 2), seega on J. K. alaealise lapse M. K.`i seaduslik esindaja.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses alates 11. maist 2010 vastavalt PKS § 108.

Alates 01.07.2010. a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates 11.05.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M. K.`i (sündinud 02.01.2006.a.) täisealiseks saamiseni, s.o 02.01.2024.a., või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Johannes Külaots Kohtunik