2-10-16580/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoobril 2010.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-10-16580

Tsiviilasi, avalduse sisu

ÜAA avaldus alaealiste laste hooldusõiguse üleandmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: ÜAA(isikukood: XX, elukoht XXX)

Puudutatud isik I: AP(isikukoodXXX, viibimiskoht XXX)

Puudutatud isik II: MA(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik III: L A (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik: IV: L A (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Resolutsioon

1. ÜAAavaldus alaealiste laste hooldusõiguse üleandmiseks

rahuldada

2. Anda alaealiste laste MA, LA ja LA hooldusõigus

täielikult üle ÜAA

Kohtumääruse

kehtivus

ja

täitmine

Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus

vastavalt selle sisule on tehtud

Edasiakebamise kord

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse puudutatud

isik, kelle õigusi on kitsendatud 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

ÜAA esitas kohtule 09.04.10 avalduse, milles palus määrata alaealiste laste MA, LA ja LA elukoht

tema juurde, kuna avaldaja endine abikaasa ja laste ema AA(käesoleval ajal AP) ei oma kindlat elu-

ega töökohta ja viibib alates 07.01.10 koos lastega varjupaigas. 13.08.10 palus avaldaja seoses

perekonnaseaduse muutumisega muuta elukoha määramise nõue alaealiste laste hooldusõiguse

nõudeks.

Eestkosteasutuse Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamuse kohaselt

tuleb alaealiste laste elukohaks määrata nende isa elukoht. Arvamusest nähtuvalt elab ÜAA 2-

toalises mugavustega munitsipaalkorteris XXXTallinnas ning töötab TTTAS-s varem XXX, praegu

XXX. Täiendavalt töötas ta HKOÜ-s majahoidjana, et kindlustada pere toimetulekut. AP

käesoleval ajal püsiv elu- ja töökoht puuduvad, mistõttu ta ei suuda tagada enda ja laste igapäevast

toimetulekut.

Eestkosteasutuse Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande asutuse arvamuse kohaselt ei ole

kumbki vanematest valmis laste hooldusõiguse üleandmiseks ühele vanemale, vanemad peaksid

oma vanemlikke oskusi täiendama ja arendama suhtlusoskust, kuna omavahel ja lastega käitutakse

agressiivselt ning esineb kehalist väärkohtlemist.

Lastele määratud esindaja arvamusest nähtuvalt esineb mõlemal vanemal probleeme lastega

suhtlemisel ja nende kasvatamisel – ÜAA alkoholi liigtarvitamisest ning AP agressiivsest

käitumisest tulenevalt. Siiski tuleks laste hooldusõigus anda üle ÜAA, kuna tal on olemas stabiilne

elu- ja töökoht. Lapsed on elanud varem koos ema-isaga ja pärast vanemate abielu lahutamist alates

24.07.10 koos isaga XXX. korteris. Samas piirkonnas käib Maria koolis ning L ja L lasteaias. Laste

arengu seisukohalt on parem elada ühes kindlas elukohas, kui kolida ühest varjupaigast teise. Isa on

suutnud tagada laste eluks vajaliku. Laste emal kindel elu- ja töökoht pikemat aega puuduvad.

13.09.10 ja 06.10.10 jäid avaldaja, eestkoste asutuste esindajad ja lastele määratud esindaja oma

seisukohtade juurde. Puudutatud isik AP nõustus laste hooldusõiguse määramisega avaldajale.

Kohtumääruse põhjendused

PerS § 214 sätestab, et vanematel on laste üle ühine hooldusõigus. Lapse hooldusõiguse

üleandmisel PerS § 137 lg 1 alusel tuleb juhinduda PerS § 137 lg 3, mis sätestab, et kohus lähtub

eelkõige lapse huvidest, kui ta otsustab hooldusõiguse osalise või täieliku üleandmise üle ühele

vanemale, arvestades kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada,

hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi.

Asjas on tõendatud, et käesoleval ajal on kindel elukoht - Tallinnas XXX, ainult ÜAA. ÜAA töötab

TTTAS-is . APl kindel töö- ja elukoht puuduvad ning ei ole teada, millal need probleemid

lahenevad. Käesoleval ajal elab ta Mustamäe Sotsiaalkeskuses. Laste arengule on oluline, et neil on

stabiilne elukoht, samuti kool ja lasteaed. Avaldaja on suutnud tasuda korteri üüri ja taganud lastele

söögi ja riided. Lapsed on eluga XXX. korteris kohanenud, kuna nad elasid seal varem ühiselt koos

ema ja isaga ning seal on olemas kõik eluks vajalik. Samas piirkonnas asuvad vanema lapse M kool

– ja nooremate laste L ja L lasteaed – Lasteaed.

Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on probleeme lastega suhtlemisel, mistõttu nad peaksid

pöörduma nõustaja poole, et oma vanemlikke oskusi parandada.

Kohus võttes arvesse asjas kogutud tõendeid, eestkosteasutuse arvamust, lastele määratud esindaja

arvamust ja avaldaja ja puudutatud isikute ärakuulamisel avaldatud seisukohti leiab, et laste

hooldusõigus tuleb üle anda täielikult ÜAA.

Kohus selgitab, et olenemata laste hooldusõiguse üleandmisest ÜAA, on PerS § 143 tulenevalt

lastel õigus suhelda mõlema vanemaga ja vanematel on õigus ja kohustus suhelda lastega isiklikult.

Seejuures peab hooldusõigust teostav vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab või raskendab

lapse suhtlemist teise vanemaga.

Järelikult on lastel õigus suhelda nende ema AP ja laste emal AP on kohustus ja õigus suhelda

isiklikult oma lastega. ÜAA ei tohi teha AP takistusi lastega suhtlemisel.

Antud olukorras on otstarbekas vanematel kokku leppida laste ja ema omavaheliseks suhtlemiseks

kindel kord märkides ära nii päevade kui ka tundide arv, mille jooksul ema lastega kohtub.

Vanemad peaksid kokku leppima ka lastele ülalpidamiseks elatise maksmises.

Kohtunik: