2-09-48268/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09-48268 48268 48268 48268

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2010, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-48268 Tsiviilasi

TK versus R K elatise nõudes poolte ühiste laste E K (isikukood XXX), T K (isikukood XXX) ja V K (isikukood XXX) ülalpidamiseks

Menetlusosalised

Hageja TK (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja R K (isikukood XXX, elukoht XX)

Menetlus Kohtuistung 19.10.2010

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista R Klt TK kasuks (pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas) igakuine elatis summas kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175) krooni kuus alates 12.08.2009 poolte ühise alaealise lapse E K (isikukood XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX ) või kuni elatise suuruse muutmiseni. 3. Välja mõista R Klt TK kasuks (pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas) igakuine elatis summas kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175) krooni kuus alates 12.08.2009 poolte ühise alaealise lapse T K (isikukood XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX ) või kuni elatise suuruse muutmiseni. 4. Välja mõista R Klt TK kasuks (pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas) igakuine elatis summas kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175) krooni kuus alates 12.08.2009 poolte ühise alaealise lapse V K (isikukood XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX ) või kuni elatise suuruse muutmiseni. 5. Kummagi poole menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda. 6. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. 7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 9.06.2010 määrus, millega kohus tagas hagi.

Edasikaebamise kord

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09-41273 41273 41273 41273

- 2 -

Kohtuotsuse peale ei saa apellatsioonkaebust esitada. Pooled on loobunud apellatsioonikorras otsuse vaidlustamise õiguse kasutamisest. Otsus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

I Asjaolud, menetluse käik

Hageja esitas 24.09.2009 kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatis poolte ühiste laste E K (isikukood XXX), T K (isikukood XXX) ja V K (isikukood XXX9 ülalpidamiseks minimaalmääras tagasiulatuvalt alates 12.08.2009.

Kohus on tsiviilasjas rakendanud 9.06.2010 hagi tagamise abinõu. Määruse kohaselt kohustati hagi tagamiseks R Kt tasuma lapse E K (isikukood XXX) ülalpidamiseks TK kasuks igakuist elatusraha 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus, lapse T K (isikukood XXX) ülalpidamiseks TK kasuks igakuist elatusraha 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus ja lapse V K (isikukood XXX) ülalpidamiseks TK kasuks igakuist elatusraha 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus, kokku 6 900 (kuus tuhat üheksasada) krooni kuus alates määruse tegemisest kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja on 19.10.2010 kohtuistungil haginõude – maksta igale lapsele elatist 2175 krooni, so minimaalmääras, kuus – õigeks võtnud.

II Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta ka siis kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel ja kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lastele mõistetakse PKS § 70 lg 1 alusel välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09-41273 41273 41273 41273

- 3 - Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Ka praegu kehtiv PKS (§ 108) näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras alates hagi esitamisest on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldada. Elatis tuleb välja mõista kindla igakuise elatusrahana alates 12.08.2009, so alates hagi esitamisele eelnenud pooleteise kuu eest suuruses, mis vastab poolele igakordselt kehtivale kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatusraha suuruseks ehk pool kehtivast kuupalga alammäärast 2175 krooni.

Kohtu arvates on sisuliselt kostja võtnud haginõude õigeks, st omaks, kuna kinnitanud istungil, et ta saab ja suudab kanda oma kolme lapse ülalpidamiskulutusi 2175 krooni ulatuses kuus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on elatishagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Otsuse tegemise ajal on kuupalga alammääraks Eestis 4350 krooni. Sellest lähtuvalt oleks minimaalseima elatise suuruseks 2175 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 386 peab kohus õigeks tühistada hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse jõustumisel, sest asjas on tehtud lahend, mis kuulub viivitamatult täitmisele. TsMS § 64 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib seaduses sätestatud menetlustähtaega lühendada. TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Osundatud menetlusnormidega ei lähe vastuollu poolte tahe loobuda apellatsioonikaebuse esitamisest.

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-09-41273 41273 41273 41273

- 4 -

Raivo Einula Kohtunik