3-10-286/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-10-286

K O H T U M Ä Ä R U S

Pärnus

19. oktoobril 2010.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaadanud läbi M. P’i tühistamiskaebuse materjalid AS Ü 18.01.2010 viivistasu otsusele nr 0007002022

t e g i k i n d l a k s:

02.02.2010 saabus Tallinna Halduskohtule M. P’i kaebus nõudega tühistada AS Ü 18.01.2010 viivistasu otsus nr 0007002022. Vaidlustatud otsusega määrati AS Ü linnatranspordiameti teenindaja U. P poolt M. P’ile Liiklusseaduse (LS) § 502 lg –te 1-6 alusel tasulisel parkimisalal Endla tn 23 kõrval sõiduautoga Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga 872 AUZ, 18.01.2010. a. kell 09.45 parkimise eest parkimistasu maksmata viivistasu summas 480.00 krooni.

Kaebuse kohaselt eksis avaldaja töötukassasse kiirustades parkimiskella näitu sättides nii, et paigaldas sellele parkimise algusaja 09.28 asemel väljaarvutatud eeldatava tagasisaabumise aja 09.58. M. P kahtles AS Ü õigsuses teostada kontrolli ja määrata väärteoasjas rahatrahve.

16.03.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 16). 05.04.2010 esitas vastustaja AS Ü oma esindaja jurist M. S’i kaudu vastuse kaebusele.(tl 20- 22), misjärel määras kohus asja 20.07.2010 kohtuistungil arutamisele.

20.07.2010 toimunud kohtuistungil selgitati kaebajale, et tasuline parkimisala Tallinnas on kehtestatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.2009 määrusega ning see mis on kirjas sõnalises tekstis on dubleeritud ka vastavate liikluskorraldusvahenditega. M. P möönas istungil, et tema kaebuse edu perspektiivid võivad olla väikesed, juhul kui selgub, et ta pidi tasulisse parkimisalasse sisenedes mööduma vastavatest liikluskorraldusvahenditest. Kohtuistungil osalenud AS Ü esindaja adv. Paavo Paal jäi seisukohale, et kui avaldaja loobub kaebusest kaebajalt kohtukulude väljanõudmist ei taotleta. Kohtuistungil lepiti kokku, et menetlust jätkatakse kirjalikus menetluses ning M. P teatab kohtule 3 päeva jooksul kirjalikult, kas loobub kaebusest või mitte (tl 36-40).

23.07. 2010 edastas M. P kohtule elektronkirja, kus märkis, et soovib asja arutada edasi, vastavalt kokkuleppele kirjalikus menetluses. Samas palus anda täiendavalt 10 päeva, et ta saaks konsulteerida juristiga (tl 43). 27.07.2010 edastas kohus M. P’i vastuse tutvumiseks AS Ü esindajale ning küsiti tema seisukoht 02.08.2010 (tl 45). 02.08.2010 esitas vastustaja esindaja adv. P. Paal kohtule täiendava sisulise vastuse kaebusele koos kaasneva taotlusega vastustaja poolt kantud õigusabi kulude väljamõistmiseks kaebajalt (47-57), mis saadeti kaebajale 03.08.2010 tutvumiseks (tl 58).

2

Peale vastustaja vastusega tutvumist 27.08.2010 teatas M. P, et nõustub AS Ü esindajaga lõpetada haldusasjas nr 3-10-286 menetlus.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamiseni kohtuistungil. Kooskõlas HKMS § 21 lg 4 selgitab kohus avaldajale, et HKMS §-st 24 lg 2 tulenevalt menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse tühistamiskaebusega AS Ü 18.01.2010 viivistasu otsusele nr 0007002022 samas asjas samadel asjaoludel.

Asjas ei ole tuvastatud, et kaebusest loobumine kahjustaks teiste menetlusosaliste õigusi ja vabadusi. Seega on loobumise vastuvõtmise tingimused täidetud.

HKMS § 92 lg 6 esimese lause kohaselt kannab kaebuse esitaja, kui ta loobub kaebusest, kohtukulud. HKMS § 84 lg 8 kohaselt ei piira kaebusest loobumine vastustaja õigust nõuda kaebuse või protesti esitajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist. HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaselt menetluskuludeks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastustaja on koos 02.08.2010.a. täiendava seisukohaga kaebusele esitanud kohtule ühe kuludokumendi, millest nähtuvalt on AS Ü tasunud advokaadibüroole K OÜ haldusasjas Tallinna Halduskohtus kohtuistungil esindamise eest 12.07.2010 koostatud arve nr 300076 alusel 1200.00 krooni, mis on vastustaja poolt tasutud 22.07.2010 (tl 50-51).

14.09.2010 vastuses AS Ü seisukohale märkis M. P, et lähtus kaebusest loobumisel AS Ü poolt kohtuistungil väljaöeldud sõnadele „ei kavatse [taotleda] õigusabikulude väljanõudmist, kui kaebaja loobub kaebusest“ ning seetõttu ei ole nõus kohtukulude kandmisega.

Käesolevas asjas osaleb AS F õigusjärglane AS Ü (hoolimata oma eraõiguslikust vormist) menetluses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluses. AS Ü täidab haldusülesannet mis sisaldab muuhulgas ka parkimise õigust tõendavate dokumentide müügivõrgu korraldamist, parkimisjärelevalve teostamist, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramise ja pargitud sõidukite erandkorras ümberpaigutamist, mis ongi üks tema põhitegevusi. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolevas haldusasjas on AS Ü vastuse kaebuse koostanud oma jurist M.Si kaudu (volitus tl 28). 20.07.2010 toimunud kohtuistungil esindas AS Ü lepingulise esindajana advokaat Paavo Paal. Vaidlust ei ole selles kas haldusorgan võis kohtumenetluses välist õigusabi kasutada, vaid selles kas menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-24-07 p 16 (AS F vs M. K) selgitanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Kolleegium möönab, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid.

3

Käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta. Kohtu hinnangul ei väljunud käesolev vaidlus AS Ü igapäevase põhitegevuse raamidest. Vaidlustatud viivistasuotsus oli antud A’i Ü poolt tema ühe funktsiooni - viivistasu määramisetäitmisel. Kohtumenetluses käis vaidlus selle haldusakti õiguspärasuse ning M. Pi kaebeõiguse üle selle haldusakti suhtes. Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist ei olnud keeruka kohtuvaidlusega ning tuginedes kohtuistungil saadud selgitustele kaebuse vähesest eduperspektiivist muutis kaebuse esitaja oma taotlust ning loobus kaebusest. Vähem oluline ei ole ka fakt, et AS Ül on olemas endal koosseisuline jurist. Antud juhul pidi haldusorgan arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul põhjendatud välise õigusabikulude väljamõistmine AS Ü kasuks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 2, § 471 lg 3 ja § 92 lg 5 alusel, kohus

m ä ä r a b:

1. Võtta vastu M. P’i loobumine kaebusest ja lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-10-286.

2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest.

Aivar Koppel, halduskohtunik