2-10-25567/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-25567

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2010.a Jõhvis, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-10-25567 Kohtunik Marge Tamme Tsiviilasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus J. F.`lt alaealise lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta (lapse eraldamiseks perekonnast ja isikuhooldusõiguse äravõtmiseks). Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg

05. oktoober 2010.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017; asukoht Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)

Avaldaja esindaja: Maarika Tarum (volikirja alusel)

Puudutatud isik: J. F. (IK xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1.Rahuldada Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus . Peatada J. F. hooldusõigus tema poja D. F. suhtes ja eraldada D. F. perekonnast .

Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 28. mail 2010.a. Viru Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lapse D. F.`i (IK xxx) suhtes. D. F. on sündinud vallaslapsena. Avalduse kohaselt laekus 14.05.2010 lastekaitsetöötajatele info sellest, et aadressil xxx, juba viie päeva jooksul toimub jooming ning selles korteris viibib alaealine laps. J. F. ei tööta, pidevat sissetulekut ei oma, sotsiaaltoetust ei taotle. 19.05.2010 külastasid lastekaitsetöötajad J.

F. viibimiskohta (kuna tal enda elamispind puudub, elab ta juba mitmendat aastat oma õe korteris). Külastamisel selgus, et korter on kolmetoaline, väga räpane, elamiseks kasutatakse kahte tuba, kolmas tuba on muudetud suitsutoaks, elamistingimused alaealisele lapsele praktiliselt puuduvad. Külastamise hetkel oli puudutatud isik alkoholijoobes, tema õde oli raskes alkoholijoobes ja magas. Korteris olid ka veel võõrad alkoholijoobes meesterahvad. Laps oli must, pesemata, riided olid mustad. Lapse jaoks puudus söök. Laps paigutati Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse Lastevarjupaika. Avaldaja palus paigutada alaealine laps Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas.

Viru Maakohtu 01.juuni 2010 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. (tl. 11-12).

08. juunil 2010.a esitas Kohtla-Järve Linnavalitsus kohtule avalduse J. F.`lt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Pärast 19.05.2010 kodukülastust paigutati alaealine laps

D. F. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse Lastevarjupaika. 24.05.2010 teostas avaldaja uue kodukülastuse, kuna alates lapse kodust eraldamisest ei olnud puudutatud isik pöördunud olukorra lahendamiseks lastekaitsetöötajate poole. Külastusel selgus, et puudutatud isik oli alkoholijoobes, samuti olid korteris kõrvalised meesterahvad, ka nemad olid joobeseisundis. Vestlusest naabritega selgus, et antud eluruumis tarvitatakse alkoholi juba pikema aja jooksul. 25.05.2010 vastuvõtul teatas J. F., et hakkab elama uuel aadressil. 04.06.2010 kontrolliti J. F. väidetavat elukohta aadressil xxx. Külastamise hetkel oli kodus ainult J. F. õde. Antud korter on elamiskõlbmatu ning lapse jaoks puuduvad elamistingimused. Lapsel puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Jõhvi Vene Gümnaasiumi iseloomustusest D. F.`i kohta selgus, et alaealine tuleb tihti kooli ettevalmistamata, lapsel puuduvad vajalikud õppevahendid, riides käib lohakalt. Vestlused lapse emaga ei ole tulemusi andnud. Viru Maakohtu 01.06.2010 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset. Avaldaja palus vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 ära võtta J. F.`lt alaealine laps D. F. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. (tl. 16-31).

16. juunil 2010 esitas puudutatud isik J. F. kohtule vastuse, milles avaldusega ei nõustunud. Vastuse kohaselt on avaldaja taotlus põhjendamatu ,paljud faktid mittetõesed ja moonutatud. Puudutatud isiku vastuse kohaselt ei ole naabrid kaevanud, laps on alati järelevalve all, puhas ja toidetud, samuti oli meesterahvaid ainult kaks, aga mitte palju. (tl. 37)

10. septembril 2010 esitas avaldaja esindaja kohtule täiendavad materjalid (tl. 41-50), millest nähtub, et J. F. ei ole külastanud oma last Narva Lastekodus ning ei ole lapse vastu huvi tundnud (ei ole isegi helistanud). Alates lapse kodust eraldamisest on lastekaitsetöötajad mitmel korral külastanud J. F. elukohta aadressil xxx Korterikülastuste ajal on laekunud kaebusi naabritelt selle kohta, et antud korterisse kogunevad võõrad isikud alkoholi tarbimise eesmärgil, oma käitumisega rikub J. F. naabrite rahu. 17.08.2010 kodukülastusel oli J. F.`ga sõlmitud kokkulepe, milles määrati ära kindlad ülesanded ja mille täitmise tähtajaks oli üks kuu. Käesolevaks ajaks ei ole puudutatud isik antud kokkulepet täitnud. Ülaltoodust lähtuvalt palus avaldaja avaldus rahuldada.

KOHTUISTUNG

05. oktoobri 2010.a kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud taotluse juurde. Avaldaja esindaja esitas Ida Prefektuuri vastuse nende järelepärimisele. See tõendab, et J. F. ei ole oma elukohta määratlenud: kas xxx või xxx. Avaldaja esitas ka 21.09.2010 kodukülastusakti xxx. Korteris joodi, puudutatud isik ei ole teinud midagi, et poega tagasi saada. J. F. on suhtunud äärmiselt passiivselt lapse kodust lahkumisse. Lastekaitsega ühenduses ei ole. Last ta vaatamas käinud ei ole. Laps ei oska midagi süüa peale tee ja saia, see näitab, et J. F. ei taganud lapsele korralikku toitumist. Lapsel on probleeme tervisega. Lastekodu muretses lapsele prillid. Lastekodu 03.09.2010 teatisest nähtub, et lastekodusse on helistanud ainult J. F. tädi, kes lapsega natukene rääkis. Laps tundis kodust lahkudes muret, et mis emast edasi saab. Avaldaja poolt esitatud tõendid näitavad, et J. F. tarvitab alkohoolseid jooke edasi.

Puudutatud isik J. F. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on puudutatud isikule kätte toimetatud 13.09.2010 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 51). Puudutatud isik ei ole teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise põhjustest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud avaldaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Sünniakti järgi on lapse D. F.`i vanemaks puudutatud isik J. F. (tl. 4)

J. F. teatas Viru Maakohtule oma 16.06.2010 kirjas, et tema vastu esitatud avaldus on põhjendamatu. Kohtuistungile ta 05.oktoobril 2010 ei ilmunud. Kutse on ta allkirja vastu 13.septembril 2010 kätte saanud. Seega puudus J. F.l huvi käimasoleva kohtuprotsessi vastu. 01.juuni 2010 kohtumäärusega on rahuldatud Kohtla-Järve Linna avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks: J. F.lt on ära võetud tema alaealine laps D. F. ja antud riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni käesolevas kohtuasjas lahendi jõustumiseni. Avaldaja on teostanud J. F. elukohtadesse kodukülastusi, millest on lugeda alaealisele sobimatutest elamistingimustest ning korterites alkoholi tarbimistest, sealhulgas alaealise D.

F. ema J. F. poolt. Kodukülastusi on teostatud aadressile xxx 19.mail, 24.mail, 04.juunil, 29.juunil ja 06.augustil 2010 ning aadressile xxx 17.augustil ja 21.septembril 2010. Kodukülastuse aktid on lisatud kohtumaterjalide juurde. 17.augustil 2010 sõlmisid Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskus ning J. F. kokkuleppe, millega J. F. kohustus võtma tarvitusele meetmed alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Kokkuleppe kohaselt lubas ta pöörduda psühholoogilise abi saamiseks Kohtla-Järvel asuva psühholoogi poole, määratlema enda elukoha ja tegema pärimistoimingud, tasuma kommunaalteenuste eest, hoidma enda eluruumi puhtana, olema aktiivne töö otsingutel, kontrollima oma tervislikku seisundit perearsti juures taotlema oma lapsele kehtivaid isikuttõendavaid dokumente, olema kontaktis lastekaitsetöötajatega, lubama teostada kodukülastusi. 21.septembri 2010 kodukülastuse ajal sai avaldajale selgeks , et J. F. ei ole täitnud temaga 17.augustil sõlmitud kokkulepet. Tema elukohas puudusid endiselt elementaarsed elamistingimused alaealise lapse jaoks.Korteris oli välja lülitatud ka elekter,kuna selle eest ei olnud tasutud. J. F. ei olnud ette võtnud midagi , et tema poeg saaks elada uuesti koos temaga. Kohtule Jõhvi Vene Gümnaasiumist antud D. F. iseloomustusest selgub, et poja kasvatamise suhtes tehtud pretensioonidele J. F. küll reageeris, kuid vestlused ja kohtumised temaga ei olnud tulemuslikud.

D. F. viibib praegu Narva Lastekodus asenduskoduteenusel, kuid ema ei ole isiklikult teda seal vaatamas käinud. Lapsele helistas ükskord ainult tema tädi. Avaldus on kohtule esitatud tuginedes Perekonnaseaduse (PKS)§ 53 lg 1 ,mis sätestas, et kohus võib otsustada võtta lapse ühelt või mõlemilt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. 01.juulist 2001 jõustus uus Perekonnaseadus, mille §210 lg. 1 (Rakendussätted, seaduse kohaldamine) kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Kehtiv PKS § 210 lg 2 sätestab , et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Käesolevas menetluses on kohus kindlaks teinud, et J. F. suhted oma poja D. F.ga viitavad sellele, et ema ja poja suhted olid seaduse varem kehtinud redaktsiooni ajal sellised , et emalt

J. F.lt oleks olnud alus võtta ära tema poja kasvatamise õigused ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta PKS § 53 lg. 1 järgi .Samuti on praegu jätkuvalt alus tema suhtes rakendada vanema õiguse muudatustega seonduvaid seadusesätteid. Kehtiva seaduse redaktsiooni 5.jao (hooldusõiguse muudatused)§ 140 sätestab hooldusõiguse peatamist ja taastamist. PKS § 140 lg. 1 sätestab ,et kohus peatab vanema hooldusõiguse kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. J. F. ei ole võimeline lapse hooldusõigust teostama, ta ei hooli jätkuvalt lapse heaolust .Seda näitas tema kokkuleppe mittetäitmine Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusega, mis oli sõlmitud 17.08.2010. Tuginedes Perekonnaseaduse § 116 lg 2 on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, see hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. J. F. ei ole suutnud oma õigust realiseerida. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapse huvidest lähtuva lahendi ning tuginedes PKS § 140 lg. 1 peatab J. F. vanema hooldusõiguse. Kohus on rakendanud 01.06.2010 esialgset õiguskaitset ning eraldanud D. F. perekonnast. Perekonnast eraldamine on jätkuvalt vajalik, sest perekonna (ema )juures puuduvad D. F.l elementaarsed elamistingimused , ema J. F. tarvitab alkoholi. Lapse huvide kahjustamist ei ole olnud võimalik teisiti ära hoida (PKS § 135 lg 1) Kohus peab vajalikuks märkida , et tuginedes PKS § 140 l g 2 kohus saab taastada vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. Tuginedes PKS § 141-le kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, annab vanem lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande. Kuna lapse isikuhooldust peab täitma tema eestkostja ,kellele kuulub nii lapse isikuhooldus kui varahooldus(PKS § 172), siis käesoleval ajal on selleks tuginedes PKS § 176-le Kohtla-Järve Linnavalitsus. PKS § 179 lg 1 sätestab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkoste lõpeb tuginedes PKS § 195 lg 1 p. 2 järgi vanema hooldusõiguse taastumisega või muudel seaduses nimetatud alustel . Kohus rahuldab Kohtla-Järve Linnavalitsuse avalduse kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 hagita menetluse sätetega ja tuginedes enne 01.juulit 2010 kehtinud PKS §

53 lg 1 ning kehtiva PKS § 210 lg.1,2;116lg.2;123 lg.1;140lg.1,2;135 lg1,141;172;176;179 lg.1;195 lg.1 p.2-le.

Kohtunik Marge Tamme