3-10-648/25 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-648 Otsuse kuupäev 19.10.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Karksi-Nuia Soojus OÜ kaebus Karksi Vallavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 50 „Soojuse piirhinna kooskõlastamisest keeldumine“ tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindajad Argo Jõgi ja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, vastustaja Karksi Vallavalitsuse esindajad Arvo Maling ja vandeadvokaat Eha Lillsaar Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 2009. aastal tootis, jaotas ja müüs soojust Karksi valla kaugküttepiirkonnas turgu valitseva ettevõtjana AS Textuur, kelle põhitegevusalaks on liimpuitplaatide valmistamine. Soojuse tootmine oli ettevõttele kõrvaltegevus, milles kasutati ära tootmisel tekkivad puidujäägid.

2. AS Textuur esitas 25. augustil 2009. a Karksi Vallavalitsusele dokumendid soojuse piirhinna kooskõlastamiseks. AS Textuur taotles kooskõlastust hinnale 906.12 kr/MWh, mis oli 20,8% kõrgem Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas seni kehtinud hinnast 750 kr/MWh ( tl 107).

3. 21. septembri 2009. a korraldusega nr 462 pikendas Karksi Vallavalitsus ASi Textuur poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamise tähtaega 24. oktoobrini 2009.a. (tl 112).

4. 12. oktoobril 2009. a registreeris AS Textuur äriregistris enda poolt asutatud ettevõtte Karksi- Nuia Soojus OÜ. 16. oktoobril 2009. a esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ Karksi Vallavalitsusele taotluse soojuse piirhinna 843,24 kr/MWh kooskõlastamiseks (tl 113-114) ja teatise, et vastavalt ASi Textuur ja Karksi-Nuia Soojus OÜ vahel sõlmitud kokkuleppele alustab Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse tootmist ja Karksi-Nuia tarbijate soojusega varustamist pärast Karksi Vallavalitsuse poolt soojuse piirhinna kooskõlastamist (tl 115).

5. 13. novembril 2009.a. otsustas vallavalitsus pikendada Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt taotletava soojuse piirhinna kooskõlastamise tähtaega kuni 15. detsembrini 2009. a. (tl 119).

6. 01.detsembri 2009.a. kirjaga nr 9-1.4/1614 esitas Karksi Vallavalitsus soojusettevõtjale oma seisukohad piirhinna komponentide kohta ja palus Karksi-Nuia Soojus OÜl esitada põhjendused või vastulaused esitatud väidetele. 01. detsembril 2009.a. esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ oma põhjendused ja vastulaused ja 03. detsembril 2009.a. täiendava taotluse, milles korrigeeris soojuse piirhinda 863,61 kroonini MWH eest (tl 120-127).

7. 14. detsembril 2009. a korraldusega nr 552 Karksi Vallavalitsus otsustas jätta kooskõlastamata Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 16. oktoobril 2009.a. taotletud soojuse piirhinna 843,24 krooni MWh eest ja 3. detsembril 2009..a täiendatud soojuse piirhinna 863,61 krooni MWh eest, kuna vallavalitsuse arvates taotletav soojuse piirhind ei olnud soojusettevõtja poolt piisavalt põhjendatud (tl 130-136). Karksi-Nuia Soojus OÜ seda korraldust ei vaidlustanud.

8. 17. detsembril 2009. a esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ vallavalitsusele uue taotluse soojuse piirhinna 822,18 krooni/MWh kooskõlastamiseks (tl 137-138), mida korrigeeris 810,13 kroonile/MWh täiendava kirjaga 19. jaanuarist 2010. a. (tl 139-140).

9. 23. detsembri 2009.a. kirjaga nr 9-1.4/1927 esitas Karksi Vallavalitsus taotluse Konkurentsiametile, milles palus arvamust Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna kohta (tl 146).

10. Kuna Konkurentsiameti seisukoht viibis, pikendas Karksi Vallavalitsus 11. jaanuaril 2010.a. korraldusega nr 12 Karksi-Nuia Soojus OÜ taotletava soojuse piirhinna kooskõlastamise tähtaega kuni 15. veebruarini 2010. a. (tl 147).

11. 19. jaanuaril 2010.a. esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ täiendava taotluse, milles korrigeeris soojuse piirhinda 810,13 kroonini/MWh (tl 148-149).

12. 01. veebruaril 2010.a. esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Karksi Vallavalitsuse 11. jaanuari korraldusele nr 12 ja Karksi Vallavalitsuse tegevusele.31.05.2010 otsusega jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

13. 09. veebruaril 2010.a. esitas Konkurentsiamet kirjaga nr 09-0907-007 põhjendatud arvamuse Karksi Vallavalitsusele Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna kohta (tl 150-161).

14. 15. veebruaril 2010. a võttis Karksi Vallavalitsus vastu korralduse nr 50, millega jättis kooskõlastamata Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 17. detsembril 2009. a esitatud soojuse piirhinna 822,18 krooni MWh eest ja 19. jaanuaril 2010. a korrigeeritud hinna 810,13 krooni MWh eest, kuna taotletav soojuse piirhind ei olnud soojusettevõtja poolt läbipaistvuse põhimõtteid arvestav, efektiivne ja piisavalt põhjendatud (tl 162-167).

15. 16. märtsil 2010. a. esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Karksi Vallavalitsuse 15. veebruari 2010 korralduse nr 50 tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

16. Karksi-Nuia Soojus OÜ taotleb Karksi Vallavalitsuse 15.veebruari 2010.a. korralduse nr 50 tühistamist ning Karksi Vallavalitsuse kohustamist vaadata Karksi-Nuia Soojus OÜ taotlus soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta uuesti läbi ja teha uus otsus.

17. Kaebuse esitaja arvates ei ole Karksi Vallavalitsuse poolt korralduses esitatud väited küllaldaselt põhjendatud ega vasta tegelikkusele ning on ümberlükatavad kaebuse esitaja poolt esitatud tõendite ja vastuväidetega. Vastustaja on alusetult jätnud tähelepanuta Karksi Vallavolikogu otsused, mis on aluseks soojuse piirhinna kooskõlastamisel, antud piirkonnas soojuse tootmise tegelikud reaalsed tingimused, millest kujuneb välja tegelik soojuse piirhind. Karksi Vallavalitsuse väited on subjektiivset laadi. Mitmes osas on vastustaja väited arusaamatud. Puudub õiguslik alus piirhinna mittekooskõlastamiseks.

18. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava haldusaktiga sunnitakse kaebuse esitajat realiseerima müüdavat soojaenergiat oma tarbijatele alla mõistliku turuhinna, mis on vastuolus vabakaubanduse ja mõistlikkuse põhimõtetega.

19. Karksi vald on kaebuse esitaja poolt müüdava soojaenergia tarbija ca 20 % ulatuses. Seega Karksi Vallavalitsus, kes on Karksi valla omavalitusorgan, on kõigiti huvitatud Karksi valla poolt soojusenergia ostuks tehtavate kulutuste kokkuhoiust. Vastustaja on sihilikult venitanud kooskõlastusotsuse vastuvõtmisega ja otsuse vastuvõtmisel otsinud kõikvõimalikke argumente, et kaebuse esitaja poolt esitatud soojuse piirhinna taotlust mitte kooskõlastada.

20. Vastustaja on oma otsustuse tegemisel võtnud väga paljus aluseks endise taotleja AS Textuur poolt esitatu. Kaebuse esitaja leiab, et taotluse esitajaks on Karksi-Nuia Soojus OÜ, seetõttu saab otsuse vastuvõtmisel võtta aluseks ainult Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud andmed, mitte aga teise juriidilise isiku poolt varem esitatud andmed, mis on vastustaja poolt ka kontrollimata. Vastustaja on eksinud äriseadustiku põhimõtete vastu, mille kohaselt emaettevõte on ainult tütarettevõtte väärtpaberite omanik, mitte aga tütarettevõtte vara omanik. Tütarettevõte teostab oma äriühingu juhtimist oma juhtorganite kaudu, emaettevõttel ei ole õigust sekkuda tütarettevõtte juhtimisse.

21. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja väitega, et Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole läbi viinud vähempakkumist kütusele peale pärast 16. detsembrit. 2009.a.

Karksi-Nuia Soojus OÜ on teinud uuringu kütuse hindadele ja loomulikult ostab ta turult vajaminevat kütust soodsaimate hindadega, mis võimalik. Arvestada tuleb ka kütuste kvaliteeti, mis sobivad antud küttesüsteemidele. Karksi-Nuia Soojus OÜ avaldas ajalehtedes kuulutused ja sai nendele vastused. Nendest dokumentidest nähtub, et kütet osteti turult võimalikult soodsamate hindadega.

22. Vastustaja seisukoht, et Karksi-Nuia Soojus OÜ oleks pidanud tegema kordushinnapäringuid, on ebaõige. Vastustaja ei viita mitte ühelegi õigusaktile, mis kohustaks kaebuse esitajat tegema korduspäringuid, kui hinna taotlejal on selged turul kehtivad müügihinnad. Kaebuse esitaja on uurinud neile sobivaid puitbriketi hindu ja AS-i Textuuri poolt pakutud hind ja kvaliteet on olnud parim.

23. Vastustaja on seadnud kahtluse alla puitbriketi kasutamise vajalikkuse soojatootmisel. Vastustaja arvates võiks briketi kasutamine olla 1% kogu kütte vajadusest.

24. Kaebuse esitaja selgitab, et Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole sel eesmärgil kunagi puitbriketti kasutanud, ei kasuta momendil, ega näe ka tulevikus selleks otstarbeks puitbriketi kasutamist. Vastustajale on selgitatud puitbriketi kasutamise eesmärke ja vajalikkust See nähtub ka Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt tellitud eksperthinnangust. Kaebuse esitaja peab vajalikuks lisada, et nende kütuste koos kasutamisel on saavutatud katla põlemisrežiimi ja temperatuuri suur stabiilsus. Sellega on tagatud tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus nagu seda nõuab Kaugkütteseaduse § 1 lõige 2.

25. Kaebuse esitajale jääb selgusetuks vastustaja seisukoht, et ettevõtte tootmistehnoloogiast tingitud erisused ei tohi kajastuda eratarbijatele müüdavas soojuse hinnas. Vastustaja ei ole selgitanud, millisele seaduse punktile ta seda väites tugineb. Kaugkütte seaduse § 1 lõige 2 ütleb, et soojusettevõtte tegevus peab vastama võrdsele kohtlemisele. Ei ole märgitud, et eratarbijaid tuleb kohelda teisiti.

26. Kaebuse esitaja selgitab, et juhul, kui kasutatakse puitu niiskusega üle 50%, siis maksimum võimsus kaebuse esitajale kuuluvas koldes on 2-2,5 MWh. Kui kasutada stabiilselt sellist võimsust, siis tõesti ei ole vaja kuiva puitbriketti kasutada. Tihtipeale on aga vaja hetkeliselt võimust 4-4,5 MWh. Kütuse üle 50%-se niiskuse korral hakkaks aga koldetemperatuur kiiresti langema ja selle taassaavutamine võtab vahel isegi mitmeid tunde. Selle ärahoidmiseks ongi vaja hoida puitkütust tavapärasest kuivemana. Aktiivsel kütteperioodil ongi vajalik võimsus tihtipeale selline, et ilma kuivkütuseta ei olegi seda võimalik saavutada.

27. Vastustaja ei ole ilmselt eelnevalt hoolikalt läbi mõelnud seisukohta, et "erinevate tarbijagruppide iseärasusi on võimalik arvestada, kui selleks luua vastavad tehnilised võimalused, näiteks juhtida kateldest väljastatav soojus läbi ühe või mitme soojusvaheti, mis võimaldaks reguleerida soojusgraafikut erinevate vajadustega tarbijagruppide lõikes". Vastustaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et soojusvaheti ei tooda ise soojust vaid ainult vahendavad seda.

28. Arvestada ei saa vastustaja seisukohaga, et puitbriketti võib kasutada 1% ulatuses eelkütmiseks, kuna sellel eesmärgil puitbriketti ei kasutata. Vale on väide, et Karksi-Nuia Soojus OÜ ostab turult kallimalt ümarpuitu.

29. Väide, et puitbriketi kasutamatajätmine alandab soojuse piirhinda on ilmselgelt väär. Kui puitbriketti ei kasutata, ei suuda Karksi-Nuia Soojus OÜ täita kaugkütte seaduse § 1 lõige 2 tulenevat nõuet. Sel juhul AS Textuur peab käivitama oma katlamaja ja hakkama lisaks Karksi- Nuia Soojus OÜ-le tootma soojust. Sellisel juhul soojuse hind kasvaks hüppeliselt. Hinna madalal hoidmine sõltub väga suurel määral sellest, kui palju suudab kaebuse esitaja AS-ile Textuur kvaliteetset sooja müüa.

30. Kaebaja nõustub sellega, et soojuse tootja peab läbi optimaalsete investeeringute tagama seadmete võimalikult efektiivse töö. Karksi Vallavalitsus leiab, et 2004. aastal kasutusele võetud katla kasutegur peab olema vähemalt 85%. AS Agrosilva eksperthinnangut aluseks võttes tuleks ettevõttel kaaluda investeeringut hapniku analüsaatorisse, et seeläbi tagada oluliselt kõrgem tootmise kasutegur, mille tulemusena kulub vähem kütust ja alaneb lõpptarbija jaoks hind.

Kaebuse esitaja ei saa seda tegelikkuses realiseerida. Kaebuse esitaja saab kasutada katlamaja, mille kasutegur on tootja poolt määratud ja järelikult peab ta küttekulu arvestades lähtuma reaalsest olukorrast.

31. Vastustaja ei ole viidanud mitte ühelegi seadusele, millele tema nõue soojuse tootmise kasuteguri osas põhineb. Tulevikus võib kaebuse esitaja kaaluda võimalust investeerida kasuteguri tõstmisse, kui selleks rahalisi vahendeid leitakse. Kasuteguri tõstmine eeldab täiendavaid kulutusi ja eelnevalt peab läbi viima põhjaliku majandusliku otstarbekuse analüüsi, kas täiendavalt tehtavad kulutused annavad soovitud tulemusi. Teatavasti kaugkütte seaduse § 8 lõige 3 punkt 2 näeb ette investeeringud tegevus-ja arenduskohustuste täitmiseks. Karksi Vallavolikogu poolt vastuvõetud hinnavalemis aga sellist võimalust ette ei nähta ja järelikult sõltub investeeringute tegemine ainult omaniku otsusest, kas nad on nõus investeeringuid tegema oma kasumi arvelt.

32. Karksi Vallavalitsus on trassikao protsendi arvestamisel lähtunud AS-i Textuur poolt kasutatud trassikao protsendist ja otsustanud mitte arvestada trassikao arvutamisel eksperdi arvamust. Vallavalitsuse arvates suurema trassikao arvutamisel soojuse piirhinnas tõstetakse kunstlikult hinda lõpptarbija jaoks.

Vastuseks sellele vastustaja seisukohale märgib kaebuse esitaja, et tema saab tugineda oma taotluste esitamisel ja on tuginenud tegelikele trassikadudele, mitte aga varasema äriühingu arvamusele. Tegeliku trassikao kohta on andnud erapooletu eksperthinnangu ESTIVO.

33. Karksi Vallavalitsus ei pea õigeks katla jääkväärtuse tõstmist 1,45 korda läbi omaniku poolt uue juriidilise isiku loomise. Antud tehing tõstab vallavalitsuse arvates kunstlikult soojuse hinda kahjustades soojuse hinna läbipaistvust ja tootja poolt põhjendatud tulukuse teenimise põhimõtet.

34. Kaebaja märgib, et Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole mitte kusagil tõstnud katla jääkväärtust 1,45 korda, et kunstlikult tõsta soojuse hinda. Kaebuse esitaja Karksi-Nuia Soojus OÜ on sõlminud rendilepingu AS-ga Textuur. Karksi-Nuia Soojus OÜ peab lepingut väga soodsaks ja arvestab sellega, et ilmselgelt tulevikus rendihind tõuseb veelgi. Sellist informatsiooni sai Karksi-Nuia Soojus OÜ läbirääkimiste ajal AS-iga Textuur. Lepingust tulenevalt peab AS Textuur teostama suuremahulised remonttööd, samuti kulutab AS Textuur ilmselt raha intresside tasumiseks, milliseid kulutusi ta praeguse rendihinnaga ilmselgelt katta ei suuda. Lisaks peab rendihind tagama ka normaalse kasumi, mida AS Textuur praegu kindlasti ei saa. Rendihinnaga nõustumisel lähtus Karksi-Nuia Soojus OÜ eelnimetatud asjaoludest ja peab rendihinda väga soodsaks. Karksi Vallavalitsus ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mida Karksi-Nuia Soojus OÜ oleks rikkunud.

35. Väär on väide, et Karksi-Nuia Soojus OÜ ei nõustu kapitalirendilepingu intressikulude katmisega ärikasumi arvelt. Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole seda mitte kusagil selliselt väitnud. Ettevõtete majandusaruannetes loomulikult nii tehakse ja ka Karksi-Nuia Soojus OÜ kajastab neid selliselt. Karksi Vallavolikogu poolt vastuvõetud hinnavalemis puudub vastav rida, kuhu märkida ärikasum. Hinnavalemis on mõeldud puhaskasumit. Intressikulud on märgitud just sinna lahtrisse, mis on hinnavalemis ette nähtud.

36. Seoses sellega, et Karksi Vallavalitsus ei pea õigeks kasumi arvutamist soojuse müügi prognoosist märgib kaebuse esitaja, et temal on kohustus järgida mitte konkurentsiameti poolt vastuvõetud juhendeid, vaid Karksi Vallavolikogu poolt vastu võetud hinnavalemit, mida Karksi- Nuia Soojus OÜ on ka teinud. Soojuse müügi kasumi arvutamise prognoos vastab Karksi Vallavolikogu poolt vastuvõetud hinnavalemile.

37. Vastuseks vallavalitsuse seisukohale, et trasside väärtuse muutumine läbi uue juriidilise isiku loomise kahjustab soojuse piirhinna läbipaistvust ja tootja poolt põhjendatud tulukuse teenimise põhimõtet, märgib kaebuse esitaja, et Karksi Vallavalitsus ei ole välja toonud ühtegi seadust, mida Karksi-Nuia Soojus OÜ oleks rikkunud.

38. Kaebuse esitaja leiab, et Karksi-Nuia Soojus OÜ on ostnud trassid kapitalirendilepingu alusel mõistliku hinna eest. Ostmise hetkel oli trasside keskmine vanus ca 7,5 aastat. Vallavalitsuse seisukoht on, et trasside kasulik eluiga on 30-40 a. Karksi-Nuia Soojus OÜ lähtus kasulikust elueast 33 a., seega 3% amortisatsiooni aastas, mis teeb 7,5 a. x 3% = 22,5% väärtuse langust, mis omakorda teeb jääkväärtuseks 7 130 000 EEK, mis on mõistlik hind väga heas korras trasside eest. Karksi-Nuia Soojus OÜ-1e on teada fakt, et Karksi Vallavalitsus oli ise samal ajal tellinud samast materjalist soojatrassi ehituse, mis on aga läbimõõdult oluliselt väiksem kui AS-lt Textuur ostetud peatrassi läbimõõt, mis on hinnaklassilt aga palju kallim. Karksi Vallavalitsusele ehitatud soojatrassi ühe jooksva meetri hinnaks oli ca 2800 EEK. Karksi-Nuia Soojus OÜ ostetud ühe jooksva meetri hinnaks kujunes ca 2200 EEK. Karksi Vallavalitsusel oli piisavalt informatsiooni hindamaks Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt omandatud soojustrasside väärtust. Samuti on Karksi Vallavalitsusel olemas kogu projektdokumentatsioon, et hinnata trasside väärtust. Seotud isikute vahelisi tehinguid reguleerib Rahandusministri 10. novembri 2006.a. määrus nr 53. Karksi Vallavalitsus ei ole toonud välja ühtegi seaduserikkumist, mis antud tehingu puhul annaks aluse soojusenergia hinna mittekooskõlastamiseks.

39. Kaebuse esitaja ei nõustu vallavalitsuse seisukohaga, et kõrgemate amortisatsiooninormide kasutamisega tõstab ettevõtja soojuse piirhinda, mistõttu on rikutud ressursside ratsionaalse ja efektiivse kasutamise põhimõtet.

Õigusaktide kohaselt amortisatsiooni norme hakatakse arvestama teatavasti seadme ehitusaastast. Kui seadmed ostetakse mitte uuena, siis tuleb kasulikust elueast maha arvestada aeg, mis jääb ehitusaasta ja soetatud aja vahele. Antud juhul on Karksi Vallavalitsusel see tegemata jäänud ja sellest tulenevalt on valesti hinnatud seadme kasulik eluiga.

Soojatrasside kasulikuks eaks on kaebaja arvestanud 25 a. Kui siia lisada veel ehitusaasta järgi 7-9 a., siis on kokku kasulikuks eaks 32-34 a. (Vallavalitsuse arvates 30-40 a.) Vaatamata sellele, et vallavalitsusele on edastatud vastavalt vallavalitsuse teabenõudele kõik omandatud seadmete ehitusaastad, on vallavalitsus eksinud ka teiste seadmete kasuliku ea arvestamisel.

40. Kaebuse esitaja nõustub vallavalitsuse väitega, et kontrollarvutustest nähtuvalt kujuneb saastetasu summaks 23 327 krooni, mis on 1273 krooni madalam taotluses esitatust.

Vallavalitsus ei ole 14. dets. 2009.a. korralduses nr 522, millega jäeti kooskõlastamata Karksi- Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna esimene taotlus, sellele osundanud. Kui korralduses nr 522 oleks sellele tähelepanu juhitud, oleks selle vea saanud õigeaegselt parandada. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on väga tühise summaga, mis muudab hinda vaid 0,12 krooni, mis moodustab soojuse piirhinnast 0,015%.. Nimetatud asjaolu ei tohiks olla soojushinna mittekooskõlastamise aluseks.

41. Karksi Vallavalitsus on jäätmemaksu osas Konkurentsiameti poolt saaste ja jäätmete käitlustasude kohta läbiviidud kontrollarvutuste tulemustest lähtudes jõudnud seisukohale, et ettevõtte poolt prognoositud nimetatud kulude suurus soojuse piirhinnas ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja ei nõustu selle seisukohaga.

42. Tuha koguste kohta on andnud oma ekspertarvamuse ESTIVO. Karksi Vallavalitsusel oli võimalus tulla kohapeale ja tutvuda antud probleemiga ja küsida selgitusi. Koguste hindamisel tuleb alati arvestada reaalsete asjaoludega. Konkurentsiamet on jätnud mainimata, et mõnel teisel firmal on aktsepteeritud poole suuremad tuhakogused. Samuti on oluliselt eksitud tuha käitlemistasudega, näidates neid tunduvalt väiksematena.

43. Kaebuse esitaja Karksi-Nuia Soojus OÜ tegi järelepärimise Eesti ühele suurimale jäätmetöötlusega tegelevale äriühingule AS-le Veolia Keskkonnateenused. Leping AS-ga Silva annab kolm korda väiksemad kulud, kui osta teenust AS-lt Veolia Keskkonnateenused Kui tellida antud teenus eespoolnimetatud äriühingult tõstaks see oluliselt soojuse piirhinda.

Vastustaja vastuväited

44. Karksi Vallavalitsus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

45. Vastustaja selgitab, et Karksi-Nuia Soojus OÜ taotles 16. oktoobril 2009. a soojuse piirhinna kooskõlastamist 843,24 kr/MWh suuruses. 6.11.09 Karksi-Nuia Soojus OÜ täpsustas taotlust, vähendades selle 842,17 kr/MWh ning mida omakorda juba 03.12.2009 suurendas 863,61 /MWh-ni.

46. 14. detsembril 2009 võttis Karksi Vallavalitsus vastu korralduse nr 552, millega jättis taotletava piirhinna kooskõlastamata. Korralduses nr 552 olid esile toodud põhjendused, mida kohalik omavalitsus pidas sooja piirhinna kooskõlastamisel oluliseks. Karksi-Nuia Soojus OÜ nõustus korraldusega nr 552. Korraldus on kehtiv, koos selles esitatud motiividega.

47. 17. detsembril 2009 esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ vallavalitsusele uue taotluse soojuse piirhinna 822,18 krooni/MWh kooskõlastamiseks, mida korrigeeris 19. jaanuaril 2010.a. 810,13 kroonile/MWh. Taotleja on uue hinnataotluse esitamisel jätnud peamises osas arvestamata vallavalitsuse poolt korralduses nr 552 esile toodud põhjendused, mida kohalik omavalitsus pidas sooja piirhinna kooskõlastamisel oluliseks.

48. Kuna Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt oli alates 16. oktoobrist 2009.a. esitatud kohalikule omavalitsusele neli erinevat taotlust soojuse piirhinna kooskõlastamiseks, kus on suvaliselt muudetud hinnakomponente, kuid ei ole esitatud vallavalitsusele argumenteeritud põhjendusi hinna muutmise kohta, siis pöördus vallavalitsus vaidluses arvamuse saamiseks Konkurentsiameti poole. KKütS § 32 lg 1 sätestab, et seaduse §-st 5 ja § 9 lõikest 3 tulenevate vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud soojusettevõtja või kohaliku omavalitsuse pädeva organi vastavasisulise taotluse alusel esitama asjas oma põhjendatud arvamuse.

49. Konkurentsiamet andis 9. veebruaril 2010.a. põhjendatud arvamuse Karksi Vallavalitsusele Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna kohta. Konkurentsiameti järeldus oli, et taotluses esitatud andmete ja ettevõtjalt saadud ebapiisavate ning vastuoluliste selgituste tõttu ei saa Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 17.12.2009 taotletud soojuse piirhinda 822,18 kr/MWh lugeda põhjendatuks KKütS § 8 lõige 3 mõttes.

50. Tuginedes eelnevalt kogutud materjalidele ning Konkurentsiameti selgitustele, võttis Karksi Vallavalitsus 15.02.2010 vastu korralduse nr 50, millega jättis Karksi-Nuia Soojus OÜ taotluse piirhinna kooskõlastamiseks rahuldamata. Vastuseks kaebuse esitaja seisukohtadele soojuse hinna kohta märgib vastustaja järgmist:

51. Karksi Vallavalitsus informeeris Karksi-Nuia Soojus OÜ-d soojuse piirhinna kooskõlastamisel kasutatavast põhimõtetest ja oma seisukohad piirhinna komponentide kohta 1. detsembril 2009 kirjaga nr 9-1.4/1614. Sama käsitleti 14. detsembril 2009.a. korralduses nr 552, millega Karksi Vallavalitsus otsustas jätta Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 16. oktoobril 2009. . taotletud soojuse piirhinna 843,24 krooni MWh eest ja 3. detsembril 2009.a. täiendatud soojuse piirhind 863,61 krooni MWh eest kooskõlastamata, kuna taotletav soojuse piirhind ei olnud soojusettevõtja poolt piisavalt põhjendatud.

52. Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas kehtib AS Textuuri poolt kehtestatud soojuse hind 750 kr MWh eest, mis on kehtestatud ettevõtte poolt enne Karksi Vallavolikogu poolt 18. veebruaril 2009. a vastu võetud määruse nr 112 „Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“ jõustumist. Nimetatud piirhind on Karksi Vallavalitsuse poolt kooskõlastamata, kuna hinna kehtestamise ajal ei olnud kooskõlastamine nõutud.

53. AS Textuur oli Karksi-Nuia küttepiirkonnas soojuse tootja, jaotaja ja müüja alates 1.septembrist 2001.a. kuni 1 detsembrini 2009.a.(viimane kuupäev on AS Textuur ja OÜ Karksi-Nuia Soojus andmetel). Karksi-Nuia Soojus OÜ kasutab soojuse tootmisel ja jaotamisel samu rajatisi, mida kasutas kuni 1. detsembrini 2009. a AS Textuur Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas.

54. 25. augusti 2009.a. kirjaga nr 73 esitas AS Textuur Karksi Vallavalitsusele dokumendid soojuse piirhinna kooskõlastamiseks, millega taotles hinnaks 906.12 kr/MWh, mis oli 20,8% kõrgem Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas kehtivast hinnast 750 kr/MWh;

Kaugkütteseaduse § 9 lg 7 alusel on ASi Textuur poolt 25. augustil 2009.a. esitatud soojuse piirhinna taotluse menetlemise tähtaeg peatunud, kuna ettevõte ei esitanud vallavalitsusele nõutud teavet, mis oli vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

55. 12. oktoobril 2009. a registreeris AS Textuur äriregistris enda poolt asutatud ettevõtte Karksi-Nuia Soojus OÜ. Karksi-Nuia Soojuse OÜ omanik on 100% AS Textuur, seega on tegemist konsolideeritavate ettevõtetega. AS Textuuri omanikuks on 67% ulatuses AS Silva. AS Silva aktsiaid omab AS Textuuri juhataja Argo Jõgi 60,9% ulatuses. Tegemist on Argo Jõgi kontrolli all oleva kolme erineva ettevõttega, kes teevad omavahel majanduslikke tehinguid. Karksi-Nuia Soojus OÜ näol on tegemist loomuliku monopoliga, mille teenuse hinna regulatsiooni ja kontrolli näeb ette kaugkütteseadus.

56. Menetledes 17. detsembril 2009.a. Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud soojuse piirhinna taotlust, võrdles Karksi Vallavalitsus esitatud andmeid ASi Textuur poolt 25. septembril 2009.a. esitatud soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluses toodud andmetega ning Karksi-Nuia Soojus OÜ eelmise taotluse menetlemisel toodud andmetega.

57. Karksi-Nuia Soojuse OÜ poolt 17.detsembril 2009.a. esitatud soojuse piirhinna taotlusele andis Konkurentsiamet põhjendatud arvamuse (9. veebruari 2010. a kiri nr 09-0907-007).

Vastavasisulise taotluse esitas Karksi Vallavalitsus Kaugkütteseaduse § 32 lg 1 alusel peale seda, kui Karksi-Nuia Soojus OÜ esitas uue soojuse piirhinnahinna taotluse 3 päeva peale keelduva otsuse saamist. Uue soojuse piirhinna taotluses oli ettevõte korrigeerinud ainult kolme hinnakomponenti kümnest, millele Karksi Vallavalitsus oli juhtinud tähelepanu 14. detsembril 2009.a. korraldusega nr 552, kui jättis Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 16. oktoobril 2009.a. taotletud soojuse piirhinna 843,24 krooni MWh eest ja 3. detsembril 2009.a. täiendatud soojuse piirhinna 863,61 krooni MWh eest kooskõlastamata, kuna taotletav soojuse piirhind ei olnud soojusettevõtja poolt piisavalt põhjendatud.

58. Soojuse piirhinna kooskõlastamisel võrreldakse soojusettevõtte kahe eelmise aasta auditeeritud andmeid, taotluses prognoositavate kuludega ja antakse hinnang tehtud kulutuste otstarbekusele ja prognoositavatele kuludele. Kuna Karksi-Nuia Soojus OÜ on uus asutatud ettevõte, kes ei ole eelnevalt soojust tootnud, jaotanud ega müünud, siis on piirhinna kooskõlastamisel vaja kasutada enam metoodilist hindamist ja võimaluse korral ka võrrelda senise soojatootja poolt esitatud andmetega, mida on ka hinnakomponentide lõikes ka tehtud.

59. Soojuse hinnas on suur osakaal kütuse maksumusel. Karksi-Nuia Soojuse OÜ poolt 17. detsembril 2009.a. esitatud piirhinna taotluses on kütuse osakaal kogu hinnast 43%, seetõttu on selle hinnakomponendi õiglane hindamine väga oluline soojuse piirhinna kooskõlastamisel. Selles oli vallavalitsusel võimalik tugineda Konkurentsiameti kui pädeva organi analüüsile. Konkurentsiamet on vallale esitatud arvamuses koostanud tabeli, kus on näidatud, milliseks kujuneb kütuste kasutamise bilanss ja kütuste osakaal soojuse piirhinnas Karksi-Nuia Soojus OÜ taotluse kohaselt.

Ilmneb, et Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt prognoositud kütuseid kasutades kujuneb primaarenergia keskmiseks hinnaks 239,86 kr/MWh (kütuste kulu ehk primaarenergia maksumus 3 675 939 / primaarenergia kogus 15 325 MWh = 239,86 kr/MWh).

Konkurentsiameti (KA) regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtete poolt edastatud andmete alusel on võimalik käesoleval kütteperioodil osta puiduhaket koos kohaletoomisega primaarenergia keskmise hinnaga 208 kr/MWh (hinnavahemik 191-222 kr/MWh), kusjuures kõrgem hind väljendab alati ka ostetava kütuse kõrgemat kvaliteeti ehk kuivemat puiduhaket. Seega kajastab Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt taotluses prognoositud puiduhakke primaarenergia hind 225,69 kr/MWh kohta kõrgekvaliteedilise kuiva puiduhakke hankehinda.

Samas soovib Karksi-Nuia Soojus OÜ toota 14,3 % soojusest kasutades selleks puidubriketti. Puidubrikett on 94 krooni MWh kohta kallim (primaarenergia MWh hind tabelis 2.2.1 esitatud arvutuste kohaselt 320,16 – 225,69 ≈ 94 krooni) võrreldes puiduhakke primaarenergia hinnaga. Kallima kütuse kasutamist põhjendab ettevõte vajadusega tagada katla põlemisrežiim ja temperatuuri suur stabiilsus, mis saavutatakse kõrge niiskusesisaldusega hakkepuidule kuiva puitbriketi lisamisega.

Soojatootja kasutab sooja tootmiseks puiduhakke katel Noviter NWT-6,0-1,0-180. Vastavalt 28.oktoobril 2009 Karksi Vallavalitsusele esitatud AS Textuuri katlamaja kasutamise ja hoolde juhendile on katel projekteeritud kütuse suhtelisele niiskuse standardile K2, s.t. kütusena võib kasutada haket, mille niiskusesisalduse on kuni 50%. 30.oktoobril 2009.a. AS Textuuri ja Karksi-Nuia Soojus OÜ vahel sõlmitud kütuste ostu-müügilepingus kohustub AS Textuur müüma Karksi-Nuia Soojus OÜ-le hakkepuitu, mille niiskusesisaldus ei tohi ületada 40%. Peale vastava asjaolule tähelepanu juhtimist tühistati ettevõtjate poolt eeltoodud leping ja sõlmiti uues sõnastuses 16. detsembril 2009.a., kus on välja jäetud hakkepuidu kvaliteedi nõuded.

Konkurentsiamet hindas samuti oma 9. veebruari 2010. a kirjas nr 09-0907-007 puitbriketi kasutamise vajadust soojuse tootmisel. Konkurentsiameti poolt tellitud eksperthinnangu (AF- ESTIVO AS Töö nr ENG09057) kohaselt on kaasaaegsete restkoldega katelde planeeritud pikaajaliste seisakute arv 1-2 seisakut aastas. Arvestades võimalikke mitteplaneeritud seisakuid, eeldame, et katla külmast olekust üleskütmise vajadus on ~4 korda aastas. Lisakütuse osakaal kütuse bilansis jääb seega pea olematuks, moodustades <1%. Tulenevalt eksperthinnangus avaldatud seisukohale ei pea Konkurentsiameti põhjendatuks suuremat kui 1%-list lisakütuse osakaalu.

Eeltoodust lähtuvalt hindas Karksi Vallavalitsus, et Karksi-Nuia Soojus OÜ on varustatud kvaliteetse hakkepuiduga, mis tagab katla põlemisrežiim ja temperatuuri suure stabiilsuse. Seetõttu ei ole põhjendatud ettevõtte soov kasutada sellisel määral puitbriketti kütusena soojuse tootmisel. Vähendades puitbriketi osa kütusena soojuse tootmisel väheneb ka piirhinna taotluses taotletud soojuse piirhind.

60. Karksi-Nuia Soojus OÜ hindab 2004. aastal kasutusloa saanud biokütusel töötava katla kasuteguriks 80%. Vastavalt Konkurentsiameti poolt väljatöötatud Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete punktile 6.10 on alla kümne aasta vanuste hakkepuidul töötavate katelde kasutegur üle 85%-di. AS Textuur päringul on läbiviidud eksperthinnang AS Agrosilva poolt, mille järelduse kohaselt oleks õige lugeda konkreetsel juhul keskmiseks kasuteguriks mitte üle 80%, mis tuleneb eelkolde EF 4500/3400 hapniku analüsaatori puudumisest. Eksperthinnangu kohaselt on võimalik katlale vastavad seadmed installeerida ja seeläbi kasutegurit tõsta. Karksi Vallavalitsus hindas antud soojuse piirhinna komponenti lähtuvalt kahest aspektist:

• regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida omaja võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;

• luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks;

Kasuteguri arvestuse erinevuses soojuse piirhinnas 5% ulatuses lisab või langetab sooja hinda lähtuvalt 17. detsembril 2009.a.. esitatud piirhinna taotluses 17.64 kr/MWh kohta.

Karksi Vallavalitsus on seisukohal, et tegemist on ettevõtja poolt väljapakutud kasuteguri protsendiga, mida ei ole mõõdetud, siis tuleb lähtuda üldisest ekspertarvamusest. Antud seisukohta toetab ka Konkurentsiameti poolt väljastatud põhjendatud arvamus, kus leitakse, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes peab 2004. aastal kasutusele võetud uue katla kasutegur olema vähemalt 85%.

61. Kaebuse esitaja tugineb oma hinnangul trassikadude arvutamisel AF-Estivo AS nn ekspertarvamusele. Kahjuks ei nähtu, millal ekspertarvamus on koostatud, kuid on märgitud, et

01. märtsi 2010.a. teostati mõõtmised Karksi Valla Kultuurikeskuse soojasõlmes. Seega on ekspertarvamus võetud peale Karksi valla kooskõlastamisest keelduva otsuse tegemist 15. veebruaril 2010. Seega ei saanud ettevõtja ega ka vallavalitsus taotluse esitamisel sellele ekspertarvamusele tugineda.

Karksi Vallavalitsus tugines trassikadude arvestamisel AS Textuur poolt 25. augustil 2009. a esitatud andmetele, mille järgi trassikaoks oli arvestatud 10%. AS Textuur on kasutanud antud trasse nende ehitamise ajast alates ja omab seoses sellega pikaajalist kogemust. Seega ei saa õigeks lugeda Karksi-Nuia Soojus OÜ hinnangulist trassikadu 15,99%.

Konkurentsiameti andmetel on kaasaegsetest materjalidest ehitatud soojustrassides soojuskaod 20-40 W/m kohta ehk keskmiselt 5,2% - 9,8% aastas. Soojustrasside kogupikkuseks on vallale teadaolevalt 3,2 km ja need on ehitatud pärast 2001. aastat, tegemist on uue eelisoleeritud soojatrassiga. Seega on arvestuslik soojakadu antud trassides 640 - 1280 MWh, aga mitte 1960 MWh nii nagu Karksi-Nuia Soojus OÜ on piirhinna taotluses arvestanud.

Konkurentsiameti järeldus põhjendatud arvamuse andmisel oli, et on raske hinnata tõepärast trassikadu, kuna soojusettevõte ei ole täitnud KKütS-st tulenevaid nõudeid soojuse koguste mõõtmise osas ning seetõttu puuduvad adekvaatsed statistilised andmed järelduste tegemiseks.

Tulenevalt eeltoodust ei nõustu Karksi Vallavalitsus kaebuses väljatoodud argumentidega.

62. Muude teenuste all on hinnakalkulatsioonis kajastatud peakatlamaja rent. Rendileping on tähtajatu ja lepinguline tasu on 63 000 krooni kuus. Puuduvad andmed rendi tasu arvutamise metoodika kohta. Rendi tasu suuruse arvutamise kohta oli selgitus 28. oktoobril 2009. a sõlmitud katlamaja hoone ning katlamaja seadmete allrendilepingus. 16. detsembril 2009.a. on rendileandja AS Textuur ja rentnik Karksi-Nuia Soojus OÜ sõlminud uue katlamaja hoone ning katlamaja seadmete allrendileping, mis tühistas 28. oktoobril 2009. a sõlmitud allrendilepingu.

28. oktoobril sõlmitud allrendilepingust nähtus, et rendi arvestuse aluseks on katlamaja hoone ja keskküttekatla hetkeväärtus 10 miljonit krooni, millele lisandub intress 6% ja mis on jagatud lepingus sätestatud katla kasuliku elueaga 14 aastat. 25. augustil 2009. a ASi Textuur poolt esitatud soojuse piirhinna taotluses on katla jääkväärtuseks märgitud 6 891 880 krooni.

63. Arvestades seda, et allrendilepingu muutmisega muutus rendi suurus kuus ainult 95 krooni, siis võib rendihinna hindamisel aluseks võtta 28. oktoobril sõlmitud rendilepingus väljatoodud aluseid. Nimetatud rendilepingus on rendi suuruse arvutamise aluseks võetud katlamaja ja katla maksumusena 10 000 000 krooni. Teadaolevalt deklareeris AS Textuur katlamaja ja katla jääkväärtusena 6 891 880 krooni, mis on 1,45 korda väiksem, kui rendiarvestusel aluseks võetud maksumus. Kahe äriühingu vahel toimuvad äritehingud on kahe ettevõtte eraasi. Samas on tegemist ema ja tütarettevõtte vahelise tehinguga, mis mõjutab oluliselt soojuse piirhinda. Karksi-Nuia Soojuse OÜ omanik on 100% AS Textuur, seega on tegemist konsolideeritavate ettevõtetega. ASi Textuur omanikuks on 67% ulatuses AS Silva. AS Silva aktsiaid omab ASi Textuur juhataja Argo Jõgi 60,9% ulatuses. Tegemist on Argo Jõgi kontrolli all oleva kolme erineva ettevõttega, kes teevad omavahel majanduslikke tehinguid. Sealjuures on Karksi-Nuia Soojus OÜ näol tegemist monopoolses seisus oleva ettevõttega, mille hind allub kontrollile vastavalt Kaugkütteseadusele. Allrendilepingu sõlmimisega ema ja tütarettevõtte vahel tõusis katla väärtus 3 108 120 krooni, ilma et sellega oleks kaasnenud investeeringud vara väärtusesse ja seeläbi kasuliku eluea tõstmist. Lepinguperioodi jooksul saab emaettevõte 3 108 120 krooni põhjendamatut kasumit, mille peavad kinni maksma soojuse tarbijad.

Konkurentsiamet oma arvamuses on seisukohal, et ei ole põhjendatud kapitalikulu arvutuse aluseks olnud põhivara läbi vastuoluliste tehingute ümber hinnata tunduvalt kõrgemale väärtusele, sest tarbija ei tohi kannata seetõttu, et kõrgema soojuse hinna kaudu uuesti tasuda varalt arvestatud kulumi eest, mida ta on juba teinud eelnevalt kehtinud soojuse piirhinna kaudu.

64. Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud hinnakalkulatsioonis on püsikulude all kuluartikkel „Intressikulu“. Selgitustest lähtuvalt on siin kajastatud kapitalirendilepingu intressid. Vastavalt Konkurentsiameti juhendile toimub laenude ja laenuintresside tasumine ärikasumi arvelt ja intressikulusid ei kanta soojuse piirhinna kulude hulka.

Vastavalt metoodikale soojuse piirhinna taotluse hindamisel ei eristata põhivara soetamisel kasutatud laenukapitali või omakapitali hinda eraldi. Põhjendatud tulukuse ehk ärikasumi arvestamisel võetakse arvesse kogu soojuse tootmiseks vajaliku põhivara maksumus. Kui põhivara on soetatud laenurahaga siis tuleb ärikasumi arvelt tasuda raha kasutamise eest makstavad intressid. Seega ei saa nõustuda intresside kandmisega soojuse piirhinna püsikulude hulka.

65. Karksi-Nuia Soojus OÜ on arvestanud kasumit 10% soojuse tootmise kuludest. Karksi Vallavalitsus on lähtunud kõikide soojuse piirhinna komponentide hindamisel Konkurentsiameti poolt väljatöötatud metoodikast. Metoodika näeb ette, et põhjendatud tulukus (ärikasum) leitakse reguleeritud varade mahu ja Konkurentsiameti poolt igal aastal arvutatava tulunormi (WACC) korrutisena. 2009. aastal on soojatootjate kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) 8,62%. Arvestades Karksi-Nuia Soojus OÜ reguleeritud varana 8 901 000 krooni, siis korrutades seda kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC) 8,62%, saame põhjendatud tulukuseks ettevõtte poolt müüdavas 1 MWh-s 74,49 krooni, mis on 5,41 krooni suurem kui taotleb soojuse piirhinna taotluses Karksi-Nuia Soojus OÜ.

66. Karksi Vallavalitsus on seisukohal, et juhul, kui hindamisel rakendatakse Konkurentsiameti poolt väljatöötatud põhimõtteid, siis tuleb neid rakendada kõikide hinnakomponentide hindamisel.

Kapitalirendilepingust nähtuvalt on Karksi-Nuia Soojus OÜ ostnud ASilt Textuur soojatrassid 7

000 000 krooni eest. 25. augustil 2009.a. ASi Textuur poolt Karksi Vallavalitsusele esitatud soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse on soojatrasside jääkmaksumus 4 379 708 krooni. Kuna tegemist on konsolideeritavate ettevõtetega ning turgu valitseva ettevõttega, siis ei pea Karksi Vallavalitsus õigeks sellist erinevust jääkmaksumuse ja trasside müügihinna vahel. Antud tehinguga saab emaettevõte põhjendamatult kasu 7 000 000- 4 279 708=2 720 292 krooni, mille peavad kinni maksma tarbijad. Trasside hind on tõusnud müügi tehinguga ilma, et sellega oleks kaasnenud investeeringud vara väärtusesse ja seeläbi kasuliku eluea tõstmist.

Konkurentsiamet oma põhjendatud arvamuses on seisukohal, et ei ole põhjendatud kapitalikulu arvutuse aluseks olnud põhivara läbi müügitehingu ümber hinnata tunduvalt kõrgemale väärtusele, sest tarbija ei tohi kannatada seetõttu, et kõrgema soojuse hinna kaudu uuesti tasuda varalt arvestatud kulumi eest, mida ta on juba teinud eelnevalt kehtinud soojuse piirhinna kaudu.

67. Kapitalikulu (amortisatsiooni) arvestuses arvatakse ettevõtja varade hulka ainult soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks kasutatavat põhivara.

Konkurentsiamet toetub soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks kasutatava põhivara kapitalikulu arvestamisel Tallinna Tehnikaülikooli hinnangule, mille alusel loetakse keskmiseks kasulikuks elueaks:

• soojustrassid 30 - 40 aastat

• soojusmõõtjad, pumbad jms 10 - 15 aastat

• biokütte katlad ja katelseadmed 15 - 20 aastat

Karksi-Nuia Soojus OÜ on määranud oma varade amortisatsiooninormid, mille järgi saab välja selgitada varade kasuliku kasutusea. Karksi-Nuia Soojuse OÜ raamatupidamise sise-eeskirjas on määratud amortisatsiooni arvestamise meetodiks – lineaarne. Seega amortiseeritakse igal aastal kindlaks määratud % vara algmaksumusest, kuni täieliku amortiseerumiseni.

• Soojatrasside amortisatsiooninorm 5,5%, seega soojatrassi kasutusajaks on planeeritud

18 aastat, arvestades soojatrasside ehitusaastat 2001-2003, siis kokku on planeeritud soojatrasside kasutusaeg 25 aastat.

• soojusmõõtjad, pumbad amortisatsiooninormid 10-25%, seega soojamõõtjate ja pumpade kasutusajaks on planeeritud 4 - 10 aastat, arvestades nende soetamisaastateks 2000-2003, siis kokku on planeeritud soojamõõtjate ja pumpade elueaks kokku 13- 19 aastat.

• varukatlamajade amortisatsiooninorm on 12,5%, seega on varukatlamaja kasutusajaks planeeritud 8 aastat, katlamajad on ehitatud 2001 aastal, seega on katla elueaks planeeritud kokku 16 aastat.

Seega on Karksi-Nuia Soojus OÜ arvestanud soojatrasside ja varukatlamaja kiiremat amortisatsiooni aega, kui Konkurentsiameti poolt tellitud ekspertarvamuses on hinnatud varade kasutusiga. Varade ennaktempos amortiseerimine tõstab soojuse hinda tarbijatele.

68. Saastetasude ja jäätmemaksu hindamisel on Karksi Vallavalitsus lähtunud Konkurentsiameti poolt läbiviidud arvutustest. Konkurentsiamet võttis eriheidete määramisel aluseks keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 99 „Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid“. Saastetasumäärade suurused sätestab keskkonnatasude seaduse § 8.

Saastekogused on arvutatud lähtuvalt Karksi-Nuia Soojuse OÜ poolt toodetavast primaarenergia kogusest ja saasteaine eriheitest.

Toetudes kogemustele arvutas Konkurentsiamet ka jäätmemaksu suuruse ja tuli järeldusele: Konkurentsiameti poolt saasteja jäätmete käitlustasude kohta läbiviidud kontrollarvutuste tulemusel selgub, et ettevõtte poolt prognoositud nimetatud kulude suurus soojuse piirhinnas ei ole põhjendatud.

69. Vastustaja arvates on kaebuse esitaja eksiarvamusel selles, mille kohaselt Karksi Vallavalitsus on kaevatava korralduse vastu võtnud subjektiivsetele kaalutlustele tuginedes, mitte arvestades seadust. KKütS § 9 lg 3 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamise korra soojusettevõtjale, kelle soojuse müük tegevuspiirkonnas ei ületa MWh aastas. Karksi vallas oli selline kord kehtestatud volikogu 18. veebruari 2009 määrusega nr 112. KKütS § 9 lg 3 järgi on piirhinna kooskõlastamise õigus vallavõi linnavalitsusel. Piirhinna kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on Konkurentsiametil. Tulenevalt KKütS § 9 lg 6,8 ja 9 tähendab see õigust nõuda soojuse müüja selgitusi ja põhjendusi piirhindade moodustamise aluste kohta, õigust kontrollida taotleja raamatupidamist ning nõuda majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi, nõuda soojusettevõtjalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid. Eelnimetatud nõuded käsitlevad andmete kogumise menetlust soojuse piirhinna kooskõlastamiseks. Seaduses ei ole täpsustatud, kuidas toimub kogutud andmetele hinnangu andmine, mille põhjal teha otsustus soojuse piirhinna kooskõlastamise või mittekooskõlastamise kohta.

70. Karksi Vallavalitsus on analüüsinud Karksi-Nuia Soojus OÜ taotlust soojuse piirhinna kooskõlastamata jätmisel üksikasjalikult ning motiveerinud iga vallavalitsuse seisukohta. Karksi Vallavalitus on kasutanud soojuse piirhinna taotlusele hinnangu andmisel Konkurentsiameti poolt välja töötatud juhendmaterjali „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Nende põhimõtete rakendamise eesmärk oli kujundada Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas soojuse piirhind, mis ressursside ratsionaalsel ja efektiivsel kasutamisel tagaks ettevõtja ärikulude katmise, ettevõtja tegevuse efektiivsuse ja varustuskindluse suurenemise, põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt ega sisaldaks tegevusalade ristsubsideerimist.

71. Et kohalikule omavalitsusele on seadusandja poolt antud delegatsiooninorm kooskõlastada soojuse piirhind, kuid ei ole täpsustatud, kuidas see menetlus peab toimuma, siis võis Karksi Vallavalitsus vaidlusaluses haldusasjas kasutada Konkurentsiameti poolt välja töötatud juhendmaterjali „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Selle juhendi põhimõtete kasutamine on kooskõlas ka kaugkütteseaduse põhimõttega, mille järgi kohalikul omavalitsusel on samad õigused, mis Konkurentsiametil.

72. Sellest, et Karksi Vallavalitsus hinna kooskõlastamisel tugineb ka Konkurentsiameti poolt välja töötatud juhendmaterjalile „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ on otseselt teavitatud kaebuse esindajat Karksi Vallavalitsuse kirjaga 01.12.2009 nr 9-1.4/1614. Kirjas on märgitud, et Karksi Vallavalitsus lähtub piirhinna kooskõlastamisel Karksi Vallavolikogu 18.02.2009 määrusest nr 112 ja Konkurentsiameti poolt välja töötatud juhendist www.konkurentsiamet.ee/?id=10918.

73. Peale selle on Karksi Vallavolikogu 16.12.2009 määrusega nr 1 vastu võetud „Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“ muutmine. Muudetud määruses on nüüd otseselt viidatud soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtetele, mis on samad, mis Konkurentsiameti juhendis „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“.

74. Eeltoodu põhjal võib öelda, et kaebuse esitajale oli teada, millisel alusel tema hinnataotluse kooskõlastamine toimub, kuid kaebuse esitaja vaatamata sellele ei ole oma hinnataotlust piisavalt ja selgelt põhjendanud. KKütS § 9 lg 6 kohaselt peab soojuse müüja konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade moodustamise aluseid. Karksi-Nuia Soojus OÜ ei põhjendanud ega selgitanud oma 17.12.2009 ja 19.01.2010 piirhinna esitamise taotluses piirhindade moodustamise aluseid, kuigi Karksi Vallavalitsuse 14.12.2009 korralduses nr 552 toodi üksikasjalikult välja need puudujäägid, mille kaebuse esitaja oli oma eelmise soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlemise juures teinud.

75. Karksi Vallavalitsus õigesti pöördus tekkinud vaidluse lahendamiseks koheselt (21.12.2009) Konkurentisameti poole arvamuse saamiseks. Konkurentsiamet, kui kaugkütteseadusest tulenev pädev asutus, on andnud põhjendatud ja ammendava selgituse selle kohta, miks Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud soojuse hinna piirmäära kooskõlastamise taotlust ei saa rahuldada. Konkurentsiameti poolt on analüüsitud iga soojuse hinna koosseisu kuuluvat hinnakomponenti ning antud vastavalt ka arvamus. Konkurentsiamet on sealjuures rakendanud oma regulaatori kogemusi sarnastes üldhuviteenuste valdkondades, võttes võrdlevalt arvesse selle valdkonna tunnustatud regulatsioonipraktikat. Konkurentsiamet on seda kõike arvestades saanud oma arvamuse kujundada objektiivselt ja välistanud sellega subjektiivse lähenemise.

76. Vastustaja viitab veel Konkurentsiameti poolt väljendatud põhimõtetele monopoolses seisundis teenust osutava ettevõtja kohta, mis väljendub Konkurentsiameti dokumendis „Analüüs ja hinnang Tallinna Vesi hinnakujundusele” Selles analüüsis on märgitud, et konkurentsiõigus kaitseb mitte ainult ettevõtlusega tegelevaid isikuid, vaid ka turgu valitseva teenuseosutaja lõpptarbijat.

77. Konkurentsiseadus keelab turgu valitseval ettevõtjal rakendada ebaõiglasi hindu (KonkS § 16 p 1). Antud asjas on selle vältimiseks kaugkütteseaduses kehtestatud hinna kooskõlastamise nõue, mis peaks konkurentsiseaduse suhtes eriseadusena tagama, et tarbijad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas.

Näitena võib tuua esile viidatud analüüsis võrdluse analoogilist suhet reguleeriva 1999. aastal jõustunud ja käesoleva ajani kehtiva ÜVVKS eelnõu (1044 SE) seletuskirjas märgituga: /.../ Elanikele kvaliteetse olmevee (joogivee) kindlustamine ja heitvee ärajuhtimine on igapäevane ja eluliselt oluline tegevus, mille teostamisel varem välja kujunenud süsteemide abil on tekkinud ja tekib paratamatult veelgi mitmesuguseid seaduse alusel õiguslikku lahendamist vajavaid küsimusi. /.../ Kohalike omavalitsuste volikogule antud õigus kehtestada müüdava vee ja ühiskanalisatsiooni kaudu juhitava heitvee hinna reguleerimine ning omavalitsustele nende hindade kehtestamine on oluliseks abinõuks veetariifide kontrolli all hoidmiseks ning monopoolse tegevuse ohjamiseks.

78. Konkurentsiamet on selgitanud veel seda, et kasumi piiramine lähtub ka asjaolust, et turul puudub konkurents, mis loomulikul, turumajanduslikul teel kujundaks mõistliku kasumi. Vabaturu tingimustes tegutsevad ettevõtted ei saa teenida ülikasumit, sest toote hinna kallinemisel ostaks tarbija seda konkurendilt. See, et vabaturutingimustes tegutseva ettevõtte kapitali tootlikkus kujuneb kõrgemaks kui monopoolse ettevõtte oma, tuleneb otseselt ettevõttega seotud riskidest.

79. Vastustaja on eeltoodust tulenevalt arvamusel, et kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid olid selles asjas seadusega täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata on Karksi Vallavalitsus oma kaalumiskohustuse nõuetekohaselt täitnud ja kaevatav korraldus on kooskõlas HMS § 56 lg-s1 sätestatuga.

Soojuse piirhinna kooskõlastamisel, lasub kohalikul omavalitsusel kohustus otsustada soojahinna kooskõlastamise küsimus, kaaludes seejuures üldist ja erahuvi ning mõistlikul viisil kaitstes avalikke huve ja soojatootja õigusi. Vastustaja on sel viisil toiminud ning kaalutlusotsustus on õiguspärane. HMS § 4 lg kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Kaevatava haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

80. Karksi Vallavalitsus on soojuse piirhinna kooskõlastamise menetlemisel nõudnud soojusettevõtjalt erinevaid andmeid ja dokumente, et Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas oleks soojuse piirhind kujundatud kaugkütteseaduse põhimõtete kohaselt. Soojusettevõtja tegevus piirhinna kooskõlastamise menetluses on olnud vastuoluline ja mitte usaldusväärne, väga lühikese perioodi jooksul on kaebaja esitanud erinevaid dokumente, sõlminud uusi lepinguid, muutnud ja lõpetanud neid, põhjendamata oma tegevust.

Kohtu põhjendused ja otsus

81. 15.02.2010 korraldusega nr 50 on Karksi Vallavalitsus keeldunud soojuse piirhinna kooskõlastamisest OÜ-le Karksi-Nuia Soojus. Karksi Vallavalitsus on seisukohal, et Karksi- Nuia Soojus OÜ poolt 17. detsembril 2009.a. esitatud soojuse piirhind 822,18 krooni MWh eest ja 19. jaanuaril 2010.a. korrigeeritud hind 810,13 krooni MWh eest, ei ole soojusettevõtja poolt läbipaistvuse põhimõtteid arvestav, efektiivne ja piisavalt põhjendatud.

82. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava haldusaktiga sunnitakse kaebuse esitajat realiseerima müüdavat soojaenergiat oma tarbijatele alla mõistliku turuhinna, mis on vastuolus vabakaubanduse ja mõistlikkuse põhimõtetega. Kohus ei nõustu kaebaja poolt oma õiguste rikkumise põhjendamiseks esitatud seisukohaga..

83. Vabakaubanduse (tururegulatsiooni) põhimõtted on rakendatavad majanduse nendes sektorites, kus puuduvad monopolid. Karksi Soojus OÜ on soojuse tootmisel, jaotamisel ja müügil Karksi valla kaugküttepiirkonnas monopoolseks (loomuliku monopoli seisuses olevaks) ettevõtjaks.

84. Kohus nõustub täielikult Konkurentsiameti juhendmaterjalis “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” avaldatud seisukohaga, et tururegulatsioon kujundab toodangu ja teenuste nõudluse ja pakkumise alusel toodete ja teenuste hinnad ning turuosaliste kaubandussuhete põhitingimused kõikides majanduse sektorites, kus puuduvad monopolid. Infrastruktuuri sektori teenuste puhul vabaturu mudel ei tööta, kuna siin tegutsevad loomulikud monopolid. Seetõttu on vajalik infrastruktuuri ettevõtete teenuste hindade riigipoolne reguleerimine, mis peab asendama hindade kujunemise vabaturu mehhanismi (www.konkurentsiamet.ee/?id=10919).

85. Seda seisukohta toetab Riigikohtu halduskolleegium 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3- 1-66- 02, kus märgitakse järgnevat: /.../ Monopoolse või olulise turujõuga ettevõtja majanduslik võim, sh tema poolt tarbijale lepingutingimuste dikteerimine on üks peamisi ebasoovitavaid nähtusi, mida konkurentsiõigus peab piirama. Kui riik võimaldab monopoolsetel või olulise turujõuga ettevõtjatel tegutseda majandussektorites, kus see on vältimatu või avalikest huvidest tulenevalt mõistlik, peab riik teisalt tagama tarbijate ja teiste ettevõtjate kaitse majandusliku võimu kuritarvitamise eest. Vastasel juhul pole välistatud tarbijate põhiõiguste kahjustamine. /.../

86. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada oma haldusterritooriumi müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamise korra soojusettevõtjale, kelle soojuse müük tegevuspiirkonnas ei ületa 50 000 MWh aastas. Piirhinna kooskõlastab vallavõi linnavalitsus. Piirhinna kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on Konkurentsiametil.

87. Soojuse piirhinna kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

88. Kaalutlusotsuse sisulise põhjendatuse kontroll kohtu poolt on piiratud. Antud juhul ei saa kohus hinnata, kas hinnavalemis toodud konkreetsed soojatootmise ja jagamise kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kas kooskõlastamiseks pakutud konkreetne sooja hind on õige ja õiglane. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusvõi vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest. Riigikohtu halduskolleegium märgib 16.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-81-07 (p 16), et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.

89. Kaebuse esitaja vaidlustab Karksi Vallavalitsuse korralduses toodud seisukohti ja kaalutlusi väitega, et Karksi Vallavalitsus ei ole toonud välja ühtegi konkreetset seadust, normi ega sätet, mida Karksi Soojus OÜ on rikkunud.

90. Kaugkütteseadus ei sätesta soojuse piirhinnale kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise konkreetseid kriteeriume, st missugustest konkreetsest näitajatest lähtudes tuleb soojuse piirhinnale kooskõlastus anda ja millistest näitajatest lähtudes tuleb (on võimalik) sellest keelduda. Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ettevõtjate tegevuse reguleerimine seisneb turgu valitsevate ettevõtjate poolt väljatöötatud hindade kooskõlastamises ja ettevõtjate majandustegevuse kontrollis KKütS-s sätestatud põhimõtete järgi.

91. KKütS § 8 lg 3 sätestab, et soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine, investeeringud tegevusja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedija ohutusnõuete täitmine ning põhjendatud tulukus.

92. Karksi Vallavolikogu on 18. veebruaril 2009.a. vastu võtnud määruse nr 112 „Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“. Selle korra § 7 lg 1 kohaselt esitab soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Konkurentsiametiga, vallavalitsusele soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse ja soojuse hinnavalemi tabeli vastavalt lisale 2. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab soojuse piirhinna kujundamise põhimõtted. Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevusja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedija ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus.

93. Seega ei sätesta ka nimetatud määrus konkreetseid kriteeriume või metoodikat soojuse piirhinnas sisalduvate hinnakomponentide analüüsimiseks ja hindamiseks. Selles määruses tuuakse ära vallavalitsusele esitamiseks nõutavad dokumendid ning korratakse üle KKütS § 8 lgs 3 sätestatud põhimõtted, millest lähtudes tuleks esitatud dokumente analüüsida ja hinnata.

94. Kuna kaugkütteseadus ega selle alusel vastuvõetud vallavolikogu 18. 02.2009 määrus nr 112 ei sätesta metoodikat soojuse piirhinna kehtestamiseks on igati loogiline ja põhjendatud, et Karksi-Nuia Soojus OÜ dokumentides kajastatud andmete hindamiseks kasutas vallavalitsus Konkurentsiameti poolt koostatud metoodikat „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“.

95. Karksi-Nuia Soojus OÜ on asutatud alles 12.10.2009 ning Karksi-Nuia Soojus OÜ kasutab soojuse tootmisel ja jaotamisel samu rajatisi, mida kuni 1. detsembrini 2009.a. Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas kasutas AS Textuur. Seega on põhjendatud ka asjaolu, et Karksi Vallavalitsus käsitles andmeid prognoosina ja võrdles AS-i Textuur 25. septembril 2009.a. esitatud taotlusega.

96. KKütS § 32 lg 1 sätestab, et seaduse §-st 5 ja § 9 lõikest 3 tulenevate vaidluste korral on soojusettevõtja või kohaliku omavalitsuse pädeva organi vastavasisulise taotluse alusel kohustatud esitama asjas oma põhjendatud arvamuse Konkurentsiamet. Kuna Karksi Vallavalitsus juba 14.12.2009 korraldusega nr 552 ei kooskõlastanud Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud soojuse piirhinna taotlust ning Karksi-Nuia Soojus OÜ esitas vallavalitsusele uued taotlused, mis vallavalitsus arvates ei arvestanud eelnimetatud korralduses esitatud seisukohti, siis võib asuda seisukohale, et Karksi-Nuia Soojus OÜ ning Karksi Vallavalitsuse vahel oli tekkinud KKütS § 9 lg-s 3 nimetatud vaidlus. Seega on oli vajalik ja õige, et vallavalitsus pöördus arvamuse saamiseks Konkurentsiameti kui pädeva asutuse poole objektiivse hinnangu ja põhjendatud seisukoha saamiseks.

97. 09.02.2010 andis Konkurentsiamet põhjendatud arvamuse Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna kohta. Konkurentsiameti järeldus on, et taotluses esitatud andmete ja ettevõtjalt saadud ebapiisavate ning vastuoluliste selgituste tõttu ei saa Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 17.12.2009 taotletud soojuse piirhinda 822,18 kr/MWh lugeda põhjendatuks KKütS § 8 lõige 3 mõttes. Konkurentsiamet on analüüsinud soojuse hinna koosseisu kuuluvaid hinnakomponente võttes võrdlevalt arvesse selle valdkonna tunnustatud regulatsioonipraktikat (09.02.2010.a. nr 09-0907-

007 (tl 150-161).

98. Karksi Vallavalitsus lähtus 15.02.2010 korralduse nr 50 vastuvõtmisel Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud ning ettevõtjalt täiendavalt küsitud andmetest ning Konkurentsiameti poolt Karksi Vallavalitsusele Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna kohta antud põhjendatud arvamusest.

99. Soojuse piirhinna kooskõlastamata jätmine ei olnud tingitud sellest, et esitatud taotlus sisaldas puudusi (nõutud andmed või dokumendid olid esitamata). Seega ei olnud taotlejalt vajalik nõuda täiendavaid andmeid nagu seda näeb ette HMS § 15 lg 2.

Haldusakti põhjendused on selged ja üheselt mõistetavad. Karksi Vallavalitsus informeeris Karksi-Nuia Soojus OÜ-d soojuse piirhinna kooskõlastamisel kasutatavatest põhimõtetest ja esitas oma seisukohad piirhinna komponentide kohta 01.12.2009 kirjaga nr 9-1.4/1614 (tl 120- 123). Vallavalitsuse seisukohad soojuse piirhinna komponentide kohta on toodud 14.12.2009.a. korralduses nr 552, millega Karksi Vallavalitsus otsustas jätta Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 16.10.2009.a. taotletud soojuse piirhinna ja 03.12.2009.a. täiendatud soojuse piirhinnad kooskõlastamata (tl 130-136). Seega olid soojuse piirhinna kooskõlastamise tingimused ja vallavalitsuse seisukohad selles küsimuses kaebajale teada ega saanud tulla üllatusena.

Eeltoodust lähtudes ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et vaidlustatud diskretsiooniotsus on vormivigadega või et selle vastuvõtmisel on rikutud haldusmenetluse norme.

100. 17.12.2009 esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ uue taotluse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks, mida korrigeeris 19.01.2010 esitatud kirjaga.

Põhjendatud on Karksi Vallavalitsuse seisukoht, et uue asutatud ettevõte puhul, kes ei ole eelnevalt soojust tootnud, jaotanud ega müünud, siis on piirhinna kooskõlastamisel vaja kasutada enam metoodilist hindamist ja võimaluse korral võrrelda ka senise soojatootja poolt esitatud andmetega.

101. Karksi Vallavalitsus on 15.02.2010 korralduses nr 50 esitanud oma kaalutletud ning põhjendatud seisukohad kõigi sooja hinda mõjutavate kulutuste ja muude komponentide suhtes tuginedes volikogu poolt kinnitatud hinnavalemile ning kasutades hinnakomponentide analüüsimiseks ja hindamiseks Konkurentsiameti poolt koostatud metoodikat „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ ning Konkurentsiameti vastavat juhendit.

Vallavalitsus on analüüsinud ja hinnanud taotlust soojuse piirhinna kooskõlastamiseks kütuse kulu, soojuse tootmise kasuteguri, trassikao, muude teenuste (mis on hinnakalkulatsioonis kajastatud peakatlamaja rendikuludena), intressikulu kajastamise, põhjendatud tulukuse, kapitalikulu (amortisatsiooni) ning mittekontrollitavate kuludena kajastatud saasteja jäätmetasude osas. Vaidlustatud korralduses on esitatud järeldused ja seisukohad kõikide eelnimetatud hinda mõjutavate tegurite kohta.

Vallavalitsus on jõudnud järeldusele, et Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 17.12.2009. a esitatud soojuse piirhind 822,18 krooni MWh eest ja 19.01.2010. a korrigeeritud hind 810,13 kroonile/MWh eest, ei ole soojusettevõtja poolt läbipaistvuse põhimõtteid arvestav, efektiivne ja piisavalt põhjendatud.

102. Kohtu veendumusel on Karksi Vallavalitsus jõudnud sellisele järeldusele põhjendatult. Kohus on seisukohal, et Karksi Vallavalitsuse 15.02.2010 korraldus nr 50 „Soojuse piirhinna kooskõlastamisest keeldumine“ on õiguspärane haldusakt. Korraldus on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, vallavalitsus ei ole väljunud diskretsiooni piiridest. Kaalutlusotsuse tegemisel on arvestatud kõiki sooja hinda mõjutavaid olulisi asjaolusid ning tegureid ega ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest. Soojatootja ning -tarbija ja avalike huvide kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

103. Eeltoodud põhjendustest lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud

104. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 14232 krooni, taotletav summa on õigusabikulu ( tl 237). Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt 6. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Eeltoodu ei välista siiski vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmist. Sellele võimalusele on Riigikohtu halduskolleegium osutanud näiteks 14. mai 2007. a otsuses asjas nr 3- 3-1-16-07 (p 13) ja 15. oktoobri 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-49-04 (p 10). Riigikohus on kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust aga piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne.

105. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, millest lähtudes tuleks Karksi Vallavalitsuse poolt välisele õigusabile tehtud kulud mõista välja kaebuse esitajalt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Mai Saunanen kohtunik