3-10-450/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-450 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 23.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2213-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

29. september 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Reinomägi Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 19. oktoobrist 2010.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Vangla 23.09.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2213-D karistati kinnipeetav Jaak Reinomäge vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja Vangla Sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 60 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 12-ks ööpäevaks ning ühtlasi piirati kinnipeetavale kartserikaristuse kandmisel ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt pani J. Reinomägi 01.09.2009 kell 14.30 toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et P hoone karteriosakonna kambris nr 1271 toimunud läbiotsimise käigus leiti kaebaja vasaku jala botase seest kilepakend, milles oli 2 sigareti jagu tubakat,

8 poolikut tuletikku ja 1 poolik tikutoosi külg. Kambris olnud kirjade vahelt leiti lahtiselt

25 sigaretipaberit „Rizla“ ja 3 ristsõna. Kartseri magamistarvete laos olevast J. Reinomäe madratsist leiti kilepakend, milles oli umbes 6 sigareti jagu tubakat, 5 poolikut tikutoosikülge ja 55 poolikut tuletikku ning täis tubakapakk „Paramount red“, milles oli lisaks tubakale ka 28 poolikut tuletikku ja 1 poolik tikutoosi külg. VSkE § 60 lg-s 1 on ära toodud kinnipeetavale kartseris lubatud asjad ning kaebajalt kartserikambris nr 1271 leitud tubakas, tikud, tikutoosi küljed, sigaretipaberid ja ristsõnad sellesse loetelusse ei kuulu.

2. 08.12.2009 esitas J. Reinomägi Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 23.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2213-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikuti distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja õigusi. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, nagu oleks kaebaja 01.09.2009 keeldunud seletuskirja kirjutamisest, kuid tegelikult kirjutas ta selle 01.09.2009 ja edastas valvurile. Pärast seda, kui kontaktisik tutvustas kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli ja lisasid, esitas kaebaja suulised vastuväited protokollile. Vaidlustatud käskkirjast aga ei nähtu, et ta suulised vastuväited esitas. Menetluse ajal kõrvaldati seega kaebaja poolt esitatud tõendid (01.09.2009 seletus ja suulised vastuväited protokollile), millega rikuti tema õigusi. Seetõttu on käskkiri õigusvastane. Esimese astme kohtu istungil esitas J. Reinomägi taotluse istungi edasilükkamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks, et vangla teeks vaideotsuse vastusena kaebaja 30.09.2009 vaidele, mille järel saaks kaebaja sellele kohtus tugineda. Samuti taotles kaebaja kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et vastustaja ei ole talle koos vastusega saatnud koopiat vaidlusalusest käskkirjast ja seda ei ole tal endal ka käes, sest ta saatis originaali koos kaebusega kohtule.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses paluti J. Reinomäe kaebust mitte rahuldada. Vastuväidete kohaselt viidi distsiplinaarmenetlus läbi seaduslikult ning karistuse määramine oli õiguspärane. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur R. N. 01.09.2009 ettekandega nr 3392 ja 01.09.2009 aktiga eseme leidmise kohta. Kaebaja viibis kartserikambris üksi ning pidi olema teadlik karterikambris mittelubatud esemete olemasolust, kuna nii jalanõud kui ka madrats, millest keelatud esemed leiti, olid kaebaja igapäevases kasutuses. Kaebajat teavitati 04.09.2009 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas seletuskirja 04.09.2009. 17.09.2009 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll. Ettekandes nr 3392 on küll märgitud, et kinnipeetavalt on 01.09.2009 võetud seletuskiri, kuid tegemist on eksliku märkega. Vanemvalvur R. N. ja valvur O. V. koostasid 01.09.2009 akti selle kohta, et kaebaja keeldus 01.09.2009 seletuste andmisest. Kaebaja väidetavat 01.09.2009 esitatud kirjalikku seletust distsiplinaarmenetluse materjalide juures ei ole. Seega ei ole kaebaja vanglaametnikele 01.09.2009 seletuskirja esitanud. Kaebaja ei viidanud ka ise distsiplinaarmenetluse käigus kordagi sellele, et ta juba 01.09.2009 seletuse esitas, mistõttu on kaebaja sellekohane väide otsitud ning alusetu. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 18.09.2009 ning käskkirjaga 24.09.2009, seega oli kaebajal piisavalt aega soovi korral protokollile vastuväiteid esitada. Kaebaja aga seda ei teinud. Kaebaja väide, et ta esitas protokolli tutvustamisel suulisi vastuväiteid, on paljasõnaline ja tõendamata, sest suuliste vastuväidete esitamise korral oleks menetleja need protokollinud ning lisanud menetluse materjalidele.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2010 otsusega J. Reinomäe kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Reinomägi kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud tema poolt 30.09.2009 esitatud vaide lahendamata jätmist. Kohtuistungil esitatud taotlus kohustada vastustajat välja andma vaideotsus 30.09.2009 vaide osas ei ole käsitletav esialgse õiguskaitse taotlusena.

J. Reinomägi esitas taotluse Viru Vangla 23.09.2009 käskkirja tühistamiseks ning vaideotsuse olemasolu või selle puudumine ei takista kohtuotsuse täitmist. Antud asjas ei ole vaidlustatud Viru Vangla poolt vaideotsuse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tegemata jätmist. Viru Vangla ei ole rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid, mis annaks aluse 23.09.2009 käskkirja tühistamiseks. Vanemvalvur R. N. koostas 01.09.2009 ettekande nr 3392 läbiotsimisel leitud asjade kohta, milles märkis, et kinnipeetavat on teavitatud ettekande koostamisest. Ettekandes on märgitud, et kinnipeetavalt võeti seletuskiri. Viru Vangla märkis aga kohtule saadetud vastuses, et ettekandes märgitud seletuskirja võtmise osas on ettekande sisu ebaõige. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks esitanud 01.09.2009 kirjaliku seletuse. VangS § 64 lg 2 ei määra, et kinnipeetavalt peab koheselt rikkumise toimepanemise päeval seletuse võtma. 04.09.2009 teavitati kaebajat allkirja vastu ettekande koostamisest ja tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest. Samal päeval andis J. Reinomägi ka oma kirjaliku seletuse, mis tähendab, et kaebajale tagati võimalus omapoolse seletuse andmiseks. Seletuse andmine on kinnipeetava õigus, mitte kohustus. Soovi korral oleks kaebaja võinud kuni käskkirja andmiseni täiendavaid seletusi esitada. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta on kaebaja andnud oma allkirja, kuid ta pole märkinud, et soovib distsiplinaarmenetluse protokolli kohta kirjalikult vastuväiteid esitada või et ta esitas vastuväited suuliselt talle protokolli tutvustanud ametnikule.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

30. aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus seadusevastaselt rahuldamata kaebaja taotluse asja arutamise edasilükkamiseks istungil, kuigi teadis, et kaebajal puudub vaidlusalune käskkiri ja ka muud distsiplinaarmenetluse materjalid. Seaduse kohaselt teavitatakse kinnipeetavat koheselt distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. 01.09.2009 kaebajat sellest ei teavitatud. See, et tema kartserikambrist leiti keelatud esemeid, ei tähenda automaatselt, et kaebaja on rikkumise toime pannud. Meelevaldne on halduskohtu väide, et VangS § 64 lg 2 ei sätesta, et kinnipeetavalt peab koheselt rikkumise toimepanemise päeval seletuse võtma. Vangla on kohustatud koheselt enne distsiplinaarmenetluse algatamist andma kinnipeetavale võimaluse rikkumise kohta arvamuse esitamiseks. Kaebaja andis 01.09.2009 kirjaliku selgituse, mis arvatavasti vanemvalvur R. N. ei meeldinud. Pärast seda koostati akt, justkui kaebaja oleks selgituste andmisest keeldunud ja kaebaja selgitus kõrvaldati. Materjalidest ei nähtu, et kaebajat menetluse algatamisest teavitamisel oleks talle selgitatud ka tema õigusi ja kohustusi, tähtaegu ning haldusmenetluse kiirendamise võimalusi. Seadus lubab kaebajal esitada arvamust suuliselt ja haldusorgan on kohustatud esitatuga arvestama. Halduskohtu erapoolikust väljendab otsuses toodud seisukoht, et distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta andis kaebaja allkirja, kuid ei märkinud seal, et soovib veelkord seletusi anda. Arusaamatuks jääb, miks pidi kaebaja protokolli märkima, et soovib veel seletusi anda, kui ta esitas protokolli tutvustajale protokolli suhtes suulised vastuväited. Kaebaja selgitas protokolliga tutvumisel, et ta ei teadnud leitud esemetest midagi ning et on võimalik, et leitu on fabritseeritud, sest teda läbiotsimise juures ei olnud.

6. Viru Vangla palus jätta J. Reinomäe apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei olnud vastustajal kohustust esitada J. Reinomäele uuesti neidsamu distsiplinaarmenetluse materjale, mis J. Reinomägi oli vastustajalt distsiplinaarmenetluse lõppedes saanud ja ise kohtule koos kaebusega esitanud. Kaebaja teadis, mis sisaldus distsiplinaarmenetluse materjalides. Kaebuse koostas J. Reinomägi ise ning alles kohtuistungil esitatud väide, et ta saatis enda materjalid kohtule ja seepärast ei ole ta teadlik nende sisust, ei ole aluseks istungi edasi lükkamiseks. 17.02.2010 tagastas vastustaja J. Reinomäe vaide haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel. Kaebaja väide, et ta esitas 01.09.2009 seletuskirja, kuid kuna seal kirjas olev vanglaametnikele ei meeldinud, koostati akt seletusest keeldumise kohta ning kaebaja seletust distsiplinaarasja materjalidele ei lisatud, on paljasõnaline ja tõendamata.

J. Reinomäge on ka varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega oli ta teadlik distsiplinaarmenetluse läbiviimise korrast, mistõttu puudus vastustajal vajadus omaalgatuslikult selgitada talle veelkord distsiplinaarmenetluse kui haldusmenetluse läbiviimisega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Vangla teavitas kaebajat, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus ja selgitas, mis asjaoludel menetlus algatati. Kaebajale anti võimalus esitada selgitused, mida ta 04.09.2009 ka tegi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010 otsus muutmata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud J. Reinomäe kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. J. Reinomäe poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri ettekandega nr 3392 (tl 6), aktiga esemete leidmise kohta (tl 7) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 5). 04.09.2009 kirjalikus seletuses (tl 9), kohtule esitatud kaebuses (tl 1-2) ega halduskohtu istungil (tl 42-43) ei ole kaebaja eitanud seda, et 01.09.2009 teostatud kartserikambri nr 1271 läbiotsimise käigus, kus kaebaja viibis üksinda alates 30.08.2009, leiti kaebajale kuuluva botase seest kilepakend, milles oli 2 sigareti jagu tubakat, 8 poolikut tuletikku ja 1 poolik tikutoosi külg. Kambris olnud kirjade vahelt leiti lahtiselt 25 sigaretipaberit „Rizla“ ja 3 ristsõna. Kartseri magamistarvete laos olevast J. Reinomäe madratsist leiti kilepakend, milles oli umbes 6 sigareti jagu tubakat, 5 poolikut tikutoosikülge ja 55 poolikut tuletikku ning täis tubakapakk „Paramount red“, milles oli lisaks tubakale ka 28 poolikut tuletikku ja 1 poolik tikutoosi külg. Kaebaja on leidnud üksnes seda, et kuna tema ei viibinud läbiotsimise juures, ei ole tal selle kohta võimalik kommentaare anda ning et distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus on rikutud menetlusnorme. Vaidlust ei ole olnud ka selles, et kaebaja on 20.04.2009 vanglas tutvunud Viru Vangla kodukorraga, VangS-ga ja VSkE-ga. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 4) on Jaak Reinomäge karistatud selle eest, et ta rikkus VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja VSkE § 60 lg-s 1 sätestatud nõudeid, omades 01.09.2009 kartserikambris asju (tubakas, tikud, tikutoosi küljed, sigaretipaber, ristsõnad), mis ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud. Seega on tema karistamine distsiplinaarkorras olnud põhjendatud ja arvestades J. Reinomäe eelnevate ja kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu (6), oli ka talle määratud karistus 12 ööpäeva kartserit proportsionaalne.

9. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti VangS § 64 lg-t 2 (kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, kinnipeetaval on õigus anda selgitusi) ning HMS §-i 40, mis sätestab kohustuse anda menetlusosalisele võimalus esitada omapoolne arvamus ja vastuväited enne haldusakti andmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on J. Reinomäge teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest 04.09.2009 (tl 8), talle oli antud võimalus esitada omapoolne kirjalik seletus juhtunu kohta juba 01.09.2009, millest kinnipeetav on keeldunud ning ta on saanud anda enne karistuse määramise käskkirja väljaandmist kirjaliku seletuse 04.09.2009 (tl 9). Kaebaja väide, et ta tegelikult esitas kirjaliku seletuse ka 01.09.2009, kuid see on materjalide hulgast tahtlikult kõrvaldatud, ei ole millegagi tõendatud, sest nagu juba märgitud, on olemas akt selle kohta, et J. Reinomägi keeldus 01.09.2009 seletust andmast, olenemata sellest, et ettekandes nr 3392 on märgitud, et kinnipeetavalt on võetud seletuskiri. Seda, et kaebaja on juba 01.09.2009 andnud omapoolse kirjaliku seletuse, ei ole kaebaja väitnud ei oma 04.09.2009 antud seletuses ega ka 30.09.2009 esitatud vaides, kuigi distsiplinaarmenetluse protokolli sisust ja lisadest nähtus, et J. Reinomägi oli 01.09.2009 keeldunud seletuskirja kirjutamast. Seda, et ta 01.09.2009 seletuse kirjutas, on kaebaja hakanud väitma alles 05.10.2009 Viru Vanglale saadetud 30.09.2009 vaide lisas ja 06.12.2009 halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1-2, 27-28), mistõttu ei pea ringkonnakohus tema sellekohast väidet ka usaldusväärseks. Samuti on tõendamata kaebaja väide, et 18.09.2009 esitas ta distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvudes ka suulised vastuväited protokollile, kuna distsiplinaarmenetluse protokollis pole ei kaebajapoolset ega ka kaebajale protokolli tutvustanud isiku märget selle kohta, et J. Reinomägi oleks 18.09.2009 esitanud protokollile suulisi või kirjalikke vastuväiteid. Samuti ei ole ta sellist väidet esitanud 30.09.2009 esitatud vaides ega selle lisades ja esitas selle esmakordselt alles 06.12.2009 halduskohtule esitatud kaebuses, mistõttu ei pea ringkonnakohus kaebaja väidet suuliste vastuväidete esitamise kohta samuti usaldusväärseks.

10. Kaebaja väide HMS §-st 36 tuleneva selgitamiskohustuse nõude rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole samuti õige ega põhjendatud. HMS § 36 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse menetlusosalise soovil. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus soovinud vastustajalt HMS §-s 36 märgitud selgituste esitamist. Samuti on J. Reinomäge varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega oli ta teadlik distsiplinaarmenetluse läbiviimise korrast, mistõttu puudus vastustajal ka igasugune vajadus omaalgatuslikult selgitada talle distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Viru Vangla täitis omapoolsed VangS-st tulenevad kohustused distsiplinaarmenetluse läbiviimisel - teavitas kaebajat, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlust ja selgitas, mis asjaoludel seda on tehtud ning andis kaebajale võimaluse esitada omapoolne kirjalik selgitus, mida

J. Reinomägi 04.09.2009 ka tegi.

11. Kaebaja väide, et halduskohus jättis õigusvastaselt rahuldamata tema esitatud taotluse lükata asja arutamine edasi, kuna vastustaja ei olnud talle koos vastusega saatnud vaidlustatava käskkirja koopiat ning teinud tema 30.09.2009 esitatud vaide kohta vaideotsust, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt lisas kaebaja oma 06.12.2009 kaebusele distsiplinaarmenetluse materjalid, s. h vaidlusaluse 23.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2213-D. Menetlusosalisel puudub kohustus esitada kohtule ja teisele poolele uuesti neid materjale, mis on juba kohtule esitatud.

TsMS § 340 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei pea menetlusosaline esitama lisadena neid dokumente, mis on teisel menetlusosalisel olemas. Vaidlust ei ole selles, et asja arutamise edasilükkamise taotluse esitamise aluseks olnud 23.09.2009 käskkirja oli vastustaja koos muude distsiplinaarasja materjalidega kaebajale 24.09.2009 kätte andnud (tl 23 pöördel). Seega ei olnud vastustaja kohustatud esitama J. Reinomägile koos omapoolse vastusega distsiplinaarmenetluse materjale, s. h vaidlusaluse käskkirja koopiat uuesti. Esitades 23.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2213-D tühistamiseks kohtule kaebuse, oli kaebaja teadlik, mis sisaldus distsiplinaarmenetluse materjalides ja vaidlusaluses käskkirjas.

Esitatud kaebus oli koostatud J. Reinomägi enda poolt ning üksnes väide, et ta saatis enda materjalid koos kaebusega kohtule, ei saa olla aluseks istungi edasi lükkamiseks. Juhul kui kaebaja leidis, et ta ei saa oma õigusi kohtus kaitsta ilma selleta, et ta oleks uuesti tutvunud 23.09.2009 käskkirjaga vms, oli tal enne 15.04.2010 toimunud kohtuistungit piisavalt aega esitada kohtule taotlus toimikuga tutvumiseks või põhjendatud vajaduse olemasolul vaidlusalusest käskkirjast koopia saamiseks. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 06.12.2009 ning kohtuistungi toimumise ajast 15.04.2010 oli ta teadlik 24.03.2010 (tl 39), mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et J.

Reinomägi poolt alles menetluskonverentsina peetud kohtuistungil esitatud taotlus vastustajalt (või kohtult) vaidlusaluse käskkirja koopia saamiseks ja selleks istungi edasilükkamiseks oli pahatahtlik. HKMS § 15 lg 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt ning ei või neid kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma taotlused, avaldused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit. TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline käesoleva seadustiku §-s

329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui selle menetlemine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Asjaolu, et halduskohus ei lükanud vaidlusalusest käskkirjast koopia saamise vajaduse motiivil kohtuistungit edasi, ei rikkunud ka sisuliselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimelt rahuldas ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse saada enne ringkonnakohtu istungit koopiad nendest materjalidest, mille ta oli ise koos kaebusega oli halduskohtule edastanud, kuid olenemata sellest ei esitanud kaebaja nende materjalide põhjal ringkonnakohtu istungil ühtegi sellist põhjendust või seisukohta, mida ta juba halduskohtus toimunud menetluse käigus väljendanud ei oleks. Asjas ei ole vaidlust selles, et vangla ei olnud J. Reinomägi vaiet käskkirja nr 6-3/2213-D peale tähtaegselt läbi vaadanud ning kuna J. Reinomägi pöördus käskkirja tühistamise nõudes kohtusse, siis tagastas Viru Vangla 17.02.2010 J. Reinomägi vaide HMS § 79 lg 1 p 5 alusel (samas asjas toimub kohtumenetlus). Seega ei pidanud ega saanud vangla enam kaebaja poolt 30.09.2009 esitatud vaide osas otsust teha ning kaebaja nõue, et kohus kohustaks vastustajat siiski vaideotsust tegema, sest ta tahab sellele kohtuistungil tugineda, ei saanud samuti olla kohtuistungi toimumise edasilükkamise põhjendatud aluseks.

Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk