2-10-7256/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-7256

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-7256

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 18. oktoober 2010.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi S.M.`i hagi J.O.`i vastu lapse isast põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Hagihind 25 000 krooni ja 19 575 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

28. september 2010.a

Istungil osalenud isikud Hageja S.M. ja tema lepinguline esindaja Marko Tiirik;

Kostja J.O. ja tema lepinguline esindaja Maksim

Fedotov.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et L. M.’i (isikukood xxx) põlvneb isast J.O.`ist (isikukood xxx).

3. Välja mõista J.O.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) tütre L. M.’i (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatis S.M.`i (isikukood xxx, elukoht xxx kasuks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 15.02.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni 04.09.2019.a.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta kummagi poole põlvnemise tuvastamise hagiga seotud menetluskulud tema enda kanda. Jätta kõik elatise väljamõistmise hagiga seotud menetluskulud kostja J.O.’i kanda.

2-10-7256

2 (6)

6. Jätta asjas määratud ekspertiisi kulud 2 700 (kas tuhat seitsesada) krooni Eesti Vabariigi kanda.

7. Saata kohtumäärus menetlusosalistele, nende esindajatele ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile teadmiseks.

8. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. S.M.`i esitas 15.02.2010.a Viru Maakohtule hagi J.O.`i vastu elatise nõudes.

2. Viru Maakohtu 17.02.2010.a kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks ja lapse isast põlvnemise tuvastamise nõude esitamise kaalumiseks ja nõudelt 5 000 krooni riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja kõrvaldas puudused 05.03.2010.a, esitades hagi J.O.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 1999. aastal ning suhtlesid kuni 2003. aastani. Pooltevahelisest suhtes sündis xxx.a tütar L. M. (endine perekonnanimi P., nimi muudetud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28.02.2006.a korraldusega nr 318). Kuna lapse sünniakti ei ole kostjat isana kantud, palus hageja vastavalt PKS § 42 , § 61 lg 1, lg 2 tuvastada lapse põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär.

4. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks. Hageja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui võimaliku DNA-ekspertiisi kulude kandmise, põhjusel, et tema materiaalne seisund ei võimalda maksta riigilõivu, kuna tema sissetulek on väike ja tema ülalpidamisel on alaealine laps.

5. Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest ja ekspertiisi kulude kandmisest.

KOSTJA VASTUS

6. 23. aprillil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et tal oli lühiaegne suhe hagejaga. Kostja on teadlik sellest, et hageja sünnitas tütre, kuid kostja ei ole kindel, et see on tema laps. Kostja nõustus asjas DNA ekspertiisi tegemisega. Samas ei olnud kostja nõus elatise maksmisega alates hagi esitamisest, kuna tema isadus ei ole tõendatud. Kostja ei nõustunud ka nõutava elatise summaga, leides, et hageja ei ole elatise suurust antud summat põhjendanud. Kostja arvamuse kohaselt võib vaidluse lahendada kompromissiga.

2-10-7256

3 (6) HAGEJA VASTUS

7. 14. mail 2010.a esitatud seisukohas leidis hageja, et ei ole vaja elatise suurust põhjendada, kuna hageja nõuab elatis miinimummääras. Hageja nõue põhineb seaduslikul alusel, sest PKS § 70 lg 1 lähtuvalt rahuldatakse elatisehagi alates hagi esitamisest.

MENETLUSE KÄIK

8. Viru Maakohtu 29.06.2010.a kohtumäärusega määrati L. M.`i (isikukood xxx) isast J.O.`ist (isikukood xxx) põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning kohustati pooli koos lapsega ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonda.

KOHTUISTUNG

9. 28. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja palusid hagi rahuldada ja jätta menetluskulud elatise osas kostja kanda. Nende seletuste kohaselt lapse põlvnemine on tuvastatud. Kostja on võtnud lapse põlvnemise omaks. Hageja soovib elatist alates hagi esitamisest. Kostja ei ole hakanud elatist maksma ka pärast ekspertiisiakti kättesaamist. Kostja ei suhtle lapsega, elatist ei ole kostja maksnud ega aidanud last muul viisil. Kostja vastuväiteks on ainult see, et kostja peab ülal pidama oma uut perekonda. Kostja töötasu ületab 10 000 krooni kuus, laenulepingu alusel kostja peab maksma kuus 1 330 krooni. Kostja on võimeline oma alaealist last L.t ülal pidama.

10. Kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks. Elatise väljamõistmise osas võttis kostja hagi õigeks summas 1 500 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt ta ei ole võimeline rohkem elatist maksma, sest tema sissetulek on piiratud ja tal on ka teine laps M. O. (sünd. xxx.a), kes elab kostja juures. Kostja esindaja seletuste kohaselt kostja peab toetama oma abikaasat ja abikaasa lapsi, kes PKS § 16 alusel on kostja pereliikmed. Esindaja palus elatise määramisel arvestada seda, et kostja keskmine töötasu on 12 000 krooni kuus, millest kostja peab tagastama laenu 1 330 krooni ja tasuma liisingut 500 krooni. Peale seda peab kostja tasuma kommunaalmaksed ja toidukulud keskmiselt kuus 3 500-4 000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamise nõue

12. Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse L. M.’i emaks on hageja (t. lk. 4- 6). Sünnitunnistuses ei ole kannet isa kohta. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt on lapse isaks kostja.

13. Hageja nõudeks on lapse kostjast põlvnemise tuvastamine. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris põlvnemise tuvastamise kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 42, mille lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse

2-10-7256

4 (6) isaks pidada. Kuigi oma vastuses hagile kostja vaidles hagile vastu, siiski kohtuistungil, kostja on võtnud hagi põlvemise osas õigeks.

14. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi K. T.’e poolt 20.07.2010.a koostatud DNA ekspertiisiaktiga nr. GE-0807-10/2399 on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse L. M.`i isa, on võrdne 99.9999992%.

15. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt ei ole rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna hagi on tõendatud kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi aktiga, siis alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 94 lg 2 alusel tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada.

Elatise nõue

16. Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 38 lg 1 alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 84 lg 1 alusel lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on lapse L. M.i isa.

17. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal ei ole vaidlust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle, kuid kostja leiab, et ülapidamiskohustuse peab ta täitma vaid summas 1 500 krooni kuus ja seda mitte hagi esitamisest alates, sest hagi esitamise ajal lapse isast põlvnemine ei olnud tuvastatud.

18. Hagi esitamisel ajal vanemate õigused ja kohustused olid sätestatud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 8. Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama seaduse § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 70 lg 1 tulenevalt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis ka hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud.

19. See, et lapse kostjast põlvnemist tuvastatakse alles käesoleva otsusega, ei tähenda, et selle tõttu hagejal ei teki nõudeõigust kostja vastu alates hagi esitamisest. Põlvnemise tuvastamise õiguslik tähendus on see, et kostja on lapse isa mitte põlvnemise tuvastamisest alates, vaid tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.06.2008.a otsuse nr 3- 2-1-36-08 kohaselt lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.

20. Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 61 lg 4 ja alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

2-10-7256

5 (6) kuupalga alammäära. Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega hageja varalist seisundit välja selgitada. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses.

21. Kostjal on kindel töökoht (t. lk. 116). Kostja pankakonto väljavõtete järgi saab kostja netotöötasu keskmiselt 10 632 krooni kuus (t. lk. 71-78). Kostja ja AS-i Hansapank vahel 10.08.2007.a sõlmitud laenulepingu nr 06-168386-EV lisa alusel on kostja kohustatud igakuiselt tagastama laenu 2 635.66 krooni kuus (t. lk. 102- 108). Kostja esindaja seletuste kohaselt maksab liisingu igakuiselt 500 krooni, kuid antud asjaolu on tõendamata, sest vastavad dokumentaalsed tõendid on kohtule esitamata. Kostja esindaja seletuste kohaselt kulub kostjal igakuiselt toidukulude ja kommunaalmaksete tasumiseks 3 500- 4 000 krooni (t. lk 119). Sellega on tuvastatud, et kostja on võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ja seadusega kehtestatud minimaalmääras, sest pärast kostja kulude 6 135.66 krooni (2 635.66 +

3 500) jääb kostjale alles 4 495.34 krooni (10 632 - 6 135.66). Sellest summast jätkub kostjale nii poolte ühise tütre L. kui ka koos kostjaga elava poja M. ülalpidamiseks seadusega ettenähtud minimaalmääras 2 175 krooni kuus elatise maksmiseks.

22. Kostja vastuväited, et tema täidab oma abikaasa laste ülalpidamiskohustus, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. PKS § 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kostja abikaasa lapsed ei ole kostja alanejad sugulused, mistõttu seadusest tulenevalt kostja ei ole kohustust neid lapsi ülal pidada.

23. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendi komis, rahuldab hagi ja mõistab kostjalt lapse L. ülalpidamiseks elatis alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus.

Menetluskulud

24. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud tema enda kanda.

25. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi elatise osas rahuldatakse täielikult, siis jätab kohus kõik elatise hagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud.. EKEI 20.07.2010.a õiendi ekspertiisi maksumuse kohta järgi moodustasid asjas määratud ekspertiisi

2-10-7256

6 (6) kulud 2 700 krooni. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 alusel DNA ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni. Kuna Viru Maakohtu 29.06.2010.a kohtumäärusega kohustati hageja, kostja ja nende laps ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks, siis ekspertiisi kulude suurus on kooskõlas seadusega kehtestatud määraga.

27. TsMS § 153 lg 1 kohaselt eksperdile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alamja ülemmäära piirides. TsMS § 160 lg 1 kohaselt eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Ekspertiisiasutus on esitanud õiendi tasu suuruse kohta, mida tuleb käsitleda tasu nõudmisena. Hageja ei ole ekspertiisi kulusid ette tasunud. Kuna Viru Maakohtu 01.04.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult ka ekspertiisi kulude kandmisest ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis jätab kohus ekspertiisitasu 2 700 krooni Eesti Vabariigi kanda.

28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 2, § 468 lg 3, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik