2-10-17937/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-17937

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-10-17937

Määruse kuupäev

Jõhvi, 18. oktoober 2010.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi I. T. avaldus alaealiste laste isast põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma

Kohtuistungi toimumise aeg 28. september 2010.a.

Istungil osalenud isikud

Avaldaja: I. T. ja tema lepinguline

esindaja Paul P.; Puudutatud isikud: E.L.; Jõhvi valla esindaja Pille Rüütel.

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et K. T. (isikukood xxx) ja S. T. (isikukood xxx) põlvnevad isast A.L.’ust (isikukood xxx, surnud xxxa).

3. Saata kohtumäärus menetlusoalistele teadmiseks.

4. Jätta kõik menetluskulud avaldaja I. T. kanda.

5. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks

Edasikaebamise kord

2-10-17937

2 (5) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD 1. 19. aprillil 2010.a esitas laste ema I. T. lepinguline esindaja Viru Maakohtule laste nimel avalduse alaealiste laste K. T. ja S. T. põlvnemise tuvastamiseks isast A.L.`ust pärast isiku surma. Esindaja märkis avaldajateks alaealised lapsed K. T. ja S. T.. Koos avaldusega esitas esindaja kohtule taotluse lastele riigi menetlusabi saamiseks, põhjusel, et laste seadusliku esindaja varaline seisund ei võimalda maksta riigilõivu.

2. Viru Maakohtu 06.05.2010.a kohtumäärusega keelduti lastele riigipoolse menetlusabi andmisest ja I. T.’le anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: enda nimel avalduse esitamiseks; asjast puudutatud isikute (A. L.’ vanemate, õdede/vendade) nimetamiseks ja nende andmete esitamiseks; nõuetele vastava avalduse ja selle lisade esitamiseks vastavalt puudutatud isikute arvule; avalduselt 200 krooni riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks.

3. Avaldaja kõrvaldas puudused 19. mail 2010.a. Esitatud avalduse kohaselt elasid avaldaja ja A.L. koos alates 30.10.1990.a kuni 12.04.2010.a. Kooselust sündisid 24.08.2000.a tütar K. T. ja 22.01.2008.a tütar S. T.. Laste sünnitunnistustel puuduvad kanded isa kohta. A.L. suri ootamatult ajuinsuldi tagajärjel.

4. Avaldaja palus tuvastada laste K. T. ja S. T. põlvnemine isast A.L.’ust.

ASJAST PUUTUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 5. 04. juunil 2010.a esitatud vastuses teatas puudutatud isik, A.L.’u ema E. L., et A.L. on laste K. ja S. bioloogiline isa ja ta tegeles nende kasvatamisega.

6. 15. juunil 2010.a esitatud puudutatud isiku Jõhvi Vallavalitsus arvamuse kohaselt laste K. ja S. põlvnemise tuvastamine isast A.L.’ust on laste huvides. Lastekaitse spetsialisti poolt läbiviidud vestluse, kodukülastuse ja kogutud info põhjal võib eeldada, et lapsed K. ja S. põlvnevad A.L.’ust. Teisi lapsi A.L.’ul ei ole. Vestlusest avaldajaga nähtub, et nii tema, kui lapsed hindasid oma suhteid A.ega väga headeks. Kooselatud aastatest on jäänud järele väga suur pildija videokogu. Fotodelt on näha K.i ja A. omavaheline sarnasus. Ka avaldaja vanema tütre A. K.’a sõnul olid suhted A.ega väga head, A. oli mõistev ja hoolitsev lapsevanem.

KOHTUISTUNG 7. 28. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Tema seletuste kohaselt elasid nad koos A.L.u’ga 20 aastat. Nad arvasid, et kui laps K. kasvab suureks, siis ta valib ise endale perekonnanime. A. ei olnud vastu, et teda kantakse sünnitunnistusele laste isana. Ei olnud aega kande tegemiseks, kuna A. pidevalt töötas. A. luges neid enda lasteks.

8. Avaldaja esindaja lisas, et vabaabielu korral tehakse isa kannet üksnes isa avalduse alusel, mida isik peab isiklikult andma vastavas riigiasutuses. Kuid riigiasutused töötavad

2-10-17937

3 (5) päeval, mil normaalne inimene töötab. Protsessi on kaasatud kohaliku omavalitsus, kes on tutvunud perekonnaga ning tema arvamus on asjas tõend. Esindaja palus avaldus rahuldada.

9. Puudutatud isiku, Jõhvi valla esindaja jäi varem esitatud seisukoha juurde.

10. Puudutatud isik E.L. nõutus avaldusega, leides, et avaldus tuleb tingimata rahuldada. Puudutatud isikul ei ole vähimatki kahtlust selles, et need on tema lapselapsed.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 11. Kohus tutvunud avalduse ja asjast puudutatud isikute seisukohtadega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Avaldaja ja A. L.’u vahel ei olnud abielu registreeritud. Avalduse järgi elas avaldaja koos A. L.’uga vabaabielu alates oktoobrist 1990.a kuni viimase surmani. Surmatunnistuse järgi A. L. suri 12.04.2010.a (t .lk. 3). Sünnitunnistuse järgi laste K. T. ja S. T. emaks on avaldaja (t. lk. 7, 8). Kannet isa kohta sünnitunnistustes ei ole.

13. Avaldaja nõudeks on laste isast A. L.’ust põlvnemise tuvastamine. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Avalduse esitamise ajal põlvnemise tuvastamise õiguslikud alused olid reguleeritud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) 7. peatükis. PKS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Kuna A. L. on surnud, siis oli välistatud lapse põlvnemise kindlakstegemine PKS § 41 sätestatud korras. Sellepärast avaldajal on õigus põlvnemise tuvastamise nõudmiseks ja kohus on pädev asja lahendama.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. PKS § 42 lg 1 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 94 lg 2 alusel põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

15. TsMS § 581 alusel vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Menetlusosaliste seletuste kohaselt A. L. ei olnud lahatud, tema säilmed ei ole säilinud. Puudutatud isiku E. L.’u seletuste kohaselt oli tal kaks last, kuid mõlemad on surnud. Rahvastikuregistrist saadud informatsiooni järgi A. L.’u vend M. L. on surnud (t. lk 21). Ka tema isa K. L. on surnud. Asja arutamise käigus võttis kohus telefoni teel ühendust Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi molekulaarbioloogiaekspert

2-10-17937

4 (5) Gunnar Tasa’ga, kellelt saadud vastuse kohaselt ainuüksi A. L.’u ema võrdlusmaterjalist ei piisa laste isast põlvnemise ekspertiisi tegemiseks. Seega võrdlusmaterjali puudumise tõttu kohtul ei ole võimalik põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi määrata.

16. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avalduse lahendamiseks kohus vastavalt TsMS § 580 lg 1 kutsus kohtuistungile puudutatud isikutena A. L.’u ema E. L.’u. Avaldaja ja asjast puudutatud isiku E. L.’u seletustega on tuvastatud, et nii enne kui ka pärast laste K. ja S. sündimist elas avaldaja koos A. L.’uga, kes kutsus lapsed oma lasteks Puudutatud isik E. L. peab mõlemat last oma lapselasteks.

17. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka tunnistaja ütlus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud H. H.’u ütluste kohaselt oli avaldaja ja A. L.’u suhe pikaajaline. Tunnistaja oli nende eluga kursis. K.i ja A. vahel olid väga head suhted. Laps kutsus teda issiks. Ka avaldaja tütar A. kutsus teda oma issiks (t. lk. 57). Tunnistaja I. G.`i ütluste kohaselt tunneb ta avaldajat. Avaldaja elas koos A.ega. Avaldaja lapsed on nende ühised lapsed. A. kasvatas ka A.t, kes on avaldaja laps esimesest abielust. A. oli tunnistaja naaber. A. kutsus lapsi enda lasteks (t. lk. 58). Tunnistaja Tatjana T. andis ütlusi, et avaldajal ja A.el oli ühine perekond, ühised lapsed. Tunnistaja nägi, kuidas A. hoolitses avaldaja eest siis, kui avaldaja oli rase mõlema lapsega. A. armastas väga oma lapsi. Lapsed kutsusid teda issiks (t. lk. 59). Tunnistajana ülekuulatud avaldaja tütre A. K.’a ütluse järgi S. ja K. on tema õed. A.L. elas koos nendega, päeval töötas ja õhtul oli koos perega. Tunnistaja kutsus teda issiks ja kõik kutsusid teda issiks. A. käis koos temaga sünnitusmajas lapsi vaatamas (t. lk. 60). Tunnistaja J. M. ütluste kohaselt tunneb ta avaldajat 9 aastat, nende lapsed on sõbrannad. Nad käisid üksteisel sageli külas, käisid koos reisimas, olid sõbrad. A. pidas lapsi oma lasteks. Tänu A.ele valdavad lapsed eesti keelt, kuna A. oli kogu aeg nendega (t. lk. 61).

18. Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 38 lg 3 tulenevalt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 38 lg 1 alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laste sündimisele eelnenud avaldaja ja A. L.u kooselu kestus ning A. L.’u ja tema ema käitumine laste suhtes annavad kohtule aluse eeldada, et lapsed K. ja S. põlvnevad isast A. L.’ust. Et esinevad muud asjaolud, mis seaks kahtluse alla laste A. L.’ust põlvnemist, ei ole menetlusosalised kohtule teatanud. Kohus hinnanud menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused rahuldab avalduse. Olukorras, kus ajast puudutatud isikud A. L. kutsub lapsi lapselasteks, avalduse rahuldamine on laste huvides.

19. PKS § 42 lg 3 ja TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud 20. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 esimese lause alusel avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on tasunud

2-10-17937

5 (5) avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni (t. lk. 20). TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kulude osas tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.

21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 579 lg 1- lg 3, § 580 lg 1, lg 3, § 582 lg 1, lg 3, lg 4, § 661 lg 2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik