Legislator Case Law & Legislation
2-10-41864/8 AI generated

2-10-41864/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-41864/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja Aktsiaseltsi RC (registrikood xxx, asukoht xxx) pankrot 19. Määrata Aktsiaseltsi RC võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. november

Legislator headnote

AI generated

2-10-41864/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Määrata Aktsiaseltsi RC võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. november

Keywords

AI generated
bank guarantee claim event bank resolution banking law savings bank bank account information systemically important bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2010.a kell 09.00, Tallinn, Kentmanni

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-41864

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi RC pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Aktsiaselts RC (registrikood xxx, asukoht xxx)

Võlgniku juhatuse liige Rein Talviste

Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki O

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi RC avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Aktsiaseltsi RC (registrikood xxx, asukoht xxx) pankrot 19.

oktoobril 2010.a kell 09.00.

3. Nimetada

Aktsiaseltsi

RC

pankrotihalduriks

advokaat

Heikki

O

(Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn, tel 50 14 196,

e-post heikki@mkab.ee).

4. Määrata Aktsiaseltsi RC võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. november

2010.a algusega kell 14.10 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis

nr 416.

5. Kohustada Aktsiaseltsi RC juhatuse liiget RT(isikukood XXX) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 12. novembril 2010.a kell 14.00. Kui RTvannet andma ei ilmu, siis

on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Kohustada Aktsiaseltsi RC juhatuse liiget RT(isikukood XXX) andma hiljemalt

28. oktoobriks 2010.a pankrotihaldur Heikki Ole üle kogu Aktsiaseltsi RC vara ja

raamatupidamisdokumentatsioon. Kui RT teabe andmise kohustust ei täida, siis

on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud

kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata Aktsiaseltsi RC ajutise pankrotihalduri Heikki O töötasuks 28 800

krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 (kolmkümmend

kaheksa tuhat kolmsada neli) krooni.

10. Välja mõista Aktsiaseltsilt RC Heikki O kasuks ajutise halduri tasu kogusummas

38 304 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada neli) krooni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Aktsiaselts RC esitas 30.08.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on

ettevõtte peamiseks tegevusaladeks olnud ehitustegevus, ehitusprojektide juhtimine ja

omanikujärelevalve. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks peab võlgnik üldist majanduslangust, mis tingis

ehitusturu kahanemise ning käibe vähenemise. Avalduse esitamise ajaks on Aktsiaselts RC

tegevuse peatanud.

Harju Maakohtu 08.09.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

Aktsiaseltsi RC ajutiseks pankrotihalduriks Heikki O.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Heikki O esitas 08.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku poolt esitatud andmetel Aktsiaseltsi RC varade väärtus (seisuga 30.08.2010)

5 182 149,81 krooni. Võlgniku vara koosneb põhiliselt kuuest ainuomandis olevast

kinnisasjast, mis on hüpoteekidega koormatud kogusummas 16 830 000 krooni, kahest

sõidukist, nõuetest ostjate vastu ning OÜ VK osast nimiväärtusega 60 000 krooni ja Saku

Suurhall B 8 aktsiast. Kokku moodustavad Aktsiaseltsi RC kohustused (lühi- ja pikaajalised)

võlgniku poolt esitatud bilansi (seisuga 30.08.2010) ja esitatud andmete alusel 4 011 425,46

krooni, millele lisanduvad bilansivälised kohustused kogusummas 3 026 109 krooni, millest

897 220,80 on käesolevaks ajaks olemasoleva dokumentatsiooni põhjal muutunud

sissenõutavaks. Eeltoodust lähtudes on võlgnikul käesolevaks hetkeks sissenõutavaks

muutunud kindlaid kohustusi kogusummas 4 908 646,26 krooni. Koos tulevikus tekkida

võivate garantiikohustustega on kohustuste koguhulk aga 7 037 534,46 krooni. Ajutise halduri

hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Ajutine haldur on seisukohal, et Aktsiaseltsi RC majandustegevus on olnud kahjumlik alates

2007. majandusaasta lõpust kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Pankrotiavalduse esitamise

vajalikkus ilmnes käesoleva aasta augustis. Seega võib väita, et Aktsiaseltsi RC juhatus on

esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole

pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks

võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri hinnangul on

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks eelkõige äririskide kumulatiivne mõju (ehitus- ja

kinnisvaraturu hindade ja nõudluse langus) ja sellega kaasnenud oluline käibe langus ning

kahjum põhitegevusest, millele lisandusid nõuded varasemalt mittekohaselt täidetud

müügilepingutest.

Võlgniku varalisest seisust lähtudes, sh eelkõige arvestades tulevikus tekkida võivaid

garantiijärgseid kohustusi, kinnisvara tegeliku väärtuse vähenemist võrreldes bilansis

kajastatud väärtusega, ebakindlust debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise perspektiivi osas,

on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Läbi tuleb viia

täiendav analüüs arveldusarvelt nähtuvate kannete ning kinnisvara- ja muude oluliste tehingute

osas enne pankrotiavalduse esitamist, milleks võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine.

Arvestades, et võlgniku põhitegevus on 2010.a. algusest sisuliselt peatunud ning juhtkond ei

näe perspektiive ehitusturu elavnemises ja kasumlikkuse tõusmises, ei näe ajutine haldur

võimalusi pankrotimääruse tegemise järel kaaluda võlgniku tervendamist, kuid võlgniku

tervendamise otsustamine sõltub eelkõige peamiselt võlausaldajate otsustest. Võlausaldajate

nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole käesoleva arvamuse esitamise aja seisuga võimalik.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus Aktsiaseltsi RC pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur

palus määrata ajutise halduri tasuks 28 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni,

kokku 38 304 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei

esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Aktsiaseltsi RC pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Heikki O.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis kuulutab

kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetuks muutumine on tõenäoline.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul bilansi kohaselt vara 5 182 149,81

krooni väärtuses ning kohustusi 4 908 646,26 krooni ulatuses, mis koos tulevikus tekkida

võivate garantiikohustustega võib ulatuda 7 037 534,46 kroonini. Ajutine haldur on seisukohal,

et kuna vara reaalne väärtus on tõenäoliselt madalam bilansis kajastatust, siis on võlgnik

püsivalt maksejõuetu. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt

ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga

või muu kuriteo tunnusega tegu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et

Aktsiaseltsi RC pankrot tuleb välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem

hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutine haldur palub

kohustada

võlgniku

seaduslikku

esindajat

esitama

haldurile

võlgniku

raamatupidamisdokumentatsioon.

Kohus leiab, et kuna Aktsiaseltsi RC vara reaalne väärtus on tõenäoliselt madalam bilansis

kajastatust, koos tulevikus tekkivate garantiikohustustega ületavad võlgniku kohustused

olemasoleva vara, ettevõte ei suuda täita võlausaldajate nõudeid ning ettevõtte

majandustegevus on sisuliselt lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes

tooduga, et võlgnik on maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem

hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige RT(isikukood XXX).

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele on võlgniku juhatuse liige

RT(isikukood XXX) kohustatud hiljemalt 28.10.2010 esitama haldurile Aktsiaseltsi RC vara

ja raamatupidamisdokumendid.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel RT trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või

aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 28 800 krooni, millele

lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine

haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on

mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt

kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused

pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 38 304 krooni

välja mõista võlgnikult, Aktsiaseltsilt RC.

Viivi Villemson