2-10-18402/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasjas nr 2-10-18402 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt: Juhul, kui punktis 3 nimetatud korteriomandit ei müüda 01.11.2011.a, siis
Legislator headnote
AI generated2-10-18402/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-18402 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt: Juhul, kui punktis 3 nimetatud korteriomandit ei müüda 01.11.2011.a, siis
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-18402
Kohtuasi
I Hhagi O Hvastu ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I H(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja
riigi
õigusabi
korras
määratud
esindaja
vandeadvokaat Andres L
Kostja O H(isikukood XXX, elukohtXXX)
Kostja volitatud esindaja Merle L
Kohtuistungi toimumise aeg
13. oktoober 2010.a
RESOLUTSIOON
Lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-18402 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt:
1. Kinnistu (registriosa nr XXX, asukohaga XXX) jääb O H ainuomandisse.
2. Kinnistu (garaaž, registriosa nr XXX, asukohaga XXX) jääb O H
ainuomandisse.
3. Korteriomandi (registriosa nr XXX, asukohaga XXX) müüb O H hiljemalt
01.11.2011.a. Müügitulust pool kuulub I H .
4. Juhul, kui punktis 3 nimetatud korteriomandit ei müüda 01.11.2011.a, siis
korraldab müügi I Heinpalu.
5. Punktides 1 ja 2 nimetatud kinnistute eest tasub O H hüvitist I H 125 000
(sada kakskümmend viis tuhat) krooni hiljemalt 31.12.2010.a.
6. Punktis 3 nimetatud korteriomandi müügitulust vähendatakse I H kuuluvat
summat 18 000 krooni võrra, milline summa arvestatakse mahapunktis 5
nimetatud summast, s.o 125 000 kroonist. Punktis 5 nimetatud summaks
jääb 107 000 (sada seitse tuhat) krooni.
7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumäärus
ei
kuulu
edasikaebamisele
tulenevalt
poolte
kokkuleppest
ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.
Menetluse käik ja määruse põhjendused
I Hesitas 21.04.2010 hagi O Hvastu ühisvara jagamiseks. 13.10.2010 kohtuistungil saavutasid
pooled kokkuleppe. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses
kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-18402 menetlus. Pooled on
loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi
kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel
kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad
kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud
lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,
millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse
kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei
ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-
de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas
lõpetamisele.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike
2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised
seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et
menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Maie Seppo
kohtunik