2-09-36084/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 (7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.10.2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-36084 Tsiviilasi TShagi RE`i vastu 500 000 krooni hüvitise saamiseks. Tsiviilasja hind 500 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TS(isikukood XXX elukoha aadress: XXX, elukoht rahvastikuregistris: XXX); Hageja esindaja: Kairi Pobbul, (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, Tallinn, elektronpost: kairi.pobbul@concordia.ee ); Kostja: RE (isikukood XXX, elukoht: XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider, Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, 10140 Tallinn, tel.: 6313117, e-post: siiri@aschneider.ee

Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2010 RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

2 (7) Hagiavalduse kohaselt kohtusid hageja ja kostja 1999 aastal ja hakkasid elama abielulistes suhetes 2000 a märtsist. Poolte kooselu lõppes 2007 a novembris, kuid algas uuesti 2008 aasta suvel. Pooled abiellusid XXX ja sõlmisid XXX abieluvaralepingu, mille p 2.5 kohaselt kohustus kostja abielu lahutamise või kostjale kuuluva kinnistu reg osa nr XXX võõrandamisel tasuma hagejale hüvitama kinnistu väärtuse tõstmiseks tehtud kulutuste katteks 500 000 krooni. Kostja esitas 16.03.2009 hagejale abieluvara lepingu tühistamise avalduse seoses pettusega. Pooled lahutasid abielu XXX.

Kostja soovis talle kuuluval XXX kinnistul asuva vana maja lammutada ja ehitada uue. Majaehituse korraldamine algas 2003 aastal ning selle juures aitas kostjat hageja. Hageja rahastas maja lammutus-, üldehitus ja viimistlustöid, ostis vajalikud ehitusmaterjalid ja teostas isiklikult ehitusja viimistlustöid. Töö ja raha näol paigutas hageja kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni umbes 1 miljon krooni.

Hageja palub abieluvaralepingu p 2.5 alusel kostjalt välja mõista hüvitis 500 000 krooni.

Hageja leiab, et kuigi kostja võttis laenu 130 000 krooni, siis pidi see kuluma korteri ostuks asukohas Kolde pst 82-85.

Kostja seisukohad

Kostja 22.02.2010 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja omandas R kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registrisse nr XXX, vana registriosa nr XXX (edaspidi siin R kinnistu) enda onult AR XXX.a.. Maja ehitamisega seotud organiseerimistööd, ehitusloa saamine, ehituslepingute sõlmimine, kasutusloa saamine jms toimingud on teostatud kostja poolt. Maja ehitamisega seotud raha maksmised on teostatud kostja poolt ja kostja varaks olnud rahaga.

Kostja esitas tööettevõtulepingu, mille sõlmis kostja OÜ-ga KP, mille esindajana tegutses MS. Kokku tasus kostja MS ele 238 326 krooni, mida tõendavad sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kostja esitas tõendina tööettevõtulepingu, mille kostja sõlmis M OÜ-ga, kelle esindajana tegutses VL. Leping oli sõlmitud palkmaja vundamendi ehitamiseks aga ka hilisemad ehitustööd, mida OÜ KP jättis tegemata või mis tuli ümber teha, teostas M OÜ firma. Kostja tasus VL kokku 229 000 krooni, mida tõendavad sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kostja esitas tõenditena ka kostja poolt soetatud ehitusmaterjalide kohta säilinud arved ja ehitusjärlevalve akti. Maja sai valmis ja sellele anti kasutusluba 20.12.2004.a. Asjaolu tõendab elamu kasutusluba. Elamu oli täiesti valmis, koos enda ema ja lapsega tähistas kostja elamus vana-aasta ärasaatmist.

Väär on hagiavalduse väide, et kostja ei suutnud T AS-s töökoha kaotamise tõttu ehitustööde finantseerimist teostada või jätkata. Väär on hagiavalduse väide, et kostja töötas vaid periooditi ja oli ülalpeetav hageja poolt. Kostja on kogu aeg töötanud ja teeninud rahalisi vahendeid ja rahalised vahendid elamu ehitamiseks olid tal endal olemas. Kostja ei ole kunagi olnud ega pidanud olema kellegi ülalpeetav. Kuigi T AS-st kostja koondati, asus kostja koheselt uuele tööle. Asjaolu tõendamiseks esitas kostja töölepingud perioodil 2000-2008. Lisaks eelpooltoodule mõisteti kostjale 30.07.2001.a.Tallinna Linnakohtu otsusega T AS töösuhte õigusjärglaselt OÜ-lt H kostja kasuks 102 343 krooni hüvitust, kuna kohus tunnistas kostja koondamise seadusele mittevastavaks. Lisaks sellele ja teenitud palgale omas kostja muid sissetulekuid: elamu ehitamiseks vahendite saamiseks võõrandas kostja 04.02.2000.a. XXX asuva temale kuuluva kinnistu hinnaga 270 000 krooni. Lisaks sellele võttis kostja 06.08.2002.a. Sampo Pangast elamu ehitamiseks laenu 130 000 krooni.

Väär on hagiavalduses väide, et hageja finantseeris elamu ehitamist. Hagejal töökoht puudus, samuti puudus tal igasugune vara ja maja ehituse perioodi jooksul ei omanud ta mitte mingeid sissetulekuid. Ka hagiavalduse menetlusabi taotluse osast nähtub hageja mittetöötamine. Nii nagu kostjaga kooselu

3 (7) ajal, nii ka hagiavalduse esitamise ajal oli hageja töötu ja tal puudus regulaarne sissetulek. Hageja enda poolt esitatud dokumentidest seoses menetlusabi saamisega nähtub, et hagejal oli viimane töökoht 1999.a. ja viimane sissetulek 2000.a.

2008.a. mais võttis hageja kostjale üllatuslikult kostjaga ühendust ja tegi ettepaneku alustada kostjaga uuesti kooselu ja sõlmida abielu. Hageja väitis, et on täiesti muutunud, oma vigadest aru saanud ja soovib rajada kostjaga kodu. Ta tegi ettepaneku, et ehitab R tallu kõrvalhooned ja lubas investeerida sinna Ameerika Ühendriikides väidetavalt teenitud üle 500 000 krooni väärtuses vahendeid. Enne abielu sõlmimist soovis hageja sõlmida abieluvaralepingu, et juhuks kui abielu lahutatakse või kui kostja kinnistu ära müüb, siis tema saaks enda investeeringud, mida ta lubas tulevikus teha, tagasi. Ka notar Heli Mõttus selgitas kostjale lepingut sõlmides, et abieluvaraleping on vaatega tulevikku, s.t. et kui abielu ajal TS investeerib kinnistu väärtuse tõstmiseks 500 000 krooni, siis lahutuse või kinnistu müügi korral saab ta selle tagasi. Selle teadmisega allkirjastas kostja lepingu.

Abielu hageja ja kostja vahel sõlmiti 06.07.2008.a. Mingit ühist kodu hageja kostjaga rajama ei hakanud, vaid 1,5 nädalat pärast abielu registreerimist sõitis tagasi Ameerika Ühendriikidesse. Samas hakkas hageja provotseerima kostjaga tülisid, süüdistades teda truudusetuses. Oktoobris teatas hageja kostjale, et saabub 08.10.2008.a., tuleb eesmärgiga abielu lahutada ja nõudis, et kostja viiks tema auto lennujaama ja jätaks abielusõrmuse autosse, mida kostja ka tegi. Väär on hagiavalduses väide, et hageja palus kostjal temale lennujaama vastu tulla. Eestisse jõudes hakkas hageja koheselt kostjalt nõudma, et kostja nõustuks abielu lahutamisega perekonnaseisuametis.

Kuna hageja ei kavatsenudki kostjaga kooselu alustada, kuna ta käitus ilmselgelt tüli provotseerival viisil, kuna ta ei näidanud mingit soovi ega tahet investeerida vahendeid R talu hoonete ehitamiseks ja kuna ta esitas läbi advokaadibüroo kostjale 04.03.2009.a. ettepaneku abielu lahutada, siis sai kostja aru, et hageja on teda petnud ja sõlminud abieluvaralepingu eesmärgiga abielu peale selle registreerimist kiirelt ära lahutada ja kostjalt raha saada.

Kostja tegi 12.03.2009.a. avalduse tehingu tühistamiseks, millega ta tühistas ühepoolselt tema ja hageja vahel XXX.a. sõlmitud abieluvaralepingu. Abieluvara lepingu tühistas kostja seetõttu, et hageja viis teda eksimusse ebaõigete asjaolude esitamisega eesmärgiga kallutada teda abieluvaralepingut sõlmima. Tegelikkuses hageja ei kavatsenudki abielulisi suhteid tekitada ja kooselu alustada, samuti ei kavatsenudki ta R talu kinnistu väärtuse tõstmiseks kulutusi teha.

Juhul, kui kohus leiaks, et sellise sõnastusega lepingu alusel saaks hageja kostjalt nõuda 500 000 krooni ainuüksi juhul, kui abielu lahutatakse, oleks 19.06.2008.a. abieluvaraleping tühine TsÜS § 86 lg 1 ja 2 alusel, sest on vastuolus heade kommetega. Tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tasakaalust väljasolek väljenduks selles, et hageja saaks kostjalt nõuda 500 000 krooni ise midagi vastu andmata, aga kostja ei saaks midagi ja kaotaks 500 000 krooni. Hageja on ära kasutanud kostja kogenematust ja sõlminud temaga lepingu, milles kostjal on kohustused aga puudub absoluutselt tehingust saadav kasu.

Isegi juhul, kui kohus leiab, et leping ei ole tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 alusel, ei teki kostjal ikkagi sellest lepingust kohustusi, sest kostja on ühepoolselt abieluvaralepingu tühistanud.

Isegi kui tehing oleks kehtiv, ei tekiks hagiavalduses nimetatud asjaolude pinnalt kostjale kohustust tasuda hagejale 500 000 krooni. Abieluvaralepingu p 2.5 kohaselt kohustub RE hüvitama TS500 000 krooni kinnistu väärtuse tõstmiseks tehtud kulutuste katteks. Kuna abieluvaraleping on mõeldud reguleerima abielu kestel tekkivaid õigusi ja kohustusi, siis tuleb seda punkti tõlgendada viisil, et mõeldud on abielu ajal tehtud kinnistu väärtuse tõstmist. Hageja ei ole väitnud hagiavalduses, et ta oleks abielu ajal teinud kinnistu väärtuse tõstmiseks kulutusi.

4 (7)

Kostja omandas korteri Kolde pst 82-85 24.01.2000 kogutud säästude eest. Korteri ost toimus enne Jõelähtme kinnistu müüki, seega ei saanud kostja kulutada korteri ostmiseks Jõelähtme kinnistu müügist saadud vahendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõik kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kohtusid 1999 aastal ja hakkasid elama abielulistes suhetes 2000 a märtsist. Poolte kooselu lõppes 2007 a novembris, kuid algas uuesti 2008 aasta suvel. Pooled abiellusid 06.07.2008 ja sõlmisid XXXabieluvaralepingu, mille p 2.5 kohaselt kohustus kostja abielu lahutamise või kostjale kuuluva kinnistu reg osa nr XXX võõrandamisel tasuma hagejale hüvitama kinnistu väärtuse tõstmiseks tehtud kulutuste katteks 500 000 krooni. Hageja lahkus pärast pulmi Ameerika Ühendriikidesse ning saabus tagasi Eestisse oktoobris 2008. Sel ajal halvenesid poolte suhted ning 2008 a lõpus tegi hageja kostjale ettepaneku abielu lahutada. Kostja esitas 16.03.2009 hagejale abieluvara lepingu tühistamise avalduse seoses pettusega. Pooled lahutasid abielu XXX.

Kostja omandas R kinnistu (reg osa nr XXX) XXX AR25.11.1999.a. Kinnistule palkmaja ehitamiseks sõlmis kostja lepingud OÜ-ga KP ja M OÜ-ga. Elamuehitust finantseeris kostja palgatööga ning täiendavate sissetulekutega. 30.07.2001.a.Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti kostjale T AS töösuhte õigusjärglaselt OÜ-lt H 102 343 krooni hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja võõrandas 04.02.2000.a. XXX asuva temale kuuluva kinnistu hinnaga 270 000 krooni. Lisaks sellele võttis kostja 06.08.2002.a. Sampo Pangast elamu ehitamiseks laenu 130 000 krooni.

Pooled vaidlevad abieluvaralepingu p 2.5 tähenduse ja abieluvaralepingu kehtivuse üle. Kohus hindab esmalt abieluvaralepingu p 2.5 kokku lepitu sisu (I), seejärel annab hinnangu lepingu tühistamisele ning seejärel hindab, kas hagejal on tekkinud nõue kostja vastu (II).

I

Vastavalt kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PerS) § 8 lg 1 abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Vastavalt VÕS § 29 lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p 1, 3, 4 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki /---/. Kohus peab nimetatud asjaolusid arvestades tõlgendama abieluvaralepingu p 2.5.

Vastavalt VÕS § 29 lg 8 lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 86 lg 1 heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel võimalusel vältida tõlgendust, mille kohaselt oleks lepingu sisu vastuolus heade kommetega. Kohus võib heade kommetega vastolus olevaks tunnistada abieluvaralepingu, mis asetab pooled äärmiselt ebavõrdsesse olukorda või paneb üksnes ühele poolele vastutuse abielu säilimise eest. Sõltuvalt poolte abieluliste suhete kestvusest ja abieluliste sidemete intensiivsusest võib kohus tunnistada heade

5 (7) kommetega vastuolus olevaks tehingu, mis näeb abielu lahutamisel ette tingimusteta hüvitise üksnes ühele abikaasale.

Abieluvaralepingu p 2.5 sätestab: RE nimele 11.12.1999 kinnistatud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX all sisse kantud kinnistu (edaspidi käesolevas alapunktis nimetatud kinnistu) asukohaga XXX(katastritunnusega XXX) jääb REi lahusvaraks. Abielu lahutamise või kinnistu võõrandamise korral kohustub RE hüvitama TS kinnistu väärtuse tõstmiseks tehtud kulutuste katteks 500 000 krooni.

Lepingu p 2.5 sõnastus viitab sellele, et kulutused nimetatud kinnistu väärtuse tõstmiseks olid lepingu sõlmimise hetkel tehtud. Seega hindab kohus, kas lepingupooled pidasid silmas juba tehtud kulutusi? Kostja väitel ei teinud hageja poolte kooselu ajal elamu ehitamiseks kulutusi ega panuseid. Kohus hindab nimetatud väite tõesust.

Kostja seletusest, mida hageja ei ole selles osas kahtluse alla seadnud, nähtub, et kostja hakkas palkmaja ehitama 2002.a. Vundament valati 2002, seinad püstitati 2002 aastal ning 2002 aasta lõpuks oli majal katus peal. Vesi ja elekter viidi majja 2003.a. kevadel. Kohalik settekaev valmis 2003.a. alguses. Siseviimistlus sai valmis 2004.a. suve lõpul.. 2004 aasta suvel toimus maja värvimine ning 2004 aasta detsembris oli maja sedavõrd valmis, et majas tähistati jõulupühi. Kaevurakked tehti 2010 aasta suvel

Kohus leiab, et tõenditest nähtub, et kostjal oli maja ehitamiseks piisav sissetulek ning et kostja on maja ehitamise korraldanud ja ehituse eest tasunud. Kinnistu kinkelepingust 25.11.1999.a. nähtub, et kostja omandas kinnistu tasuta. Ehitusluba 17.09.2002.a kinnitab, et luba on väljastatud kostjale ja et luba on välja antud 17.09.2002. Tööettevõtuleping RE ja OÜ KP vahel 29.03.2000.a.kinnitab, et lepingu maja ehitamiseks sõlmis kostja ning et kostja on üle andnud lepingus märgitud rahasummad. Aktid, mis väljendavad RE poolt raha maksmist OÜ KP esindajale (4 lehel, tl 100 jj) kinnitavad, et raha andis 21.02.2000 – 11.11.2002 lepingu alusel üle kostja. Tööettevõtuleping RE ja M OÜ vahel 21.07.2002.a. kinnitab, et lepingu on sõlminud kostja. Aktid, mis väljendavad REi poolt raha maksmist M OÜ esindajale (7 lehell, tl 108 jj) kinnitavad, et raha on lepingu alusel üle andnud kostja. Ehitusmaterjalide soetamise arved, tšekid ja kviitungid (tl 115 jj) kinnitavad, et kuludokumendid on kas väljastatud kostja nimele või asuvad muul põhjusel kostja valduses. Ostu-müügilepingust (tl 133 jj) nähtub, et köögimööbli on tellinud kostja. Elamu kasutusluba 20.12.2004.a. kinnitab, et kasutusloa väljastamise ajaks oli elamu kasutuskõlbulik. Kostja töölepingud 2000.a.-2008.a. AS-ga NL, OI OÜ, AS-ga OG E , AS-ga IMG ST P OÜ-ga, HS AS-ga, KA kinnitavad, et kostja on viidatud ajal pidevalt töötanud ja tööga sissetulekut teeninud. Väljavõte Tallinna Linnakohtu 30.07.2001 otsusest ts asjas 2/3/21-4836/00 (tl 155) kinnitab sissetuleku saamist 102 343 krooni. Kinnistu ostu-müügileping 04.02.2000.a. kinnitab, et kostja sai sissetulekut 270 000 krooni. Laenuleping RE ja Sampo pank vahel 06.08.2002.a. kinnitab, et kostja võttis laenu 130 000 krooni.

Tõendatud on kostja väide, et kostja omandas korteri XXX 24.01.2000 kogutud säästude eest. Korteri ost toimus enne XXX kinnistu müüki, seega ei saanud kostja kulutada korteri ostmiseks XXX kinnistu müügist saadud vahendeid.

Tunnistaja VE ütlustest nähtub, et tunnistaja andis ka ise 30 000 krooni maja ehituseks. Tunnistaja oli kostja emana kostja tegemistega hästi kursis ning kinnitas, et kostja korraldas kogu maja ehitamisega seonduva üksi.

Hageja ei ole kohtu arvate suutnud ümber lükata kostja väiteid, et hagejal puudus kindel sissetulek. Hageja on küll kohtuistungil väitnud, et sai sissetulekut Ameerikast, kuid hageja ei ole selgitanud täpsemalt sissetulekute olemust ega tõendanud sissetulekute saamist.

6 (7) Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka panuste tegemist maja ehitamisse. Hageja esitatud Eero Kala kalkulatsioon ei tõenda usaldusväärselt ei materjali ostmist hageja poolt ega seda, et Eero Kala oleks kalkulatsioonis nimetatud töid teinud, kuivõrd kalkulatsioon on üldsõnaline ja sellest ei nähtu ei koostamise aega ega asjaolusid. Kulutuste nimekiri (tl 188) ei tõenda samuti seda, et nimetatud kulutusi oleks teinud hageja. Kostja väitel koostas ta viidatud nimekirja koos hagejaga ehituse maksumusest ülevaate saamiseks. Hageja väited selle kohta, et tema on tasunud valdava osa ehitise maksumusest, on paljasõnalised ning ümber lükatud kostja tõenditega. OÜ-ga KP ja M OÜ-ga sõlmitud lepingutest nähtub, et raha on lepingute alusel üle andnud kostja, mitte hageja. Selgeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks kuidagi maja ehitamisel panustanud, kohtule esitatud ei ole.

Asjakohane ei ole ST OÜ registrikaart ja arve nr 208, kuivõrd nendest ei nähtu panuste tegemine kinnistu väärtuse tõstmiseks, samuti ei ole asjakohane OÜ ST osa müügileping ja kassa väljamineku order. Asjakohane ei ole ka väljavõte internetist, mis seostab hagejat perevägivallaga.

Arvestades, et kostja on tõendanud, et tal oli majanduslikult võimalik maja ehitust korraldada ja et ta on kõik ehitusega seonduva ise korraldanud ja selle eest tasunud ning et hageja ei ole tõendanud ei sissetuleku omamist ega panuste tegemist maja ehitamisse, loeb kohus tõendatuks kostja väite, et hageja ei ole maja ehitamisse ega R kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud.

Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud abieluvara lepingu sõlmimise ajaks maja ehitamisse ega R kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud, võib teha järelduse, et lepingu p 2.5 koostamisel ei pidanud pooled silmas juba hageja poolt tehtud kulutusi R kinnistu parendamiseks.

Kostja väitel mõistis tema lepingu p 2.5 selliselt, et tal tekib kohustus tasuda hüvitist üksnes juhul, kui hageja teeb kinnistule kulutusi ja üksnes kulutuste ulatuses. Kostja väitel avaldas seda talle hageja enne lepingu sõlmimist ja samuti lubas hageja investeerida kinnistusse 1,5 miljonit krooni, kuid kostja ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud.

Hageja on möönnud, et avaldas kostjale, et kavatseb kinnistule kulutusi teha, kuid konkreetset investeerimislubadust ta andnud ei ole. Samuti on hageja selgitanud, et tema arvates kuulus hüvitis välja maksmisele sõltumata sellest, kas ta on pärast lepingu allkirjastamist kulutusi teinud.

Kohus leiab, et selles osas ei ole võimalik poolte ühist tahet välja selgitada, mistõttu tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Kohus märgib, et lepingu p 2.5 ei jäta kahtlust selles, et hüvitis makstakse kinnistule tehtud kulutuste katteks ning p-s 2.5 kasutatud ajavorm (tehtud kulutuste) viitab sellele, et hüvitis makstakse välja selliste kulutuste eest, mis on reaalselt tehtud.

Kohus leiab, et tõlgendus, mille kohaselt hüvitis kuulub välja maksmisele sõltumata kulutuste tegemisest, põhjustaks lepingu sisu vastuolu heade kommetega. Selline kokkulepe kujutaks endast sisuliselt tingimusteta hüvitist ühe poole kasuks abielu lahutamisel. Arvestades, et käesoleval juhul olid pooled enne abielu sõlmimist elanud lahus alates novembrist 2007 kuni 2008 aasta suveni (s o vähemalt pool aastat), et abiellumine toimus vahetult pärast poolte leppimist ja et initsiatiiv abiellumiseks tuli hagejalt, oleks selline kokkulepe vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.

VÕS § 29 lg 8 alusel ning lähtudes lepingupunkti sõnastusest tuleb seega asuda seisukohale, et lepingu kohaselt kuulus hüvitis hagejale välja maksmisele üksnes ulatuses, millises hageja on teinud kulutusi kinnistu väärtuse tõstmiseks, kuid mitte suuremas summas kui 500 000 krooni.

7 (7) II

Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on lepingu tühistanud kehtivalt TsÜS § 94 alusel. Vastavalt TsÜS § 94 lg 1 pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vastavalt TsÜS § 94 lg 3 tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

Kostja väitel avaldas hageja kostjale ebaõigeid andmeid väites, et soovib kostjaga abielulisi suhteid sõlmida ja avaldades, et kavatseb kinnistule investeerida vähemalt 1,5 miljonit krooni. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei kinnita, et hageja oleks algusest peale kavatsenud abielulisi suhteid mitte sõlmida. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale andnud konkreetse investeerimislubaduse. Hageja ja kostja vestluste väljavõte (tl 16 II kd) ei kinnita kostja väidet, et hageja ainus eesmärk oli kostja provotseerimine. Seda ei kinnita ka valik hageja saadetud sms-idest (tl 47 II kd jj)

Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et lepingu kohaselt kuulus hüvitis hagejale välja maksmisele üksnes ulatuses, millises hageja on teinud kulutusi kinnistu väärtuse tõstmiseks, kuid mitte suuremas summas kui 500 000 krooni. Seega tuleb hageja nõuet käsitleda lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt ning sellise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama kulutuste tegemist kinnistule.

Eelnevalt on kohus lugenud tõendatuks, et hageja ei ole kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni maja ehitamisse ega R kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud. Hageja on menetluses tunnistanud, et pärast abieluvaralepingu sõlmimist ei ole ta samuti kinnistu parendamisse ei majanduslikult ega isiklikult panustanud. Seega ei ole hageja tõendanud kulutuste tegemist kinnistu väärtuse tõstmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik