2-10-16650/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-16650 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

RKhagiavaldus Ž Š vastu elatise nõudes

49 950 krooni Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: RK(ik XXX eluk XXX) Kostja: Ž Š (ik XXX, eluk XXX) Kostja esindaja adv Katri K 14.09.2010 Hageja: R K Kostja: Ž Š Kostja esindaja adv Katri K Tõlk Andrei Muršak

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista Ž Š `lt poja M K (sünd Š , Š nimemuutus K ) (sünd XXX), igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni (sh tulumaks), alates 12.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni RK(ik XXX, konto XXX SEB) kasuks.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub 09.07.2010 Harju Maakohtule esitatud hagis välja mõista elatis 5550 krooni M (sünd M Š , Š perekonnanime muutus XXX) K sünd XXX ülalpidamiseks, alates 21.04.2000. Hageja on pensionär, on tegelenud lapse ülalpidamisega lapse sünnist alates. Hageja on hagis märkinud lapse vajadused summas 5550 krooni. Nimetatud elatise summa 5550 krooni väljamõistmist hageja hagis taotleb, elatist taotleb lapse ülalpidamiseks.

Kostja seisukoht Kostja kirjalikus vastuses kinnitab, et 01.07.2010 kehtima hakanud PerekS § 156 lg 1 kohaselt vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Sellest alates ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kostja märgib, et tuleb mainida, et seda suhtlemiskeeldu on hageja ka rakendanud. Kostja ei ole aastaid saanud suhelda M K , seda hageja tegevuse tõttu. Kostja on seisukohal, et kui kohus leiab, et ülalpidamiskohustus ei ole üle läinud hagejale, kes avaldas soovi M K lapsendada, siis sel juhul tuleks kohaldada PerekS § 102 lg 2, mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PerekS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks tuleks kostja arvates lugeda kostja töötust, lapsele riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstava piisava pensioni ja toetuse olemasolu ning asjaolu, et hageja avaldas soovi laps lapsendada. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vaidlust ei ole selles, et laps elab hageja juures, on tema ülalpidamisel ja kostja lapse ülalpidamises osalenud ei ole. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja ei ole nõus elatusraha maksma, kuna hageja on avaldanud soovi laps lapsendada. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas laps on lapsendatud hageja poolt, nagu väidab kostja oma kirjalikus vastuses. PerekS § 159 lg 3 kohaselt laps on lapsendatud lapsendamise kohtumääruse jõustumisest alates. Lähtudes eeltoodust ja kohtule esitatud lapse sünnitunnistusest on lapse emana kantud kostja ja seega kostja seisukohaga, et lapse saab lugeda lapsendatuks hageja poolt, ei saa kohus nõustuda. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et laps on lapsendatud hageja poolt. PerekS § 159 lg 1 kohaselt lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel. Lapse lapsendamise kohta hageja poolt ei ole kohtulahendit esitatud ja seega on kinnitamata kostja väide, et laps on hageja poolt lapsendatud. Pereks § 100 lg 2 alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et laps elab koos hagejaga, hageja tegeleb lapse kasvatamisega ja laps on hageja ülalpidamisel ning kostja ei ole täitnud ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.

Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on poolte varaline seisund. Hageja väidete kohaselt on hageja sissetulekuks pension. Kostja on kohtuistungil väitnud, et ta on töötu, kuid hagejal on sissetulek peretoetusena ja lisandub toitjakaotuspension. Kostja väidab ka seda, et hageja taotleb elatise väljamõistmist mitte lapse huvidest lähtuvalt, vaid enda materiaalsetest huvidest lähtuvalt. Seetõttu kostja on seisukohal, et ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine. Seega poolte väidete kohaselt poolte varanduslik seisund ei ole võrdne. Kuid kohus ei pea usutavaks, et kostjal sissetulek puudub, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik toime tulla enda ülalpidamisega ega igapäeva elu-olu korraldamisega. Samuti asjaolu, et kostja on töötu ei saa olla aluseks, et vabastada kostja elatise maksmisest ega saa olla mõjuvaks põhjuseks PerekS § 102 mõttes elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Töötust ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks vastavalt PerekS § 102 lg. 2. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis on kostja teinud, selleks, et leida uus töökoht ja oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita lapse ülalpidamise kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-08-87278 lahendis märkinud, et üldine majanduslangus ei saa iseenesest olla aluseks lastele väljamõistetava elatise miinimumsuuruse vähendamiseks, sest laste vajadused tasemel, mida elatise miinimumsuuruse kehtestamisel on silmas peetud, tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal.

Kohus ei saa vabastada kostjat elatise tasumisest, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Ka ei pea kohus põhjendatuks kostja ülalpidamiskohutuste täitmisest vabastamiseks asjaolu, et hagejal on sisstulekuks pension ja peretoetus ning toitjakaotuspension. Kohus peab kostja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamisel primaarseks ja selle kohustuse täitmisel tuleb vanemal vajadusel oma teisi kulutusi piirata. Lisaks sätestab PKS § 97 p 1, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 100 lg 2 sätestab, et lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kostja väide, et elatise taotlemisel hageja on lähtunud enda isiklikest huvidest on paljasõnalised, millegagi tõendamata.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on lapse kulutused ja kui suures osas on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja on esitanud lapse vajaduste loetelus 1 kuu kulutused summas 5550 krooni. Kostja on seisukohal et hageja poolt lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud, kuna hageja saab ka peretoetust ja toitjakaotuspensioni. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem b lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kostja kohustusest ülal pidada oma alaealist last, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse M K ülalpidamiseks 2175 krooni (sh tulumaks) kuus, kuna kostjal ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid PerekS § 102 lg 2 mõistes, et kohtul oleks võimalus elatist vähendada alla PerekS § 101 lg 1 sätestatud määra. Eeltoodud mõjuvate põhjustena ei ole käsitletavad hagejale makstav peretoetus ega ka toitjakaotuspension. Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad PKS § 70 lg 2 kohaldamise eeldused. PKS §

70 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07. p-d 11-12 ja 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07. p 13).

Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14. PKS § 70 lg-d 1 ja 2 seovad elatise väljamõistmise alguse hagi esitamise hetkega. Kuigi TsMS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus kostjale kätte toimetatud, ning TsMS § 486 lg 4 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, ei saa kolleegiumi arvates PKS § 70 lg-d 1 ja 2 tõlgendada nii, et elatis tuleb välja mõista alates hagiavalduse või makseettepaneku kohustatud vanemale kättetoimetamisest või sellest aasta tagasiulatuvalt.

Kolleegiumi arvates ei tule PKS § 70 kohaldada koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1 ega § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus. PKS § 70 mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 p 13. Sama tuleneb ka TsMS §362 lg-st 3, mille järgi loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks materiaalõiguslikus mõttes selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud.

Kolleegiumi arvates saab tähtaja arvutamise sätteid kohaldada põhimõtteliselt nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva tähtaja arvutamisel. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kindlaks aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Riigikohtu 14. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07. p

15 ja 23. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02. p 7. PKS §70 lg 2 järgi on tähtaja alguseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev. Hagejal on hagis märgitud et taotleb elatist alates 21.04.2000. Juhinduvalt eelpool märgitud Riigikohtu lahenditest, on kohus seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates 12.04.2009 so alates ajast mil maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitati.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 5550.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 49 950.- krooni.

Lukiina Vismann Kohtunik