3-10-901/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-901 Otsuse kuupäev

15. oktoober 2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Enn Viilipuse kaebus Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu tegevusetuse (Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks tagada linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele ning kehtestatud detailplaneeringule ning Tartu maavanema poolse järelevalvemenetlusega venitamise ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud, menetluse käik ja kaebuse taotlused

09.04.2010.a. saabus Tartu Halduskohtule Enn Viilipuse kaebus, mida kohus käsitles kaebusena Tartu maavanema 29.03.2005 korralduse nr 375 ja Tartu Linnavalitsuse toimingute peale. Kaebuses olid esitatud taotlused:

1. Tühistada juurdepääsutee aluse maa andmine linnale (Tartu maavanema 29.03.2005.a. korraldus nr 375) ja erastada see vastavalt seadusele (võrdne võimalus mõlemal pool teed asuvate kinnistute omanikel);

2. Karistada linnapead Urmas Kruuset kuritahtliku ja massiliste seaduste rikkumise eest vastavalt karistusseadustikule 3 aastase vangistusega;

3. Teha Tartu politseiprefektile märgukiri kaebaja avalduse kallutatud menetluse suhtes;

4. Linnavalitsusel, kui maa omanikul koheselt kõrvaldada kaebaja aia küljest kruvid ja traadiotsad;

5. Teha ettekirjutus Tartu Linnavalitsusele ja Volikogule massilise seaduserikkumise koheseks lõpetamiseks Tartu linnas;

6. Teha ettekirjutus Tartu maavanemale põhjendamatu ja ebaseadusliku järelevalvemenetluse venitamise pärast Tartu linnavalitsuse suhtes.

Lisaks sellele nõudis kaebuse esitaja linnavalitsuselt avalikku vabandamist kaebajale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest.

Kaebusele oli lisatud kirjavahetus asutuste ja ametnikega.

14.04.2010 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale võimaluse määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 03.05.2010 esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse täpsustuse.

Lähtudes kaebuse esitaja poolt esitatud kaebuse täpsustusest (03.05.2010 kohtule esitatud avaldus) võttis kohus 12.05.2010 kohtumäärusega Enn Viilipuse kaebuse menetlusse järgnevates taotlustes: 1. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu tegevusetus (Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee kasutamise mittevõimaldamine) ja kohustada Tartu Linnavalitsust tagama linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele ning kehtestatud detailplaneeringule; 2. Tunnistada õigusvastaseks maavanema poolne järelevalvemenetlusega venitamine ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmine.

Vastustajad esitasid kohtule 01.06.2010 oma vastuväited kaebusele. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi ja dokumente kuni 27.septembrini 2010. Seoses kinnistu võõrandamisega palus kohus kaebuse esitajalt selgitust, kuidas rikub Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise tee kasutamise mittevõimaldamine jätkuvalt tema õigusi ning milles seisneb tema põhjendatud huvi Tartu Linnavolikogu ja Linnavalitsuse ning maavanema tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Enn Viilipus esitas kohtule oma täiendavad seisukohad 21.septembriks 2010.

Kaebuse esitaja seisukohad

Kaebuse esitaja on selgitanud kaebuse esitamise asjaolusid ning põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgnevalt:

1997.a. omandas kaebaja Tartu linnas aadressil Kruusamäe 25 kinnistu. Kruusamäe tänava ja Liivakuru tänava vahel asub ca 3 laiune juurdepääsutee. Kaebuse esitaja sai linnalt ettekirjutuse juurdepääsutee vabastamiseks. Kaebuse esitaja arvates oli talle saadetud trahviähvardus alusetu, sest teele oli juba enne tema poolt kinnistu omandamist kasvanud puud ja põõsad. Naaberkinnistu Liivakuru 10 omanikud hakkasid juurdepääsuteed omavoliliselt kasutama, sinna on rajatud muru, istutatud puid ja põõsaid, kaebuse esitaja poolt krundi piirile rajatud aia peale kinnitati kruvid ja traadid viinapuu tarbeks ning veeti kaabelliin. Kaebaja arvates peab tal olema naabritega võrdne võimalus seda juurdepääsuteed kasutada. Kaebuse esitaja leiab, et on ebaseaduslikult piiratud tema õigust omandit vabalt kasutada, kaebuse esitajale ei ole juba rohkem kui 10 aastat võimaldatud kasutada detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteed. Ilma kaebaja nõusolekuta on naabrite poolt tema omand Liivakuru 10 ridaelamu omanike poolt hõivatud ja linnavalitsus on selle kirjalikult heaks kiitnud. Linn pole suutnud aastate vältel maakasutust normaalselt ära korraldada. Kaebaja veendumusel tuleb juurdepääsutee aluse maa andmine linnale tühistada ning erastada see maa võrdselt mõlemal pool teed asuvate kinnistute omanikele või tagada selle kasutamine avalikult kasutatava juurdepääsuteena. Tema korduvad pöördumised Tartu Linnavalitsuse ning ka volikogu ja linna ametnike poole on jäänud tulemusteta. Linn on rikkunud tema õigust menetlusele ja korraldusele ning hea halduse põhimõtet.

Tulemusteta on jäänud ka tema pöördumine Tartu maavanema poole. Olgugi, et E. Viilipuse pöördumises oli palutud teostada järelevalvet ka maakasutuse üle Tartu linnas, pole Tartu Maavalitsus järelevalvetoiminguid sisuliselt läbi viinud ja maavanema vastuses on ainult keeldumine maavanema 29.03.2005.a. korralduse nr 375 tühistamisest. Protsessiga venitati tahtlikult niikaua, kuni linn sai maa enda valdusesse (vormistas omandi maakatastris). Kaebuse esitaja märgib, et tema põhjendatud huviks maavanema järelevalvemenetluse teostamata jätmise vaidlustamisel on soov esitada maavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõue.

Kohtule esitatud täiendavas seisukohas ei nõustu kaebaja vastustajate vastuväidetega ning leiab, et kinnistu võõrandamine ei muuda midagi, kaebaja tunneb moraalset kohustust uue omaniku ees, et probleem lahendataks. Peale halduskohtu otsust kaalub ta kriminaalasja algatamist Tartu linnapea ja maavanema suhtes, kuna kaebajale on tekitatud moraalset ja füüsilist kahju.

Tartu Linnavolikogu ja Linnavalitsuse vastuväited kaebusele

Kuna Tartu Linnavalitsus ja Tartu Linnavolikogu ei ole õigusvastaselt tegevusest hoidunud ega kaebuse esitaja õigusi rikkunud või vabadusi piiranud, paluvad vastustajad jätta Enn Viilipuse kaebus rahuldamata.

Ühises vastuses kaebusele märgivad vastustajad, et HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada taotluse isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kinnistusraamatu andmetel on Enn Viilipus võõrandanud Kruusamäe tn 25 kinnistu 13. mail 2010 ning on enda sõnul kolinud uude elupaika. Seega puudub Enn Viilipusel pärast võõrandamist otsene vajadus seda juurdepääsuteed kasutada. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-46-03 kohaselt, kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, tuleb tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.

Enn Viilipus väidab, et Tartu linna tegevusetus rikub tema õigust kasutada juurdepääsuteed ja vabalt kasutada talle kuuluvat vara. Enn Viilipusele kuulunud Kruusamäe tn 25 kinnistule on juurdepääs tagatud Kruusamäe tänavalt ning Liivakuru tänava ridamaja kinnistutele on juurdepääs tagatud Liivakuru tänavalt. Sellest tulenevalt puudub vajadus kasutada juurdepääsuna Kruusavälja tänava osaks olevat 3 m laiust maa-ala kahe eelmainitud tänava vahelisel alal.

Tartu linna TSN Täitevkomitee 30.03.1976 otsusega nr 104 kinnitatud Vahi, Liivamäe, Kruusamäe ja Kruusakuru tänavate vahelise kvartali detailplaneerimise projekti järgi on kõnealune maa ette nähtud projekteeritava tänavamaana. Detailplaneerimise projekti seletuskirja kohaselt on olemasolevate kruntide piiril asuvad juurdepääsuteed määratud laiusega 3 m kuni 4,5 m. Kuna ridaelamu ja individuaalelamute kruntidele on juurdepääs tagatud olemasolevatelt tänavatelt ning ka Päästeameti hinnangul seda juurdepääsu kasutada ei ole vaja, siis praeguseni ei ole linn pidanud vajalikuks seda tänavana välja ehitada. Seepärast ei saa eeldada, et see maa on hetkel ette nähtud avalikuks kasutuseks.

Teeseaduse § 4 kohaselt on kohalik tee avalikult kasutatav tee ning seda võib kasutada igaüks seaduses sätestatud piirangutega. Tee koosseisu kuuluvad teeseaduse § 2 lg 2 nimetatud liiklemiseks kasutatavad rajatised ning muud rajatised. Kõnealusel juurdepääsuteel puuduvad teeseaduses loetletud rajatised ning seda ei ole avalikuks liiklemiseks kasutusse antud. Vabariigi valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155 kinnitatud "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra" § 6 p 5 kohaselt ei ole transpordimaa sihtotstarbe definitsioonis samuti märgitud avalikku kasutust.

Kehtivas Vahi, Liivamäe, Kruusamäe ja Kruusakuru tn kvartalis individuaalehituskruntide detailplaneerimise projektis on kõnealune juurdepääsutee märgitud projekteeritavaks tänavaks. Planeerimisseadus ei kehtesta vastuvõetud detailplaneeringute realiseerimise tähtaegu. Planeeringut tuleb järgida, kui alal kavandatakse ehitustegevust, sellise vajaduse puudumisel aga planeeringust ehitamise kohustust ei tulene.

Enn Viilipusele kuulunud Kruusamäe tn 25 kinnistule on tagatud juurdepääs Kruusamäe tänavalt ning juurdepääsutee (Kruusavälja tänav T1 koosseisus) ei ole linna poolt avalikuks kasutuseks määratud. Seega ei ole linn oma tegevuse või tegevusetusega kaebuse esitaja õigusi rikkunud ega tema vabadusi piiranud.

Juurdepääsuteed ümbritsevate kinnistute omanikud on erastanud hoonete juurde kuuluva maa praegu kehtivates piirides ning maavanema juures vastavale maa müügilepingule alla kirjutanud. Kunagised ehituskrundid on täitevkomitee poolt eraldatud detailplaneerimise projektis ettenähtud juurdepääsuteed arvestades ning erastamise käigus on suures osas lähtutud olemasolevatest piiridest. Tänavate maad on Tartu Linnavolikogu 13.05.2004 otsuse nr 295 alusel munitsipaalomandisse taotletud ning Tartu maavanema 29.03.2005 korraldusega nr 375 on Kruusavälja tänav T1 maa Tartu linna munitsipaalomandisse antud. Kõnealuse juurdepääsutee maa on reserveeritud linna vajadusteks. Linnavalitsus on Enn Viilipusele saadetud kirjades selgitanud, et maa tuleb liiklemiseks vabastada, kui linnal tekib vajadus nimetatud juurdepääsutee välja ehitada.

Maa erastamise või võõrandamise võimaluste osas märgivad vastustajad, et pärast maa munitsipaalomandisse andmist ning linna nimel maakatastrisse kandmist ei ole erastamine enam võimalik. Praeguseks on Tartu linn selle maa omanik ning võõrandamine on võimalik ainult müümise teel. Tartu linnavara eeskirja (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 01.07.2004 määrusega nr 74) § 26 kohaselt on linnavara võimalik võõrandada enampakkumise teel või otsustuskorras, kui võõrandamine on avalikes huvides. Juurdepääsuteega piirnevate kinnistute omanike võrdseks kohtlemiseks peaks kõigil olema võimalus osta osa maast enda kinnistuga liitmiseks. Sellise jagamise ning transpordimaa sihtotstarbe elamumaaks muutmiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 1 ja maakatastriseaduse § 18 lg 2.

Tartu maavanema vastus kaebusele

Enn Viilipus pöördus Tartu Maavalitsuse poole 16. detsembril 2009 paludes tühistada Tartu maavanema 29.03.2005 korraldus nr 375, millega otsustati anda Kruusakuru ja Kruusavälja tänavaid ühendav juurdepääsutee alune maa Tartu linna munitsipaalomandisse ning pärast korralduse tühistamist erastada see maa piirnevate maaüksuste omanikele. Nimetatud ettepanekut kordas Enn Viilipus 25. jaanuaril 2010 Tartu Maavalitsuses toimunud ärakuulamisel.

13.01.2010 esitas Enn Viilipus Tartu Maavalitsusele taotluse algatada järelevalvemenetlus Tartu linnapea Urmas Kruuse suhtes ning viitega 16.12.2009 Tartu maavanemale saadetud kirjale palub lõpetada anarhia Tartu Linnavalitsuses.

Esitatud taotluste läbivaatamisel selgus, et tegemist on pikka aega kestnud, keeruka ja mahuka vaidlusega Enn Viilipuse ja Tartu linna vahel. Seetõttu ei olnud maavalitsusel võimalik ühekuulise tähtaja jooksul vastata ning 15.01.2010 kirjaga nr 2.1-1/6195/230 pikendas maavalitsus vastamise tähtaega. Samuti paluti Enn Viilipusel esitada Tartu Linnavalitsusega 13 aasta vältel peetud kirjavahetus ning selgitada, mis põhjusel leitakse, et maavanema 29.03.2005 korraldus nr 375 tuleks tühistada. Taotlus algatada järelevalvemenetlus Tartu linnapea Urmas Kruuse suhtes jäeti rahuldamata.

Enn Viilipus esitas Tartu linnaga peetud kirjavahetuse ja mõned muud materjalid 25. jaanuaril 2010 toimunud ärakuulamisel. Juurdepääsuteega seonduvate probleemide lahendamiseks esitas Enn Viilipus ärakuulamisel kaks alternatiivset lahendusvarianti:

1. Kui on tee, siis olgu tee ning keegi ei tohi midagi sulgeda ega ehitada. 2.. Tühistada maa linnale andmine ja lasta piirnevate kruntide omanikel see maa erastada.

Enn Viilipus esitas 22.02.2010 maavalitsusele Tartu Linnavalitsuse 17.02.2010 kirja nr 9- 4.1/17142. Nimetatud kirjale märgitud taotlusest nähtuvalt soovib Enn Viilipus maavanema 29.03.2005 korralduse nr 375 tühistamist.

Vastustajale teadaolevalt on Enn Viilipus ajavahemikul 16. detsember 2009 kuni 08. aprill 2010 pidevalt suhelnud Tartu Linnavolikoguga ja Tartu Linnavalitsusega. 29.12.2009 on Tartu Linnavalitsus Enn Viilipusele selgitanud, et linn ei kavanda lähiajal ridaelamute juurdepääsutee väljaehitamist ning ehitusvajaduse tekkimisel nõutakse ridaelamute omanikelt planeeritud juurdepääsutee koridori vabastamist. 17.02.2010 vastas Tartu Linnavalitsus Enn Viilipusele, et Kruusavälja Tl maa-ala sihtotstarvet ei ole muudetud ning et ehitusvajaduse tekkimisel nõutakse ridaelamute omanikelt planeeritud juurdepääsutee koridori vabastamist. 01.04.2010 on Tartu Linnavolikogu võtnud seisukoha, et Tartu linn ei kavanda juurdepääsutee väljaehitamist, kuna selle järele puudub vajadus. Tulevikus on mõeldav kogu juurdepääsutee ümbritsevate kinnistute omanike kasutusse andmine.

08. aprillil 2010 vastas Tartu Maavalitsus kirjaga nr 2.1-5/6195-4 Enn Viilipusele, et maareformi seadus ja selle rakendusaktid ei näe ette võimalust tühistada maa munitsipaalomandisse andmise korraldust olukorras, kus transpordimaana munitsipaalomandisse antud maale ei kavandata tee väljaehitamist, kuid maakasutuse sihtotstarvet muuta ei kavatseta. Samuti on maavalitsus 08.04.2010 kirjas nr 2.1-5/6195-4 selgitanud, et maavalitsusel ei ole õigust sekkuda eraomandis olevate kinnistute omanike vahelistesse vaidlustesse. Tartu Maavalitsuse hinnangul on Kruusavälja tänav Tl maa kasutamisel tekkinud probleemid käsitletavad eraisikute vahelise vaidlusena.

Vastustaja leiab, et Enn Viilipuse taotluste menetlemisel on maavalitsus pidanud kinni selleks kehtestatud nõuetest ning läbiviidud menetlus on olnud piisav ja asjakohane. Isiku tegelik tahe on välja selgitatud, talle on antud võimalus anda asja kohta oma selgitused, temaga on korduvalt suheldud ning isikule on vastatud. Tuleb arvestada sellega,: et maavanema pädevuses on järelevalve linnavolikogu ja -valitsuse üksikaktide üle ning maavanemal ei ole õigust sekkuda linna tegevusse munitsipaalomandisse antud maa kasutamise korraldamisel. Maavalitsusel ei ole õigust nõuda, et linn korraldaks ühel või teisel viisil transpordimaa Kruusavälja T1 maa-ala kasutamist, ehitaks välja juurdepääsutee või sekkuks eraisikute vahelistesse vaidlustesse. Maavalitsus on üles näidanud head tahet probleemidele lahenduste otsimisel - Tartu Halduskohtule 22.04.2010 saadetud, maavanema järelevalvet käsitlevas kirjas on Enn Viilipus märkinud, et Arvo Tuisk on Tartu linnaga suhelnud ning püüdnud leida lahendust juurdepääsutee vabastamiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lõike 3 kohaselt tuleb kaebuses toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märkida, milline on kaebaja põhjendatud huvi. Vastustaja hinnangul ei ole esitatud kaebuses nimetatud huvi piisava selgusega põhjendatud ning jääb arusaamatuks, millise tagajärje peaks maavanema toimingute õigusvastaseks tunnistamine Enn Viilipuse jaoks kaasa tooma. Seoses võimaliku huviga esitada maavalitsuse vastu kahjunõue märgib vastustaja, et maa munitsipaalomandisse andmise aluseks on Tartu maavanema 29.03.2005 korraldus nr 375 ning nähtuvalt Tartu Linnavolikogu 01.04.2010 kirjast nr 9-4.1/17142 on Kruusavälja tänav T1 maaala 2. märtsil 2010 kantud maakatastrisse. Ehkki ka maa munitsipaalomandisse andmise korralduste suhtes on faktiliste ja juriidiliste asjaolude esinemisel põhimõtteliselt võimalik rakendada HMS-s 64 sätestatut, s.o. tunnistada korraldus kehtetuks, nähtub näiteks Tartu Linnavalitsuse poolt 29.12.2009 ja 17.02.2010 Enn Viilipusele saadetud kirjadest üheselt, et linnavalitsus ei kavanda lähiajal ridaelamute juurdepääsutee väljaehitamist, kuid ehitusvajaduse tekkimisel nõutakse ridaelamute omanikelt planeeritud juurdepääsutee koridori vabastamist ning et Kruusavälja tänav T1 maa-ala sihtotstarvet ei ole muudetud. Seega ei olnud maavalitsusel mingit alust tunnistada maavanema 29.03.2005 korralduse nr 375 punkt 1.10 Enn Viilipuse taotluse põhjal kehtetuks. Samuti on Enn Viilipusele selgitanud, et mitmesugused maa kasutamisel tekkinud probleemid on käsitletavad eraisikute vahelise vaidlusena. Nähtuvalt asja materjalidest on nimetatud asjaolu Enn Viilipusele korduvalt selgitanud ka Tartu linn, samuti Lõuna Politseiprefektuur.

Tartu Maavalitsus ei saa nõustuda Enn Viilipusega selles, et tema taotluste läbivaatamisega on venitatud. Menetlus on olnud jätkuv ning selle käigus on pidevalt lisandunud uusi materjale ja asjaolusid. Enn Viilipus suhtles maavalitsuses toimunud menetluse ajal pidevalt Tartu linnaga (näiteks 23.11.2009 kiri Tartu Linnavalitsusele, vastus 29.12.2009; 18.01.2010 kiri Tartu linnapeale, vastus 17.02.2010; 01.03.2010 kiri Tartu Linnavolikogule, vastus 01.04.2010). Samuti on Enn Viilipus pidevalt suhelnud Tartu Maavalitsusega jm instantsidega. Maavalitsus pidas otstarbekaks esitatud taotluste kohta otsuse tegemisel hinnata ka menetluse ajal laekuvat infot.

Maavanem palub jätta Enn Viilipuse kaebuse Tartu maavanema toimingute (tegevusetuse) peale rahuldamata.

Täiendavas vastuses kaebusele märgib vastustaja, et Tartu Maavalitsusele on teatavaks saanud, et Enn Viilipus on kinnistu Kruusamäe tn 25 ära müünud.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lõike 3 kohaselt tuleb kaebuses toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märkida, milline on kaebaja põhjendatud huvi. Arvestades seda, et kaebus on võetud menetlusse taotlustes tunnistada õigusvastaseks maavanema poolne järelevalvemenetlusega venitamine ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmine, siis jääb arusaamatuks, milles võiks seisneda Enn Viilipuse huvi võõra kinnistu suhtes tehtud järelevalvemenetluse vastu. Halduskohtumenetluse § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus võttis Enn Viilipuse kaebuse menetlusse nõuetes:

1. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu tegevusetus (Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee kasutamise mittevõimaldamine) ja kohustada Tartu Linnavalitsust tagama linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele (maavanema 2005.a. korraldus) ning kehtestatud detailplaneeringule; 2. Tunnistada õigusvastaseks maavanema poolne järelevalvemenetlusega venitamine ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmine.

Kohus käsitleb kaebuse nõudeid tunnistada Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu tegevusetus (Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks ja kohustada Tartu Linnavalitsust tagama linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele (maavanema 2005.a. korraldus) ning kehtestatud detailplaneeringule HKMS § 6 lg 2 p 2 märgitud toimingu sooritamiseks kohustamise taotlusena ( I ). Nõuet tunnistada õigusvastaseks maavanema poolne järelevalvemenetlusega venitamine ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmine HKMS § 6 lg 3 p-s1 märgitud tuvastamistaotlusena (II).

I Toimingu sooritamiseks kohustamise nõue eeldab, et selle sooritamisest on õigusvastaselt keeldutud või hoidutud. Vastavalt RvastS § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Riigikohtu halduskolleegium on seoses toimingu sooritamiseks kohustamise nõudega märkinud, et vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. (RKHko otsus 06.03.2001 nr 3-3-1- 2-01)

Vastustajad on teatanud kohtule, et kaebuse esitaja võõrandas 13. mail 2010 Kruusamäe tn 25 kinnistu. Vastuseks kohtu palvele selgitada, kuidas rikub Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise tee kasutamise mittevõimaldamine jätkuvalt kaebuse esitaja õigusi ning milles seisneb tema põhjendatud huvi maavanema tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks, teatas kaebuse esitaja, et kinnistu võõrandamine ei muuda midagi, kaebaja tunneb moraalset kohustust uue omaniku ees, et probleem lahendataks.

Kohtu veendumusel on Kruusamäe tn 25 kinnistu võõrandamisega ära langenud kaebuse esitaja õigus nõuda, et kohus kohustaks Tartu Linnavalitsust tagama linnale kuuluva Liivakuru – Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele ning kehtestatud detailplaneeringule. Kaebuse esitajal ei ole enam vaidlusaluse juurdepääsuteega puutumust. Tee avaliku kasutamise võimaldamise või mittevõimaldamise probleem ei puuduta tema subjektiivseid õigusi. Seega puudub tal vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le

2 ka õigus nõuda Tartu linnalt linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimaluse tagamist. Halduskohtus on võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi, mitte teiste isikute või avalikke õigusi, vaatamata sellele, et kaebaja võib tunda selleks moraalset kohustust.

Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata kaebuse taotlus tunnistada Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu tegevusetus (Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks ja kohustada Tartu Linnavalitsust tagama linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele (maavanema 2005.a. korraldus) ning kehtestatud detailplaneeringule.

Kaebuse esitaja on esitanud halduskohtule avalduse võtta informatsiooni kuritahtliku edastamise eest vastavalt karistusseadustiku § 290-le vastutusele linnasekretär J. Mölder ja maakorralduse osakonna juhataja U. Ahven. Seoses selle avaldusega selgitab halduskohus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluse alustamine või isikute kriminaalkorras vastutusele võtmine. Taotlusega kriminaalasja alustamiseks on võimalik pöörduda selleks pädevate asutuste poole, kelleks on politsei ja prokuratuur.

II Kaebuse esitaja pöördus Tartu Maavalitsuse poole 16. detsembril 2009 paludes tühistada Tartu maavanema 29.03.2005 korraldus nr 375, millega otsustati anda Kruusakuru ja Kruusavälja tänavaid ühendav juurdepääsu tee alune maa Tartu linna munitsipaalomandisse ning seejärel erastada see maa piirnevate maaüksuste omanikele ( tl 35). Nimetatud ettepanekut kordas Enn Viilipus 25. jaanuaril 2010 Tartu Maavalitsuses toimunud ärakuulamisel ( tl 37).

13.01.2010 esitas Enn Viilipus Tartu Maavalitsusele taotluse algatada järelevalvemenetlus Tartu linnapea Urmas Kruuse suhtes ning viitega 16.12.2009 Tartu maavanemale saadetud kirjale lõpetada anarhia Tartu Linnavalitsuses (tl 36).

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse tunnistada õigusvastaseks maavanema poolne järelevalvemenetlusega venitamine ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmine.

Vaatamata sellele, et kaebaja on kinnistu Kruusamäe 25 13. juunil 2010 võõrandanud, on tal õigus eeltoodud tuvastusnõude esitamiseks kohtule. Ajal, mil ta esitas taotluse maavanema 29.03.2005 korralduse tühistamiseks ning linnapea suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, oli ta Kruusamäe 25 kinnistu omanik ning tema taotlused olid seotud tema kui selle kinnistu omaniku õiguste väidetava rikkumisega.

HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina on kaebuse esitaja märkinud kavatsuse esitada maavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtupraktikas aktsepteeritakse põhjendatud huvina hilisema kahjunõude esitamise kavatsust.

Riigikohtu üldkogu on 19.aprilli 2004.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-03 p-s 33 märkinud järgnevat:

Halduskohtumenetluse seadustiku §-d 6 ja 7 ei välista haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kaebuse (tuvastamiskaebuse) läbivaatamist ühes halduskohtumenetluses ja kahjunõude esitamist riigi vastu teises halduskohtumenetluses. Sama seadustiku § 7 lg 1 teise lause järgi võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kahjuhüvitise suuruse saab seejärel kindlaks teha kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel.

Seega tuleb kohtul anda hinnang kaebaja õiguste võimalikule rikkumisele seoses tema taotluste lahendamisega Tartu Maavalitsuses.

16.12.2009 on kaebuse esitaja esitanud maavanemale taotluse algatada järelevalvemenetlus Tartu linnapea Urmas Kruuse suhtes (tl 36) ning 13.01.2010.a. taotluse tühistada 29.03.2005 korraldus nr 375 „Maa andmine munitsipaalomandisse, mille p 1.10. kohaselt on antud Tartu linna munitsipaalomandisse Kruusavälja 1 T maaüksus pindalaga 5540 m2 ja maakasutuse otstarbega transpordimaa ( tl 36 ja tl 90). Taotlust on kaebuse esitaja põhjendanud sellega, et transpordimaana linna omandisse antud maaüksust ei kasutata sihtotstarbeliselt ja osa sellest maast on omavoliliselt hõivanud Liivakuru10 omanikud.

Tartu maavanem on järelevalvetaotlusele vastanud 15.01.2010. Selles vastuses on kaebajale selgitatud, et maavanemal ei ole omavalitsuste tegevuse üle täieliku järelevalve teostamise õigust. Maavanema pädevuses ei ole järelevalve kohalikus omavalitsuse töötavate ametiisikute tegevuse üle. Maavalitsus märgib, et Tartu linnapea ei allu maavanemale ( tl 38).

Maavanem teostab kohalike omavalitsuste üle riiklikku, mitte teenistusliku järelevalvet. Maavanema pädevuse riikliku järelevalve teostamisel sätestab Vabariigi Valitsuse seaduse § 85. Vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 1 on maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

Maavanema 15.01.2010 kirjas kaebajale antud selgitus, et maavanema pädevuses ei ole järelevalve teostamine Tartu linnapea tegevuse üle, on õige ja asjakohane. Kaebuse esitaja poolt maavanemale esitatud taotlust tühistada maavanema 29.03.2005 korraldus nr 375 „Maa andmine munitsipaalomandisse“ saab käsitleda menetluse uuendamise taotlusena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 mõttes. Vastavalt HMS § 44 lg-le 1 uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.

Selgitamaks välja kaebuse esitaja seisukohad maavanema 29.03.2005 korralduse nr 375 tühistamiseks esitatud taotluse osas korraldas Tartu Maavalitsus taotluse esitanud isiku ärakuulamise. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt on kaebuse esitaja teinud vaidlusaluse maaüksuse osas ettepaneku, et juhul, kui on tegemist teega, siis see jäägu ka teeks ning keegi ei midagi sulgeda ega ehitada ning alternatiivselt teeb kaebaja ettepaneku tühistada maa linnale andmine ja lasta piirnevate kruntide omanikel see maa erastada ( tl 37).

Tartu maavanem on menetluse uuendamisest keeldunud ning teinud oma otsuse Enn Viilipusele teatavaks 08.04.2010 kirjaga nr 2.1-5/6195-4 ( tl 66-67).

Maavanem on selgitanud välja kaebaja poolt esitatud taotluse asjaolud ja taotluse eesmärgi ning ära kuulanud taotluse esitaja seisukohad. Nendest lähtudes on maavanem kohtu arvates põhjendatult keeldunud 29.03.2005 korralduse nr 375 „Maa andmine munitsipaalomandisse“ tühistamisest. Kohtu veendumusel ei esine selliseid asjaolusid, mis oleksid andnud maavanemale aluse menetluse uuendamiseks ning jõustunud haldusakti tühistamiseks.

Kaebaja peab tema maa munitsipaalomandisse andmise tühistamiseks esitatud taotluse lahendamist maavanema järelevalvemenetluseks ning on asunud seisukohale, et järelevalvemenetlusega on venitatud ning maakasutuse osas on järelevalve jäetud teostamata. Kaebuse esitaja arvates on toimunud sihilik asja otsustamisega venitamine, et anda linnale võimalus maaüksuse linna omandisse üleminek lõplikult vormistada, st maaüksus linna omandina maakatastris registreerida.

Kohus on seisukohal, et arvestades asjast puudutatud isikute seisukohtade väljaselgitamise ning mahuka dokumentatsiooni läbitöötamise vajadust ning pidevat uue informatsiooni lisandumist, on maavalitsus lahendanud kaebaja poolt esitatud taotluse tühistada maa munitsipaalomandisse andmine mõistliku aja jooksul.

Asjaolu, et taotlust ei lahendatud 16. veebruariks 2010 nagu see on märgitud kaebajale 15.01.2010 saadetud kirjas ning et Kruusavälja tänav T 1 on kantud linna omandina maakatastrisse 01.03.2010, ei saanud rikkuda kaebuse esitaja seadusest tulenevaid õigusi. Kaebuse esitajal ei olnud Kruusamäe 25 kinnistu omanikuks olemise ajal (ning kahtlemata ei ole praegu) seadusest tulenevat õigust nõuda, et linn ehitaks Kruusavälja tänav T 1 juurdepääsuteena välja või muudaks detailplaneeringuga määratud maa sihtotstarvet ning annaks talle võimaluse selle maa erastamiseks. Maareformiseadusest ega muudest õigusaktidest ei tulene kaebuse esitaja ega ka teiste isikute õigust nõuda selle maaüksuse, mille sihtotstarbeks on transpordimaa, erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maavanema pädevuses ei ole teha linnale ettekirjutusi linnas asuvate tänavate või teede väljaehitamiseks või detailplaneerinuga määratud maa sihtotstarbe muutmiseks ning selle maa piirnevate kinnistute omanikele erastamiseks kohustamiseks.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et maavanemale esitatud taotluste lahendamisel ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata kaebuse taotluses tunnistada õigusvastaseks maavanema poolne järelevalvemenetlusega venitamine ning maakasutuse osas järelevalve teostamata jätmine. Kuna eelnevalt on kohus jõudnud seisukohale, et kaebuse taotlus tunnistada Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu tegevusetus (Liivakuru-Kruusamäe tänavate vahelise juurdepääsutee kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks ja kohustada Tartu Linnavalitsust tagama linnale kuuluva juurdepääsutee avaliku kasutamise võimalus vastavalt sihtotstarbele ning kehtestatud detailplaneeringule tuleb jätta rahuldamata, jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik