3-09-2037/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2037 Haldusasi Jaak Tuuksami kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Tuuksami apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Jaak Tuuksam Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2010 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaak Tuuksam esitas 15.09.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse (03.08.2009 esitatud teabenõude täitmata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Puuduste kõrvaldamise korras loobus kaebaja 11.01.2010 vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudest. Kaebuse kohaselt esitas J. Tuuksam 03.08.2009 Viru Vanglale teabenõude, paludes väljastada tema poolt 01.06.2009 esitatud selgitustaotluse koopiad (4 tk). Viru Vangla II üksuse juht N. Puškarjov soovitas 10.08.2009 esitatud vastuses nr 2.1-7/29975-1 pöörduda koopiate saamiseks Tallinna Vangla relvastatud üksuse juhi poole, lugedes nii avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 20 kohaselt teabenõude täidetuks. Eelnimetatud kirja peale esitas kaebaja Viru Vangla direktorile vaide, mis on siiani lahendamata. Viru Vangla ei ole teabenõude menetlemisel täitnud ainsatki N. Puškarjovi poolt viidatud AvTS §-s 20 sätestatud punkti. AvTS § 21 p 1 kohaselt pidanuks vangla edastama teabenõude teabevaldajale ning teavitama sellest viivitamatult kaebajat. Kaebajal kui kinnipeetaval ei ole väljundeid ja võimalusi otsida dokumente, mis on vangla väitel kellelegi edasi saadetud. Kaebaja põhjendatud huvi Viru Vangla tegevuse õigusevastaseks tunnistamiseks on soovis esitada kahjunõue Viru Vangla vastu.

2. Viru Vangla leidis, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt esitas J. Tuuksam 03.08.2009 Viru Vanglale teabenõude, milles soovis paberkandjal oma 01.06.2009 esitatud selgitustaotlusest koopiaid. Teabenõudele vastati 10.08.2009 kirjaga, milles selgitati, et 01.06.2009 esitatud selgitustaotlus edastati 08.06.2009 Tallinna Vangla relvastatud üksuse juhile ning seega peaks kaebaja teabe saamiseks pöörduma teabevaldaja poole ning sellega loeti kaebaja poolt esitatud teabenõue AvTS § 20 alusel täidetuks. 11.08.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide, milles palus teha ettekirjutus teabenõude täitmiseks, kuna 10.08.2009 teabenõudele vastamine ei olnud korrektne ning teabenõuet ei oleks saanud AvTS §-st 20 tulenevalt täidetuks lugeda. Viru Vangla 26.10.2009 vaideotsusega nr 6-25/512-1 loeti tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 80 lg-le 2 J. Tuuksami vaie rahuldatuks ja J. Tuuksami teabepäring edastati 26.10.2009 kirjaga nr 2.1-9/39409 Tallinna Vanglale.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 26. veebruari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole antud juhul tegemist teabenõudega AvTS § 3 lg 1 mõttes, vaid kaebaja soovis 4 koopiat oma 01.06.2009 esitatud selgitustaotlusest. Kaebaja õigusi ei ole vastustaja poolt rikutud. Koopiate tegemist kaebaja poolt esitatud selgitustaotlusest ei saa pidada AvTS § 3 kohaselt teabenõudeks, vaid tegemist on teenuse osutamisega. Kaebaja valdas tema poolt taotletavat teavet, kuna selgitustaotlus oli tema enda poolt kirjutatud. Kuna Viru Vangla II üksuse juht N. Puškarjov teatas kaebajale 10.08.2009 kirjas, et tema selgitustaotlus on Tallinna Vanglas, oleks kaebaja võinud selgitustaotluse koopiate kättesaamiseks ise pöörduda Tallinna Vanglasse. Tallinna Vangla poole oleks kaebaja pidanud pöörduma ka selle tõttu, et ta pidi koopiate tegemise eest eelnevalt Tallinna Vanglale tasuma, kuna reeglina on koopiate tegemine kõikides vanglates tasuline.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. J. Tuuksam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

26. veebruari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja 03.08.2009 esitatud teabenõuet ei tuleks käsitleda teabenõudena. Kaebajal oli kinnipeetavana võimatu muul viisil koopiaid saada kui vangla vahendusel, mistõttu tegi ta ka 01.06.2009 selgitustaotlusele märkuse - teha 4 koopiat, mille maksumus arvestada maha isiklikult vanglasiseselt kontolt. Vastustaja jättis aga selle märkuse tähelepanuta ning edastas taotluse Tallinna Vanglale. Saamata 01.06.2009 esitatud selgitustaotlusele vastust, esitas kaebaja 03.08.2009 Viru Vanglale teabenõude vastavalt AvTS nõuetele.

6. Viru Vangla palub jätta J. Tuuksami apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli J. Tuuksamile teada tema poolt 01.06.2009 esitatud taotluse sisu. Samuti viitab kaebaja soov 4 koopia saamiseks, mille eest ta oli nõus tasuma, et tegemist on sooviga, et vangla osutaks koopiate tegemise teenust. Seega ei olnud tegemist teabe väljastamisega, vaid teenuse osutamisega koopiate saamiseks. Kuna 01.06.2009 taotlusele vastamiseks Viru Vanglal pädevus puudus, edastati see vastamiseks Tallinna Vanglale ning taotluse edastamise tõttu puudus vanglal võimalus kaebaja 03.08.2009 pöördumisele vastuseks koopiad väljastada. Vaidemenetluse käigus edastas Viru Vangla J. Tuuksami 03.08.2009 pöördumise Tallinna Vanglale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2010 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et 03.08.2009 kaebaja poolt esitatud teabenõude puhul ei ole tegemist ei ole teabenõudega AvTS § 3 lg 1 mõttes. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahel viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Antud juhul on kaebaja selgitustaotlus saadud vastustaja poolt avalikke ülesandeid täites. Kaebajal puudus muu võimalus tema poolt esitatud selgitustaotluse saamiseks, kui nõuda vastustajalt sellest koopiate tegemist. Seda, et tegemist on teabenõudega, on tunnistanud ka vastustaja, kuna ta on sellele reageerinud AvTS-s ettenähtud viisil. AvTS § 21 lg 1 kohaselt, kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale. 26.10.2009 on vastustaja edastanud teabenõude Tallinna Vanglale (tl 31).

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on rikkunud teabenõude edastamise tähtaega. Samas HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Antud juhul on kaebaja oma põhjendatud huvina toonud soovi esitada kahjunõue Viru Vangla vastu. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kaebaja kaebusest ei ole võimalik välja lugeda, et esineks mõni RVastS § 9 lg-s 1 esinev asjaolu. Seega oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt nt 9. juuni 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-10, p 11). Kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi, siis tuleb õigusvastasuse tuvastamise taotlus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

Einar Vene Maili Lokk Agu Timmi