2-09-52585/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-52585

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-52585

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Raivo Lesseli

vastu 8050 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

5050 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK 10625474;

asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), esindaja prokurist

Kristjan Vahar, e-post kristjan@tallinnlaw.ee;

kostja Raivo Lessel

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Raivo Lesseli vastu osaliselt.

2. Välja mõista Raivo Lesselilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 5066 (viis

tuhat kuuskümmend kuus) krooni ja 55 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma

3000 krooni, intress 700 krooni, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 350 krooni ja

viivis perioodi 10.02.2007 kuni 23.08.2010 eest 1016,55 krooni.

3. Välja mõista Raivo Lesselilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks menetluskulu

756 (seitsesada viiskümmend kuus) krooni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Era Liisingu Inkassoteenused AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Raivo Lessel võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

2(3)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Raivo Lesseli vastu

8050 krooni (põhivõlgnevus 3000 krooni, intress 700 krooni, võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud 350 krooni ja viivis 4000 krooni perioodi eest 10.02.2007 kuni 23.08.2010) nõudes.

Hageja nõude aluseks on kostja ja SMS Laen OÜ vahel 10.01.2007 sõlmitud leping nr 27804,

millest tulenevad nõuded SMS Laen OÜ loovutas 06.12.2006 hagejale.

2. Kohus kohustas kostjat 13.09.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 42). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale Ljubov Lesselile

15.09.2010 (tl 43) edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1

alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 21.11.2006 lepingust nr 27804,

10.01.2007 maksekorraldusest nr 26208, laenuraportist, lepingu digitaalse allkirjastamise

sertifikaadist, 12.02.2007 ja 06.03.2007 võlateatistest ning 06.12.2006 nõudeõiguse loovutamise

lepingust koos lisadega (tl 21-36).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et SMS Laen OÜ ja Raivo Lessel tarbijana sõlmisid laenulepingu

interneti vahendusel. Seega puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu

sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg SMS

Laen OÜ veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi

läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et SMS Laen OÜ ja Raivo Lesseli vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine

võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest

vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud

määras arvestatud viivis 4000 krooni. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse

3(3)

viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks

kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju

sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud

huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja

viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud

asjas nõuab hageja viivist 4000 krooni arvutatuna kokkuleppelises määras, kui põhivõlg on

3000 krooni. Samas ei ole hageja oma 4000 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega

tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue.

Kuna hageja ei ole 4000 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu

suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav

ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 10.02.2007 (nõude

sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates

10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni 23.08.2010 (hagi koostamise

aeg) 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 10.02.2007 kuni

09.12.2008 eest 604,85 krooni (3000 × 11% × 669 / 365), perioodi 10.12.2008 kuni 31.12.2008

eest 17,18 krooni (3000 × 9,5% × 22 / 365) ja perioodi 01.01.2009 kuni 23.08.2010 eest

394,52 krooni (3000 × 8% × 600 / 365), kokku seega 1016,55 krooni (604,85 + 17,18 + 394,52).

Hageja nõue põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulu 350 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1

p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o 63% hageja

nõudest, jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda. TsMS

§ 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1200 krooni (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel 765,51 krooni ja hagiavalduse esitamisel 434,49 krooni). Hagi

osalist rahuldamist arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 63% kindlaksmääratud

hageja menetluskuludest, milleks on 756 krooni (1200 × 0,63).

Kohtunik