3-10-132/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-132

Haldusasi

K. E. kaebus Murru Vangla 24.11.2009 käskkirja nr

769-dM tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: K. E.;

Vastustaja: Murru Vangla;

Esindaja: Merit Jõgi.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista K. E.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi kasuks välja riigilõiv summas 250

krooni.

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri e-

toimiku kaudu vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi

korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edastada kohtuotsus peale jõustumist

viivitamatult Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 24.11.2009 käskkirjaga nr 769-dM määras Murru Vangla vangistusosakonna juhataja

kinnipeetav K. E.le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani K. E. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes

vanglateenistujaga suhtlemisel ebaviisakas käitumises.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

2. Kaebaja selgitab, et ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta ei pannud toime talle

süüks pandud distsipliinirikkumist. Kaebaja viibis 27.10.2009 kell 8:10 tervishoiuosakonna

juhataja kohusetäitja vastuvõtul, soovides saada vastuseid ebakorrektselt vastatud märgukirja

osas. Vanglateenistuja ei osanud tema küsimustele vastata ning läks seetõttu närvi. Kaebaja

märgib, et ei kasutanud vestluses ebatsensuurseid sõnu, ei karjunud ega käitunud üleolevalt.

3. Kaebaja lisab, et vanglateenistuja ütlused on tõendamata ja paljasõnalised. Antud juhul

vastanduvad kaebaja ütlused vanglateenistuja ütlustele, kuid karistus on määratud üksnes

vanglateenistuja ütluste põhjal. Kaebaja ja vanglateenistuja olid kabinetis kahekesi, seega ei ole

vanglateenistuja ütlused rohkem tõendatud, kui tema omad. Kaebaja leiab, et ei ole rikkunud

vangla kodukorda ning talle määratud karistus on seetõttu ebaseaduslik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Murru Vangla

kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka

kirjalikus pöördumises viisakalt. Kaebaja on põhjendamatult asunud seisukohale, et

vanglaametnike poole pöördudes on kinnipeetaval õigus kasutada ebaviisakaid väljendeid.

Vastustaja selgitab, et vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks tuleb pidada

õiguskuulekale käitumisele suunamist. Kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele

hõlmab endas meetmete võtmist ja tingimuste loomist, mis võimaldaksid kinnipeetaval

taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga ka kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale.

5. Vastustaja märgib, et puudub alus kahelda vanglaametniku poolt ettekandes märgitu

õigsuses, kuna ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et vanglateenistujal oli

põhjus oma ettekandes valeinformatsiooni esitamiseks. Ka kaebaja ei ole selliseid asjaolusid

välja toonud. Vastustaja leiab, et kaebaja süüdistused vanglaametniku osas on paljasõnalised ja

ennast õigustavad. Kaebajaga 27.10.2009 vestelnud vanglateenistuja kirjaliku tunnistuse

kohaselt on kaebaja ülbe ja üleolev suhtumine fikseeritud tema tervisekaardis ka teiste vangla

tervishoiuosakonna teenistujate poolt. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks

alust kahelda vanglaametniku erapooletuses. Samuti ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mis

seaksid kahtluse alla sündmuse toimumise või menetluse käigus tuvastatud asjaolud.

Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on nõuetekohane ja

õiguspärane. Käskkirjas on vanglateenistus hinnanud rikkumist ja rikkumise tinginud

asjaolusid, samuti kaebaja isikut ning talle eelnevalt määratud kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on järgmised.

7. Kohus märgib esiteks, et poolte vahel puudub vaidlus käskkirja formaalse õiguspärasuse

üle ning ka kohtule ei nähtu ühtegi menetluslikku rikkumist käskkirja andmisel. Pooled

vaidlevad seega eelkõige selle üle, kas käskkiri on materiaalselt õiguspärane. Täpsemalt

vaidlevad pooled selle üle, kas vangla ametniku ütluste põhjal distsiplinaarkaristuse

määramine on õiguspärane, kui sündmuses osalesid ainult kaebaja ja vangla ametnik ning

nende ütlused on üksteisega vastuolus.

8. Käskkirja andmise õiguslike alustena on käskkirjas märgitud Murru Vangla kodukorra

punkt 33 ja VangS § 63 lg 1 punkt 4. VangS § 63 lg 1 punkt 4 sätestab, et käesoleva seaduse,

vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib

kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on süüliselt rikkunud vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid. VangS § 67 punkti 2 kohaselt on

kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja

alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkti 33

kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus

pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav

kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kohus nõustub

kaebuse esitajaga selles, et sündmuses osalesid üksnes tema ja vanglateenistuja ning asjaolusid

tõendavad seega vaid tema ja vanglateenistuja ütlused. Samas puuduvad kohtu hinnangul

objektiivsed põhjused vanglateenistuja poolt ettekande koostamiseks, kui vestlus oleks

kulgenud rahulikult, nagu kaebaja on väitnud. Vanglateenistuja ettekande sisus oleks põhjust

kahelda juhul, kui oleks teada mingisuguseid asjaolusid, mis oleksid võinud vanglaametniku

kallutada ettekandes ebaõigete andmete esitamisele, ent ühtegi sellist asjaolu kaebuse esitaja

välja toonud ei ole.

9. Kaebaja on seejuures ka ise möönnud, et tema hääl tõuseb rääkides, kuid leidnud samas, et

see on füsioloogiline eripära, mida ei saa inimene ise kontrollida ega talle pahaks panna.

Kohus leiab, et vanglateenistuja peale hääle tõstmine on teatud olukorras käsitletav Murru

Vangla kodukorra punkti 33 kohase ähvardava suhtlemisena. Võttes seega arvesse asjas

esitatud kaudseid ja otseseid tõendeid kaebaja käitumise kohta, lükkavad need ümber kaebaja

väiteid ja kinnitavad vanglateenistuja väiteid. Kohus lisab, et vaidlustatud käskkirja ei muuda

õiguspäratuks ka kaebuses välja toodud seisukoht vastandamise vajalikkuse kohta. Kaebaja ei

ole vastustajalt seda distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ka taotlenud. Kohus leiab eeltoodu

põhjal, et kaebaja on rikkunud Murru Vangla kodukorra punkti 33 ning vaidlustatud käskkiri

on seega materiaalselt õiguspärane.

10. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist,

seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 190 lõige 4 sätestab, et kui

hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. 10.03.2010 kaebuse menetlusse võtmise määruse punktiga 4 vabastas kohus

kaebaja riigilõivu tasumisest, mis on TsMS § 180 lg 1 punkti 1 alusel käsitletav menetlusabina

menetluskulude kandmiseks. Seega tuleb kaebajalt riigituludesse välja mõista RLS § 56 lõike

10 kohane riigilõiv summas 250 krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik