3-10-132/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista K. E.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi kasuks välja riigilõiv summas 250 Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri e-
Legislator headnote
AI generated3-10-132/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Mõista K. E.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi kasuks välja riigilõiv summas 250 Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri e-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2010, Tallinn
Haldusasja number
3-10-132
Haldusasi
K. E. kaebus Murru Vangla 24.11.2009 käskkirja nr
769-dM tühistamiseks
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: K. E.;
Vastustaja: Murru Vangla;
Esindaja: Merit Jõgi.
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Mõista K. E.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi kasuks välja riigilõiv summas 250
krooni.
3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri e-
toimiku kaudu vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi
korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edastada kohtuotsus peale jõustumist
viivitamatult Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu
kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-
kaebus
vahetult
Tallinna
Ringkonnakohtule
(HKMS § 28; § 31 lg 4).
ASJAOLUD
1. 24.11.2009 käskkirjaga nr 769-dM määras Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
kinnipeetav K. E.le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks.
Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani K. E. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes
vanglateenistujaga suhtlemisel ebaviisakas käitumises.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
2. Kaebaja selgitab, et ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta ei pannud toime talle
süüks pandud distsipliinirikkumist. Kaebaja viibis 27.10.2009 kell 8:10 tervishoiuosakonna
juhataja kohusetäitja vastuvõtul, soovides saada vastuseid ebakorrektselt vastatud märgukirja
osas. Vanglateenistuja ei osanud tema küsimustele vastata ning läks seetõttu närvi. Kaebaja
märgib, et ei kasutanud vestluses ebatsensuurseid sõnu, ei karjunud ega käitunud üleolevalt.
3. Kaebaja lisab, et vanglateenistuja ütlused on tõendamata ja paljasõnalised. Antud juhul
vastanduvad kaebaja ütlused vanglateenistuja ütlustele, kuid karistus on määratud üksnes
vanglateenistuja ütluste põhjal. Kaebaja ja vanglateenistuja olid kabinetis kahekesi, seega ei ole
vanglateenistuja ütlused rohkem tõendatud, kui tema omad. Kaebaja leiab, et ei ole rikkunud
vangla kodukorda ning talle määratud karistus on seetõttu ebaseaduslik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Murru Vangla
kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka
kirjalikus pöördumises viisakalt. Kaebaja on põhjendamatult asunud seisukohale, et
vanglaametnike poole pöördudes on kinnipeetaval õigus kasutada ebaviisakaid väljendeid.
Vastustaja selgitab, et vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks tuleb pidada
õiguskuulekale käitumisele suunamist. Kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele
hõlmab endas meetmete võtmist ja tingimuste loomist, mis võimaldaksid kinnipeetaval
taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga ka kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale.
5. Vastustaja märgib, et puudub alus kahelda vanglaametniku poolt ettekandes märgitu
õigsuses, kuna ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et vanglateenistujal oli
põhjus oma ettekandes valeinformatsiooni esitamiseks. Ka kaebaja ei ole selliseid asjaolusid
välja toonud. Vastustaja leiab, et kaebaja süüdistused vanglaametniku osas on paljasõnalised ja
ennast õigustavad. Kaebajaga 27.10.2009 vestelnud vanglateenistuja kirjaliku tunnistuse
kohaselt on kaebaja ülbe ja üleolev suhtumine fikseeritud tema tervisekaardis ka teiste vangla
tervishoiuosakonna teenistujate poolt. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks
alust kahelda vanglaametniku erapooletuses. Samuti ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mis
seaksid kahtluse alla sündmuse toimumise või menetluse käigus tuvastatud asjaolud.
Vastustaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on nõuetekohane ja
õiguspärane. Käskkirjas on vanglateenistus hinnanud rikkumist ja rikkumise tinginud
asjaolusid, samuti kaebaja isikut ning talle eelnevalt määratud kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid
nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu
põhjendused on järgmised.
7. Kohus märgib esiteks, et poolte vahel puudub vaidlus käskkirja formaalse õiguspärasuse
üle ning ka kohtule ei nähtu ühtegi menetluslikku rikkumist käskkirja andmisel. Pooled
vaidlevad seega eelkõige selle üle, kas käskkiri on materiaalselt õiguspärane. Täpsemalt
vaidlevad pooled selle üle, kas vangla ametniku ütluste põhjal distsiplinaarkaristuse
määramine on õiguspärane, kui sündmuses osalesid ainult kaebaja ja vangla ametnik ning
nende ütlused on üksteisega vastuolus.
8. Käskkirja andmise õiguslike alustena on käskkirjas märgitud Murru Vangla kodukorra
punkt 33 ja VangS § 63 lg 1 punkt 4. VangS § 63 lg 1 punkt 4 sätestab, et käesoleva seaduse,
vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib
kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.
Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on süüliselt rikkunud vangistusseaduse, vangla
sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid. VangS § 67 punkti 2 kohaselt on
kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja
alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra punkti 33
kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus
pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav
kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kohus nõustub
kaebuse esitajaga selles, et sündmuses osalesid üksnes tema ja vanglateenistuja ning asjaolusid
tõendavad seega vaid tema ja vanglateenistuja ütlused. Samas puuduvad kohtu hinnangul
objektiivsed põhjused vanglateenistuja poolt ettekande koostamiseks, kui vestlus oleks
kulgenud rahulikult, nagu kaebaja on väitnud. Vanglateenistuja ettekande sisus oleks põhjust
kahelda juhul, kui oleks teada mingisuguseid asjaolusid, mis oleksid võinud vanglaametniku
kallutada ettekandes ebaõigete andmete esitamisele, ent ühtegi sellist asjaolu kaebuse esitaja
välja toonud ei ole.
9. Kaebaja on seejuures ka ise möönnud, et tema hääl tõuseb rääkides, kuid leidnud samas, et
see on füsioloogiline eripära, mida ei saa inimene ise kontrollida ega talle pahaks panna.
Kohus leiab, et vanglateenistuja peale hääle tõstmine on teatud olukorras käsitletav Murru
Vangla kodukorra punkti 33 kohase ähvardava suhtlemisena. Võttes seega arvesse asjas
esitatud kaudseid ja otseseid tõendeid kaebaja käitumise kohta, lükkavad need ümber kaebaja
väiteid ja kinnitavad vanglateenistuja väiteid. Kohus lisab, et vaidlustatud käskkirja ei muuda
õiguspäratuks ka kaebuses välja toodud seisukoht vastandamise vajalikkuse kohta. Kaebaja ei
ole vastustajalt seda distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ka taotlenud. Kohus leiab eeltoodu
põhjal, et kaebaja on rikkunud Murru Vangla kodukorra punkti 33 ning vaidlustatud käskkiri
on seega materiaalselt õiguspärane.
10. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist,
seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 190 lõige 4 sätestab, et kui
hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai
menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või
läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies
ulatuses välja. 10.03.2010 kaebuse menetlusse võtmise määruse punktiga 4 vabastas kohus
kaebaja riigilõivu tasumisest, mis on TsMS § 180 lg 1 punkti 1 alusel käsitletav menetlusabina
menetluskulude kandmiseks. Seega tuleb kaebajalt riigituludesse välja mõista RLS § 56 lõike
10 kohane riigilõiv summas 250 krooni.
Kadriann Ikkonen
kohtunik