2-10-34625/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-34625 Tsiviilasi Hagihind JD hagiavaldus A D vastu elatise nõudes

39 150 krooni Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: JD (ik XX eluk XXX) Kostja: A D (ik XXX eluk XX)

14.09.2010

Hageja: JD Kostja: A D Tõlk Andrei Muršak

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista A D `lt (ik XXX) poolte ühise tütre V D ( sünd XXX) ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja poja T D ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 19.06.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni JD (ik XXX) kasuks.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX sündis hagejal ja kostjal tütar V D (tl 6) ja XXXpoeg T D (tl 6). Laste isaks on kostja. 2010 juunist läks kostja hageja juurest ära, nad lõpetasid ühise majapidamise ja sellest ajast elavad eraldi, isa üürib korterit. Tegelikud kulutused V D ülalpidamiseks on 4375 krooni kuus ja T D ülalpidamiseks on kulutused 3925 krooni kuus. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning kuna isa ei toeta laste ülalpidamist on hagejal suured finantsilised raskused. Hageja taotleb mõlemale lapsele miinimumelatist alates 1 kuu enne hagi esitamist so 19.06.2010, hagi esitati 19.07.2010.

Kostja seisukoht Kostja kinnitab, et ei vaidle vastu, et V D ja T D on tema lapsed. Kostja ei ole nõus hagis toodud elatise suurusega. Hageja on esitanud kahele lapsele elatise kogusummas 8 300 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt toodud kulutused laste toidule ja lasteaiale ei ole õiged. Ühele ja teisele lapsele kulutused toidule 2000 krooni ja 1500 krooni on ebaproportsionaalsed. Kostja on seisukohal, et toidule piisab igale lapsele 1500 krooni kuus ja kulutused lasteaiale ei ole 900 krooni kuus, vaid 600 krooni lapse kohta. Seega on mõlemale lapsele kulutused kuus 7200 krooni. Vastuses hagile kostja on pakkunud hagejale laste ülalpidamiseks kahele lapsele kokku 3500 krooni. Kohtuistungil kostja seisukoht, et kostja nõustub tasuma mõlemale lapsele kokku elatiseks 3800 krooni kuus, so igale lapsele kuus 1900 krooni.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vaidlust ei ole selles, et poolte ühised lapsed elavad hageja juures, et pooled peavad ühiselt lapsi ülal pidama ja selles, et kostja ei ole ülalpidamist andnud alates kostja lahkumisest perekonna juurest so juunist 2010.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja on nõus, et maksab igale lapsele 1900 krooni kuus. Seega tunnistab kostja hagi summas 1900 krooni kuus iga lapse kohta. Pooltel on vaidlus selles, kui suured on laste kulutused ja suures osas kostja peab neid täitma. Kostja on seisukohal, et poolte rahalised kohustused laste suhtes on võrdsed.

Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on mõlema vanema varaline seisund. Hageja väidete kohaselt on hageja sissetulek 10 000 krooni, töötab esimest kuud kuna oli dekreetpuhkusel, lisaks peretoetus 1500 krooni 2-le lapsele. Kostja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on tema sissetulek 4500 krooni. Seega poolte väidete kohaselt poolte varanduslik seisund on erinev. Kuid kohus ei pea usutavaks, et kostja ainus sissetulek on 4500 krooni kuus, kuna vastasel korral ei oleks kostjal võimalik laste ülalpidamiseks tasuda kostja poolt õigeks võetud summat 3800 krooni kahe lapse ülalpidamiseks, üürida veel korterit ning kanda enda igapäevased elamiskulud. Seega kohtul tuleb nõustuda ka hageja seisukohaga, et kostjal lisaks töötasule on ka muud sissetulekud, nagu hageja on nimetanud, et kostja osutab taksoteenust. Kinnitamata on hageja väide, nagu oleks kostja pandimaja omanik, kuna kostja ei ole seda asjaolu omaks võtnud ja hageja ei ole ka eeltoodu kohta ühtegi tõendit esitanud. Eeltoodust kohus saab järeldada, et poolte varanduslik seisund ei ole erinev. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kui suured on laste kulutused ja kui suures osas on kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja on esitanud V D kulu kuus 4375 krooni ning T D kulu kuus 3925 krooni (tl 1-5). Kostja on seisukohal et hageja poolt laste ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud laste toidu ja lasteaia osas. Kostja on seisukohal, et igale lapsele piisab toidule 1500 krooni kuus ning kulutused lasteaiale on mitte 900 krooni vaid 600 krooni kuus.

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad hageja juures. On ilmne, et lapsed veedavad aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elavad lapsed hageja juures. Kohus, tutvunud kõigi kostja poolt esitatavate tõenditega lastele tehtavate kulutuste kohta (tl 89-124), leiab, et kostja on osalenud laste ülalpidamisel siis kui pere elas koos, kuid mitte piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et lapsed viibivad ka kostja juures.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et kostja kogu sissetulek ei ole kohtule teada, on teada ainult töötasu, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse V D ülalpidamiseks 2175 krooni kuus ja T D ülalpidamiseks 2175 krooni kuus.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 19.06.2010, kuna hageja on taotlenud 1 kuu eelnevalt hagi esitamisest so 19.07.2010.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2175.- krooni kuus kahele lapsele, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39 150.- krooni

Lukiina Vismann Kohtunik