2-10-37195/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-37195 Tsiviilasi Hagihind V M hagiavaldus S U vastu elatise nõudes

39 150 krooni, millele lisandub tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluv summa 48 000 krooni Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: V M ik XXX, eluk XXX, lepinguline esindaja Aleksandr N elukoht XXX Kostja: S U ik XXX, eluk XXX

14.09.2010 Hageja: V M lepinguline esindaja Aleksandr N Kostja: S U Tõlk Eevi Pant

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista S U `ilt (ik XXX) poolte ühiste laste K U sünd XXXja V U sünd XXX ülalpidamiseks elatis ajavahemiku 04.08.2009 kuni 03.08.2010.a. eest 48 000 krooni V M (XXX) kasuks.

Välja mõista S U `ilt (ik XXX) poolte ühiste laste K U sünd XXXja V U sünd XXX ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 krooni alates 03.08.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni V M (ik XXX) kasuks.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 10.12.200 hageja ja kostja abielu lahutatud, mille kohta oli tehtud vastav kanne XXX abielulahutuse tunnistuses (tl 6). XXXsündis hagejal ja kostjal tütar K U (tl 3) ja XXX teine tütar V U (tl 4). Laste isaks on kostja. 2002 aastast pärast abielu lahutamist elavad tütred koos hagejaga. Hageja sissetulek on kuus 7 500 krooni. Hagejale teadaolevalt on kostja sissetulek 18 000 – 20 000 krooni ja tal on autod. Hageja taotleb elatist 2175 krooni kuus igale lapsele, kuigi ta on ka seisukohal, et tegelikult laste ülalpidamiseks on vajalik oluliselt suurem summa. Hageja taotleb ka tagasiulatuvalt elatist laste ülalpidamiseks välja mõista 04.08.2009-03.08.2010 igakuiselt 4000 krooni (4000*12)=48 000 krooni, kuna kostja pole täitnud laste ülalpidamiskohustust.

Kostja seisukoht Kostja kinnitab, et on andnud sularahas summasid, ostnud riideid. Kostja ülalpidamisel on hagejaga ühised 2 last ja veel üks laps. Käesoleval ajal on kostja töötuna arvel. Tööd ei ole leidnud. Praegune kostja abikaasa on ka töötuna arvel. Antud momendil sissetulekud puuduvad. Kostja on saanud rahalisi vahendeid 8000 eurot kaatri müügist ja eluase on müümisel. Kostja peret abistavad vanemad.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vaidlust ei ole selles, et poolte ühised lapsed elavad hageja juures, et pooled peavad ühiselt lapsi ülal pidama ja selles, et kostja on osaliselt elatist tasunud.

Pooled vaidlevad elatusraha üle. Kostja ei ole nõus elatist maksma, kuna tööd ei ole leidnud, puudub sissetulek. Kostja praegune abikaasa ka ei tööta.

Esmalt võtab kohus seisukoha selles, milline on mõlema vanema varaline seisund. Hageja väidete kohaselt on hageja sissetulek 7 500 krooni, mida kinnitab hageja esitatud palgatõend (tl 7). Seega poolte väidete kohaselt on poolte varanduslik seisund peaaegu võrdne. Kostjal töökoht käesoleval ajal puudub, kuid kostjal on muid sissetulekuid, ta on müünud kaatri ja saanud selle eest 8000 eurot, samuti on müügis korter, mille müügist laekuvad samuti rahalised vahendid. Lisaks kostja enda kinnituse kohaselt aitavad kostja peret nende vanemad. Hageja on taotlenud mõlemale lapsele elatist minimaalmääras PerekS § 101 lg 1, kuigi on seisukohal, et kulutused lastele on tegelikult suuremad. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-66-08 leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad enamus ajast hageja juures. On ilmne, et lapsed veedavad aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elavad lapsed hageja juures. Kohus, leiab, et kuigi kostja on kinnitanud, et on andnud raha, ostnud riideid, on kostja osalenud laste ülalpidamisel, kuid mitte piisavas suuruses, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lastega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et lapsed viibivad ka kostja juures.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, samuti asjaoluga, et kostja sissetulek ei ole kohtule kindlates summades teada kuna kostja on müünud kaatri ja müümisel on eluase, samuti vanemad toetavad kostja peret, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse K U ülalpidamiseks 2175 krooni kuus ja V U ülalpidamiseks 2175 krooni kuus.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 04.08.2009-03.08.2010 igakuiselt 4000 krooni (4000*12)=48 000 krooni, kuna kostja pole täitnud laste ülalpidamiskohustust.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2175.- krooni kuus kahele lapsele, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39 150.- krooni, millele lisandub tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluv summa 48 000 krooni.

Lukiina Vismann Kohtunik