2-10-9430/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-9430

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-9430 Tsiviilasi VŠ hagi A P AOÜ vastu 9 176 krooni nõudes Tsiviilasja hind 9 176 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VŠ (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja A P AOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige AA Kostja lepinguline esindaja Jelena H Kohtuistungi toimumise aeg 17.09.2010 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja VŠ Kostja lepinguline esindaja Jelena H RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista A P AOÜ-lt 9 176 (üheksa tuhat ükssada seitsekümmend kuus) krooni VŠ kasuks. 3. Tagastada VŠ’le tema poolt 07.10.2010 kohtule esitatud dokumendid, kuna need on esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaega 01.10.2010. Menetluskulude kindlaksmääramine 1. Välja mõista A P AOÜ-lt menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 (üks tuhat) krooni VŠ kasuks. 2. Mõista kostjalt A P AOÜ-lt välja riigituludesse menetluskulu (riigilõivu teine osamakse) summas 1 000 (üks tuhat) krooni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr

2-10-9430

2 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg 41.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

2-10-9430

3 kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagile juurde lisatud dokumentide kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni (s.o riigilõivu esimene osamakse). Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on esindanud ennast kohtumenetluse ajal ise (allkirjastanud hagiavalduse ning viibinud kohtuistungil). Hageja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotlust täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik