2-09-68008/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-68008 Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg

17. september 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind

E. T.´a hagi J. K.´i vastu elatise nõudes

21 780 krooni Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

E. T. (IK xxx; elukoht: xxx)

Vandeadvokaat L. T.

J. K. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2 Välja mõista J. K.´ilt E. T.´a kasuks elatis alaealise poja K. K.´i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.09.2010 kuni K. K.´i täisealisuseni, so kuni xxx. a, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima hagi tagamise abinõu - kohustada J. K.´i menetluse ajal maksma hagi tagamise korras E. T.´ale elatusraha alaealise poja K. K.´i ülalpidamiseks summas 2175 krooni.

Menetluskulud

1. Jätta hageja menetluskulud 79 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja hagiavaldus

K. K. on sündinud xxx.a. Lapse isana on sünnitunnistusele märgitud J. K. ja emana E. T..

E. T. esitas 15.12.2009. a Viru Maakohtule hagi J. K.`i vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 22.03.2008.a Laps elab koos hagejaga. Kostja maksis vastastikuse kokkuleppe kohaselt poja kasvatamiseks elatist kuni novembrini 2009 kuus 2000 krooni. Detsembris 2009 maksis kostja elatist 2000 krooni, märkides selgitusse „lapsele dets. jaanuar“. Seega ei ole kostja alates 2009 detsembrikuust hagejale teadmata põhjusel kokkulepitud summat tasunud. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 2420 krooni (summa sisaldab tulumaksu) kuus alates 01.12.2009. a.

11.01.2010 esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus rakendada hagi tagamise abinõu, millega reguleeritakse menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Viru Maakohtu 11.01.2010.a. määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse.

17.09.2010 esitas hageja hagi täpsustuse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatis minimaalmääras 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 21 %, s.o. ümmardatult 457 krooni. Kokku soovib hageja elatist summas 2632 krooni. Kulutused lapsele moodustavad kuus ligikaudu 5000 krooni.

II Kostja vastus

Kostja esitas 31.12.2009. a kohtule vastuse (tl 10-11), milles ei tunnistanud hagi. Kostja märkis, et peale poolte kooselu lõppemist on lapse peamine elukoht poolte kokkuleppe alusel hageja elukoht. Hageja väited kokkuleppe kohta elatise maksmiseks lapsele ei vasta tõele. Pooled mingit kokkulepet sõlminud ei ole. Kostja on teinud lahusoleku algusest peale lapse jaoks rahalisi makseid vastavalt oma võimalustele vabatahtlikult. Kostja on seisukohal, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust korrektselt. Samuti veedab laps olulise osa ajast koos kostjaga ja elab kostja juures. Laps viibib kostjaga kõigil nädalavahetustel ning ka nädala sees vastavalt kostja võimalustele. Kõigil päevadel, mil laps ei viibi lasteaias, on laps olnud kostjaga. Samuti on laps koos kostjaga viimase puhkuse ajal ning ka lapse haigestumise korral on lapse hooldamiseks hoolduslehel viibinud kostja. Laps on kostjaga aasta jooksul viibinud üle 200 päeva. Kõigi kostjaga koos oldud päevade eest on kõik lapsele minevad kulud tasunud kostja. Lapse transport on 90 % ulatuses kostja kanda. Keskmiselt sõidab kostja lapsele järgi või last lapse emale viima vähemalt 10 korda kuus, milleks kulub kuus ligikaudu 600 krooni. Kulud lapsele kuus moodustavad ligikaudu: toidule 1300 krooni; ravimitele 100 krooni; raamatutele, mänguasjadele 500 krooni; üritustele väljasõitudele 500 krooni; riietele, jalanõudele 500 krooni. Kulud, mida kostja igakuiselt lapse heaolu tagamiseks teeb, on täiesti võrreldavad kuludega, mis on hageja oma hagis välja toonud. Lisaks on kostja maksnud veel hageja arvele lapsele igakuiste kulutuste tarbeks raha. Seega on hagejapoolne väide, et kostja ei võta osa lapse ülalpidamiskohustusest, arusaamatu. Kostja on oma elukohta soetanud lapse tarbeks uue mööbli ning kodutehnika, millega laps saab mängida ja multifilme vaadata. Kui hageja koos lapsega asus elama aadressile xxx, tegi kostja eelnevalt selles korteris remondi ning tegi sinna parendusi (ostis soojavee boileri hinnaga ligi 5000 krooni). Korterisse andis kostja kaasa ka ühise kooselu vältel soetatud mööbli ja tehnika. Ka kõik need kulutused on tehtud lapse elujärje parendamiseks ning ülalpidamiskohustuste täitmiseks.

Kostja netosissetulekuks käesoleval ajal on 14 780 krooni, millest lähevad igakuuliste kohustustena autoliisingu katteks 2655,98 krooni ja eluasemelaenu katteks 3287,38 krooni. Seega jääb kostjale rahalisi vahendeid kuus 8836,64 krooni.

Hageja on viimase kahe kuu jooksul asunud takistama kostjal lapsega suhtlemast ja sellega ka ülalpidamiskohustusi täitmast.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

III Kohtuistung

Hageja esindaja taotles elatise väljamõistmist alates 01.09.2010 summas 2 632 krooni. Esindaja selgitas, et vaatamata sellele, et laps on osa ajast isa juures, on hageja kulutused lapsele tõendatud. Kuna poolte sissetulekud on võrdsed, peaks ka nende poolt panus olema võrdne. Asjaolusid, mis võimaldaksid kostja maksta elatist alla minimaalse, ei ole. Kui võtta kostja poolsed kulud lapsele 2000 krooni ja hageja kulud 5000 krooni, siis on see kokku 7000 krooni, millest pool moodustab 3500 krooni.

Kostja selgitas, et ta soovib lapse kasvatamisest osa võtta, kuid arvab, et ta ei peaks maksma lapse ema arvele raha, kuna soovib ise lapsele vajalikke asju osta. On olnud juhuseid, et laps tuleb tema juurde ja tal pole vajalikke riideid kaasas. Kostja poolt lapsele ostetud riided on tema juures. Kuna laps on kohtumäärusega pooleks ajaks määratud talle, siis ei peaks ta lapse emale täiendavalt raha maksma. Ta käib oma autoga lapsel järel, ka sellega kaasneb kulu. Mõistlik oleks, et tema kannab lapse lasteaias ja hiljem koolis käimise kulud. Koos transpordikuludega on tal lapsele kulunud kuus keskmiselt 2000 krooni. Ta on nõus hagejale elatist maksma, kuid mitte nii suures summas.

IV Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus on tuvastanud, et poolte kooselust xxx.a. sündinud poeg K. K..

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2632 krooni alates 01.09.2010.a.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud, kuid ei ole nõus hageja poolt nõutava elatise suurusega, kuna laps viibib kalendrikuus 12-15 päeva temaga.

01.07.2010. a jõustunud perekonnaseaduse PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 2 175 krooni.

PkS § 214 lg 3 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.

Viru Maakohtu 02.juuni 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8603 (tl 54-55) oli kinnitatud E. T.a ja J. K.i vaheline kompromiss, mille kohaselt määrati K. K.i (isikukood xxx) elukohaks tema ema E. T.a elukoht. Samuti määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt: 1.Lapse isa võib lapsega suhelda igal nädalal tööpäevadel, kuni kaks tööpäeva järjestikku, võttes lapse lasteaiast või ema elukohast ja viies lapse hommikul lasteaeda. Kui lapse isal ei ole võimalik lapsega kokkulepitud viisil suhelda, teatab ta sellest eelnevalt lapse emale aegsasti ette.

2. Lapse isa suhtleb lapsega iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel, ta võtab reede õhtul lapse lasteaiast või lapse ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kell 17.00. Laps on emaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel. Kui lapse isa soovib nädalavahetuse kohtumisaega muuta, lepib ta selles lapse emaga aegsasti kokku. 3.Lapse isa veedab lapsega oma puhkusest juulikuus järjestikku kaks nädalat, lisaks võib ta täiendavalt veeta lapsega puhkust 2 korda aastas järjestikku 1 nädal lapse emaga eelnevalt kokkulepitud ajal. Lapse ema veedab lapsega oma puhkusest juulikuus järjestikku kaks nädalat. Kuna Viru Maakohtu 02.06.2010 määrusega oli määratud alaealise K. K.i elukohaks hageja elukoht, kuulub lapse hooldusõigus talle, st tal on õigus hoolitseda lapse ja viimase vara eest ning otsustada lapsega seotud asju.

Samas nähtub eeltoodud kohtumäärusest, et kostjal on õigus lapsega suhelda ning tema eest hoolitseda, mis toob endaga kaasa ka lapse ülalpidamisega seotud kulutusi, s.o. eelkõige kulutused toidule ja transpordile.

Riigikohus leidis tsiviilasjas 3-2-1-66-08 lahendis, et iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist, nagu leidis kolleegium ka 9. märtsi 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Samuti leidis Riigikohus nimetatud lahendis, et elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab.

Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 59) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks alates septembrikuust keskmiselt 5205, 50 krooni, sh kommunaalkulud 1141,50 krooni; lasteaiamaks 684 krooni; muusikakool 180 krooni; kulutused toidule 1500 krooni; kulud riietele, jalatsitele 980 krooni; ravimid, vitamiinid 120 krooni; hügieenitarbed

100 krooni; mänguasjad, raamatud, koolitarbed 210 krooni; kulud transpordile 200 krooni; muud kulud (kultuuriüritused, kohvikud, vältimatud kulud) 90 krooni.

Kostja väitel moodustavad tema kulutused lapsele koos transpordikulude kuus keskmiselt 2000 krooni. Kostja arvestuse (tl 10 pöördel) kohaselt kulub lapse söögile kuus ligi 1300 krooni; ravimitele 100 krooni; raamatutele, mänguasjadele 500 krooni; üritustele 500 krooni kuus; riietele, jalanõudele 500 krooni kuus. Kostja on esitanud vastuväite vaid hageja arvestuses märgitud riietele-jalanõudele tehtud kulutuste osas, leides, et see summa on ülemäära suur. Hageja vastuväiteid selles, et kostja kannab seoses lapse viibimisega tema juures kulutusi keskmiselt 2000 krooni ulatuses, esitanud ei ole. Seega moodustaksid lapsele vajalikud kulud kuus keskmiselt 7000 krooni, millest jääks ühele vanemale tehtavate kulutuste suuruseks 3500 krooni. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures ja lapse hooldusõigus tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama, otsustades seejuures muulhulgas milliseid riideid-jalanõusid laps vajab, tasudes lasteaiakulud ja hiljem koolikulud ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et poja viibimine kostja juures vastavalt Viru Maakohtu 02.06.2010 sätestatule ei ole vaadeldav olukorrana, kus laps viibiks isa juures samapalju aega kui ema juures ja isa kulutused lapse ülalpidamiseks oleksid võrdsed ema poolt tehtutega, kelle juures laps alaliselt elab.

xxx tõendi kohaselt on E. T.a töötasu ajavahemikus jaanuar 2010 kuni august 2010 olnud xxx krooni, s.o. kuus keskmiselt xxx krooni. Kostja kirjalikke tõendeid oma sissetulekute kohta ei esitanud. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on tema netosissetulek xxx krooni. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes lapse vajadusest, sh arvestades, et seoses lapse hooldusõigusega on enamus lapse ülalpidamiskuludest hageja kanda ning poolte varalisest seisundist, leiab põhjendatud kostjalt hageja kostja kasuks välja mõista elatise alaealise lapse K. K.´i ülalpidamiseks alates 01.septembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuine elatusraha 2175 krooni (koos tulumaksuga), kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.09.2010, ei oma kostja poolt esitatud xxx lasteaed „xxx“ 28.12.2009 tõend (tl 12) ning töövõimetuslehed (13-14) asja lahendamisel tähtsust. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väited selles, et ta on oma elukohta soetanud lapse tarbeks uue mööbli ning kodutehnika ja teinud hageja varasemas korteris remonti ning jätnud poolte kooselu ajal soetatud mööbli ja tehnika hagejale, kuna nimetatu on küll seotud lapse eluolu parandamisega, kuid need kulutused pole otseselt seotud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega.

Hagi tagamise abinõu - kohustada J. K.´i menetluse ajal maksma hagi tagamise korras E. T.´ale elatusraha alaealise poja K. K.´i ülalpidamiseks summas 2175 krooni jääb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta.

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21 % ulatuses hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.

Helgi Vinni Kohtunik