2-10-25689/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-25689 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

J. L.i (L.) hagi V. Š.i (Š.) vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

39 150 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. L. (IK xxx, elukoht: xxx)

V. Š. (IK xxx, elukoht:xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. Š.ilt elatis igakuise elatusrahana A. Š.i (IK xxx) kasuks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 2010. aasta juunist kuni poja

A. Š.i täisealiseks saamiseni so kuni 07.02.2021. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista V. Š.ilt elatis igakuise elatusrahana M. Š.i (IK xxx) kasuks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 2010. aasta juunist kuni poja

M. Š.i täisealiseks saamiseni so kuni 10.03.2027. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on J. L.i hagi V. Š.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel kooselust kaks last: xxx. a poeg A. ja xxx. a poeg M.. Poolte kooselu on lõppenud, lapsed elavad koos hagejaga. Kostja maksab vabatahtlikult elatist kahele pojale 2009. aastast kokku 3 000 krooni. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras (2 175 krooni ühe lapse kohta), sest hageja on lapsehoolduspuhkusel (saab emapalka 4 350 krooni), kostja makstav elatis ei kata laste ülalpidamiskulusid, kostja palk (11 000 krooni kuus) võimaldab lastele elatist vähemalt miinimummääras maksta.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 13-14) hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et ta maksab hagejale regulaarselt elatist 3 000 krooni, peale selle võtab enda juurde regulaarselt (puhkepäevadeks koos kino, veekeskuse külastusega, kingituste ostmisega) vanemat poega, mõnikord osutab täiendavat materiaalset abi pojale – sõitudeks, raviteenusteks jne. 05.10.2009. a kohtuotsuse järgi maksab ta elatist vanemale tütrele Alinale (sünd. 1995. a) 2 175 krooni. Kostja enda kulutused ühes kalendrikuus on 6 000 –

7 000 krooni (korteri tasu ja remont, toit, riietus, tervishoid ja hügieen, laenude tasumine, telefoniteenused, auto korrashoid). Kostjal on perekond Vilniuses, kuhu kostja sõidab vähemalt korra kuus. Seega ületavad kostja vältimatud kulud tema tulusid. Kostja pakub hagejale kompromissi – hageja loobub hagist ning kostja loobub oma kohtukulude hüvitamise nõudest ning võimalik, et kostja saab poega A.d veel sagedamini enda juurde võtta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. Asja materjalidest nähtub, et pooltel on kaks ühist last, A. Š., kes on sündinud 07.02.2003. a ja M. Š., kes on sündinud 10.03.2009. a. Pooled ei ela koos, poolte ühised lapsed elavad koos hagejaga, kostja maksab elatist 3 000 krooni kuus.

5. Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagi esitamise ajast igakuise elatusrahana 2 175 krooni ühe lapse kohta.

6. 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

3

7. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

8. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

9. Riigikohus on märkinud, et elatise miinimummäära suuruses summas elatise väljamõistmiseks ei ole vaja kulutusi lapsele eraldi põhjendada ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused.

10. Kohus leiab, et tasudes elatist väiksemas ulatuses, kui seda näeb ette seadusega sätestatud miinimumsumma (2 175 krooni ühe lapse kohta), ei ole kostja kohaselt ülalpidamiskohustust täitnud. Lapsed elavad koos hagejaga. Hagejal on kohustus korraldada laste igapäevaelu. 3 000 krooni kahele lapsele (1 500 krooni lapse kohta) ei ole piisav ning seega ei ole kostja ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda seda, et kostja võtab vanemat poega enda juurde nädalavahetustel, käib pojaga kinos, veekeskuses, teeb kingitusi vms.

11. Kostja vastuväide, et tema vältimatud püsikulutused ületavad tulusid, ei ole selliseks argumendiks, mis õigustaks elatise maksmist lapsele vähem, kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Kostjal on kolm alaealist last, mistõttu kostja peab oma kulutusi mõistlikumalt planeerima.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik