Legislator Case Law & Legislation
2-09-70612/18 AI generated

2-09-70612/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-70612/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Legislator headnote

AI generated

2-09-70612/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Keywords

AI generated
threshold amount for review meeting the threshold reduction of compensation increased compensation reduction of helplessness allowance severe personal hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-70612 Tsiviilasja hind 101 309,79 krooni Tsiviilasi AS Nordea Finace Estonia hagi YBvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Nordea Finance Estonia Eva L (XXX) Kostja: YB(isikukood XXX elukoht XXX) Menetlusviis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga.

2. Välja mõista YB AS Nordea Finance Estonia kasuks 101 309,79 krooni (ükssada üks tuhat kolmsada üheksa krooni ja seitsekümmend üheksa senti).

3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Menetluskulud jätta YB kanda.

5. Välja mõista YB menetluskulu 16 300 (kuusteist tuhat kolmsada) krooni AS-i Nordea Finance Estonia kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-09-70612

2

MENETLUSE KÄIK 28.12.2009 on kohtule esitatud AS Nordea Finance Estonia avaldus YB vastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse 60 363 krooni saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, mistõttu jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. 21.04.2010.a määrusega kohustas kohus AS-i Nordea Finance Estonia esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 06.05.2010.a esitas AS Nordea Finance Estonia oma nõude kostja vastu Harju Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus mõista kostjalt välja 60 363 krooni. 25.05.2010.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 101 309,79 krooni. Kostja võttis 03.09.2010 kohtule saadetud vastuses hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastates kirjaga hagile võttis hagi õigeks. Kostjale on 11.06.2010 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 pde 1 ja 4 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 101 309,79 krooni, millest müügikahju on 60 363,25 krooni, tasumata liisingumaksed moodustavad 36 092,38 krooni, saamata jäänud intress 2354,16 krooni ja vara väljanõudmise kulu 2500 krooni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 16 300 krooni, millest hageja lepingulise esindaja kulu moodustab 3800 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 12 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-09-70612

3 Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu ning lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 16 300 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heli Käpp kohtunik