2-10-9651/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-9651 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

A. H. (H.) hagi A. H. (H.) vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

28 485 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. H. (IK xxx, elukoht: xxx)

A. H. (IK xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. H.lt elatis igakuise elatusrahana A. H. (IK xxx) kasuks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, millele lisandub tulumaks 21% e 456,75 krooni, kokku 2 631 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks) krooni 75 senti tagasiulatuvalt alates 2009. aasta septembrist kuni tütre A. H. täisealiseks saamiseni so kuni 09.12.2022. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Elatise summa 2009. aasta septembrist kuni 2010. a septembrini (kaasa arvatud) on 34 212 (kolmkümmend neli tuhat kakssada kaksteist) krooni 75 senti. Alates 2010. aasta oktoobrikuust peab A. H. tasuma elatist igakuuliselt 2 631,75 krooni, millele lisandub elatis perioodi eest 2009. aasta september kuni 2010. aasta september, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades, ühe kalendrikuu makse suurus on 2 851 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend üks) krooni 05 senti.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on A. H. hagi A. H. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel 09.12.2004. a tütar A. H.. Poolte abielu on lahutatud, kostja vabatahtlikult materiaalset abi ei osuta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2

500 krooni, lisades elatisele tulumaksu osa (21% 2 500 kroonist) tagasiulatuvalt alates 2009. aasta augustist.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 31-32) tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud elatise suurusega, märkides, et hageja hindab lapse ülalpidamiskulude suuruseks 2 950 krooni kuus ja soovib elatist 3 165 krooni (koos tulumaksuga) . Kostja on töötu ning tal ei ole sissetulekut alates 2010. aasta juulikuust. Kostja on nõus maksma elatist hagi esitamise päevast, 01. veebruarist 2010. a. Kostjal on vabaabielust sündinud laps, K. H. (sünd. xxx. a). . Kostja tunnistas elatise suurust 1 500 krooni. Elatise summa osas tagantjärgi (01.02.2010. a kuni elatise väljamõistmiseni) soovib kostja ajatada üheks aastaks võrdsetes osades igakuuliselt. Peale selle tasub kostja tagasi laenu BIG Pangale, laen võeti abielu ajal ning laenurahast ostetud asjad jäid hagejale.

3. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele (tl 41). Hageja märkis, et poolte vahel oli kokkulepe, et seni, kuni kostja maksab laenu, hageja elatist ei nõua, kuid alates 2009. aasta septembrist lõpetas kostja laenu tagasimaksmise ning hageja võttis laenu tagasimaksmise kohustuse enda peale, 09.03.2010. a lõpetas hageja laenu tagasimaksmise täies ulatuses (

51 166 krooni), kuid kostja ei hakanud lapsele elatist maksma, mistõttu hageja taotleb elatise väljamõistmist septembrist 2009. a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

5. Asja materjalidest nähtub, et pooltel on ühine laps, A. H., kes on sündinud xxx. a. Pooled on lahutatud, poolte ühine laps elab koos hagejaga, kostja elab vabaabielus ning vabaabielust on kostjalt teine laps, 24.05.2010. a sündinud K. H..

6. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 2009. aasta septembrist igakuise elatusrahana 2 500 krooni, millele lisada tulumaksu osa 21% e 525 krooni. Kostja on nõus maksma elatist 1 500 krooni kuus alates 01. veebruarist 2010. a ning soovib elatise ajatamist perioodi eest 2010. aasta veebruar kuni kohtuotsuse tegemiseni üheks aastaks.

7. 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

8. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

9. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär oli 2009. ja on 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

10. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär (hagiavalduses 2 500 krooni + tulumaksu osa). Samas ei ole hageja põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist, vaid on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 2 950 krooni. Riigikohus on märkinud, et elatise miinimummäära suuruses summas elatise väljamõistmiseks ei ole vaja kulutusi lapsele eraldi põhjendada ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused. Seetõttu ei mõista kohus elatist välja suuremas summas kui elatise miinimummäär, millele lisandub tulumaksu osa.

11. Hageja on kinnitanud, et poolte vahel oli kokkuleppe, mille järgi hageja kattis lapse ülalpidamiskulud kostjalt elatist nõudmata sel ajal, kui kostja tasus BIG Pangast võetud laenu. Kostja lõpetas laenu tagasimaksmise 2009. aasta septembris, hageja maksis laenu jäägi pangale, mistõttu hageja taotleb elatise väljamõistmist 2009. aasta septembrist. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus laenumakseid ja poolte kokkuleppe elatist sel ajal mitte maksta kehtis poolte vahel ka pärast 2009. aasta septembrikuud. Poolte esitatud konto väljavõtetest (tl 35-38, 42) nähtub, et septembrist 2009. a kuni 09.06.2010. a ei ole kostja laenumakseid tasunud, hageja on 09.03.2010. a tasunud BIG Pangale lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 51 166 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis alates 2009. aasta septembrist kuni hagi esitamiseni lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Seega mõistab kohus kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt, alates 2009. aasta septembrist.

12. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja taotleb elatise võla (varasema kui kohtuotsuse tegemisest väljamõistetud elatis) ajatamist üheks aastaks. Kostja oma seisukohas kostja vastusele vastuväiteid selles osas ei esitanud. Kohus määrab tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise (periood september 2009. a kuni september 2010. a)

tasumise ajaks 1 (ühe) aasta võrdsetes osades. Kohus lähtub sellest, et kostja peab maksma elatist kindla summana oktoobrist 2010. a, kostja ei tööta, tal on teine laps ning tagantjärele väljamõistetud elatise kogusummas kohene täitmine oleks kostjale liialt koormav, samas elatise võla ajatamisega ei ole rikutud ülalpidamist saava lapse huvid. Hageja panga väljavõttest nähtub, et hageja töötab.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kA.b hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik