Legislator Case Law & Legislation
2-10-26511/14 AI generated

2-10-26511/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-10-26511/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada S K ja K Ž abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne- Viru Maavalitsuses kanne nr. xxxx all. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-10-26511/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Pooled olid enne abiellumist tuttavad suhteliselt lühikst aega. Abiellumisele ei järgnenud abielulisi suhteid, elama jäädi erinevatesse elukohtadesse. 01.06.2010 tegi Ida Prefektuur hagejale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele alates 16.06.2010. Hagejal on xxxx sündinud tütar, kes on keskmise puudega lapsinvaliid ning tema elukaaslane K L on rase, lapse sünniaeg on xxxx. Hageja soovib elukaaslasega abielluda ning jääda Eestisse elama ja taotleda elamisluba välismaalaste seaduse § 12-1 alusel. Ühised lapsi ja ühisvara pooltel ei ole.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10. 2010.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-26511

Tsiviilasi S K hagi K Ž vastu abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA S K, sünd. xxxx, ajutine elukoht xxxx

KOSTJA K Ž, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Suuline menetlusistung 13.10.2010 RESOLUTSIOON

Lahutada S K ja K Ž abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne- Viru Maavalitsuses kanne nr. xxxx all.

Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Pooled olid enne abiellumist tuttavad suhteliselt lühikst aega. Abiellumisele ei järgnenud abielulisi suhteid, elama jäädi erinevatesse elukohtadesse. 01.06.2010 tegi Ida Prefektuur hagejale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele alates 16.06.2010. Hagejal on xxxx sündinud tütar, kes on keskmise puudega lapsinvaliid ning tema elukaaslane K L on rase, lapse sünniaeg on xxxx. Hageja soovib elukaaslasega abielluda ning jääda Eestisse elama ja taotleda elamisluba välismaalaste seaduse § 12-1 alusel. Ühised lapsi ja ühisvara pooltel ei ole.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagis esitatud abieluliste suhete katkemise põhjuseid. Kinnitab, et abieluline suhe kestis pool aastat ja praeguseks on kummalgi uued elukaaslased ja neist suhetest ka lapsed.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hagiavalduse esitamisel kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt: Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Analoogne regulatsioon on sätestatud ka alates 01.07.2010 jõustunud Perekonnaseaduses.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Poolte reaalne lahuselu on kestnud juba ligi kaheksa aastat, mis on piisavalt pikk aeg, leidmaks, et suhete taastamine on perspektiivitu.

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel jaanuar 2003.

Kohus ei pea põhjendatuks rakendada kohtulahendi jõustamist ühepäevase tähtajaga. Hageja selgitusel on see vajalik selleks, et tal on Eestis viibimiseks vaid 30 päeva viisa, teiseks selleks, et ta soovib enne teise lapse sündi abielluda oma praeguse elukaaslasega. Hagis esitatud haldusmenetlusest tulenevad kiire lahutusotsuse saamise asjaolud hageja selgituse kohaselt enam nii aktuaalsed ei ole. Kohus leiab, et kui suhted katkesid 2003 jaanuaris, siis ei olnud kummalgi poolel ühtegi takistust järgnenud aastate jooksul suhte lõppemine ära vormistada ning et hageja probleemid oma elamisloa legaliseerimisega on sõltunud vaid temast endast ja seda oleks saanud korraldada ammu enne lahutushagi kohtusse esitamist.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega, kostja poolt hagi tunnistamisega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 13. novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne