3-10-1660/159 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.oktoobril 2010.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-10-1660

Haldusasi

AS „Ragn-Sells“, AS „Veolia Keskkonnateenused“ ja OÜ „Ade-

lan Prügiveod“ kaebused 28.05.2010.a. Tallinna jäätmeveo piir-

kondades nr 10, 11 ja 12 korraldatud jäätmeveo ainuõiguse

andmiseks väljakuulutatud avalike konkursside pakkumise kutse

dokumentide tühistamiseks ning OÜ „Adelan Prügiveod“ ja AS

„Veolia Keskkonnateenused“ kaebused Tallinna Keskkonna-

ameti 15.09.2010.a. kirja nr 6.2-5.1/ 1829 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

27.09.2010.a.

Kohtuistungist osa võtnud menet-

lusosalised

kaebajate ja kolmandate isikute AS „Ragn-Sells“ esindajad van-

deadvokaat Silja Holsmer ja Kadri Jõgi, AS „Veolia Keskkon-

nateenused“ esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, OÜ

„Adelan Prügiveod“ esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja

Aivar Krabi, vastustaja Tallinna Keskkonnaameti esindajad Priit

Lello, Kertu Tiitso ja Kaarel Berg, kolmanda isiku OÜ „Upakk-

terminal EV“ esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada menetlus OÜ „Adelan Prügiveod“ ja AS „Veolia

Keskkonnateenused“ poolt Tallinna Keskkonnaameti 15.09.

2010.a. kirja nr 6.2-5.1/1829 tühistamiseks esitatud kaebuste

osas.

2.Rahuldada kaebused osaliselt.

Tühistada 28.05.2010.a. Tallinna jäätmeveo piirkondades nr 10,

11 ja 12 korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks väljakuu-

lutatud avalike konkursside pakkumise kutse dokumentide lisa 4

p 2.1.6 osaliselt - pangagarantii summast 160 000 kr osas, p-d

6.3 ja 7.8 koos alapunktidega täielikult.

3.Muus osas jätta kaebused rahuldamata.

4.Välja mõista Tallinna Keskkonnaametilt menetluskuludena AS

„Ragn-Sells“ kasuks 15 000(viisteist tuhat) krooni, AS „Veolia

Keskkonnateenused“ kasuks 20 000(kakskümmend tuhat)

krooni ja OÜ „Adelan Prügiveod“ kasuks 25 000(kakskümmend

viis tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 11.novembril 2010.a.

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul,

kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taot-

luse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

28.05.2010.a. avaldas Tallinna Keskkonnaamet väljaandes „Ametlikud Teadaanded“

teate avalike konkursside väljakuulutamise kohta ainuõiguse andmiseks Tallinna linnas kor-

raldatud jäätmeveo piirkondades nr 10, 11 ja 12. Kõikides piirkondades korraldatakse eraldiseisev

konkurss, kuid pakkumiskutse dokumendid(PKD) on kõikides piirkondades identsed. Vastavalt

PKD p-le 14.2 tuli pakkumised tuleb esitada hiljemalt 12.07.2010.a. kell 10.00 ja p 16.1 kohaselt

avatakse pakkumised 12.07.2010.a. vastavalt kell 12.00, 13.00 ja 14.00(tl I-14-91).

PKD-d väljastati aktsiaseltsidele „Ragn-Sells“ ja „Veolia Keskkonnateenused“ ning osa-

ühingutele „Adelan Prügiveod“ „Upakkterminal EV“ ja „Radix Hooldus“, nendest kolm esimest

vaidlustasid kõikide konkursside PKD-d halduskohtus(haldusasjad nr 3-10-1660, 3-10-1697 ja 3-

10-1688), taotledes ühtlasi esialgse õiguskaitse korras PKD-de kehtivuse peatamist ja konkurssi-

dega seonduvate toimingute keelamist. 2.07.2010.a. määrusega liitis Tallinna Halduskohus kaebu-

sed ühte menetlusse, põhiasjaks haldusasi nr 3-10-1660, peatas esialgse õiguskaitse korras vaidlus-

tatud PKD-de kehtivuse ja keelas Tallinna Keskkonnaametil kõik nimetatud konkurssidega seon-

duvad toimingud(tl I-173).

10.09.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati halduskohtu määrus osas, mil-

lega rahuldati kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused. Ringkonnakohus leidis, et kaebustel puu-

duvad nendes toodud väidete põhjal sellised eduväljavaated, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Väited tunduvad otsitud ning väited konkursi nõuete ebaproportsionaalsusest on üld-

sõnalised ja ebamäärased. Tegemist on üksikute konkursi- ja lepingutingimuste põhjendatuse üld-

sõnalise kahtluse alla seadmisega, kus jäetakse meetmete eesmärk kas üldse tähelepanuta või ei

osundata eesmärgi suhtes sama tõhusatele vähem koormavatele meetmetele(tl II-80-85).

15.09.2010.a. kirjaga nr 6.2-5.1/1829 teatas Tallinna Keskkonnaamet pakkumisel osale-

jatele, et kuna 28.05.2010.a. väljakuulutatud avalike konkursside korraldatud jäätmeveo ainuõiguse

andmiseks jäätmeveo piirkondades nr 10, 11 ja 12 Tallinna Halduskohtu 2.07.2010.a. määrusega

kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010.a. määrusega, mis

tehti teatavaks 13.09.2010.a., on pakkumiste esitamise tähtaeg 22.09.2010.a. kell 10.00 ja pakku-

miste avamise tähtaeg samal kuupäeval vastavalt kell 12.00, 13.00 ja 14.00(tl II-135).

Selle kirja vaidlustasid Tallinna Halduskohtus OÜ „Adelan Prügiveod“ ja AS „Veolia

Keskkonnateenused“(haldusasjad nr 3-10-2410 ja 3-10-2419), taotledes ühtlasi esialgse õiguskaitse

kohaldamist. 20. ja 21.09.2010.a. määrustega liitis Tallinna Halduskohus nimetatud haldusasjad

haldusasjaga nr 3-10-1660 ning peatas esialgse õiguskaitse korras jäätmeveo piirkondade nr 10, 11

ja 12 konkursside PKD-de p-de 14.2 ja 16.1 muutmise otsustuse kehtivuse. Kohus leidis, et vaid-

lustatud kirja tuleb käsitada PKD p-de 14.2 ja 16.1 muutmise otsustusena. P 14.2 sätestas algselt, et

pakkumised tuleb esitada hiljemalt 12.07.2010.a. kell 10.00 ja pakkumised avatakse 12.07.2010.a.

vastavalt kell 12.00, 13.00 ja 14.00. Tulenevalt TsMS §-st 358 lg 1 ja Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-

100-06 katkes pakkumismenetluses tähtaja kulgemine halduskohtu määruse alusel 2.07.2010.a.

ning algas täies ulatuses uuesti pärast ringkonnakohtu 10.09.2010.a. määruse jõustumist, mis

tähendab, et vastustaja oleks pidanud pakkujatele andma 45 päeva aega pakkumiste esitamiseks(tl

II-117-119, 164-165).

23.09.2010.a. andis Tallinna Keskkonnaamet väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ teada, et

28.05.2010.a. välja kuulutatud avalike konkursside korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks

jäätmeveo piirkondades nr 10, 11 ja 12 PKD-de muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: p 13.5 -

hoiatus mitte avada enne 1.11.2010.a. vastavalt kell 12.00, 13.00, 14.00; p 14.2 - pakkumine tuleb

esitada hiljemalt 1.11.2010.a. kell 12.00; p 16.1 – pakkumised avatakse 1.11.2010.a. vastavalt kell

12.00, 13.00, 14.00.

27.09.2010.a. kohtuistungil märkisid kaebajad OÜ „Adelan Prügiveod“ ja AS „Veolia

Keskkonnateenused“, et kuna vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks, võib kohus menet-

luse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Menetluse lõpetamisele selles osas ei vaielnud vastu ka

Tallinna Keskkonnaamet ega teised menetlusosalised. HKMS § 24 lg 1 p 4 sätestab, et

halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. 23.09.2010.a.

teatega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ muutis Tallinna Keskkonnaamet 15.09.2010.a. kirjas

nr 6.2-5.1/ 1829 kehtestatud PKD-de punktide 14.2 ja 16.1 muudatusi, tunnistades sellega

15.09.2010.a. kirjana vormistatud haldusakti kehtetuks. Eeltoodust lähtudes lõpetab kohus

menetluse 15.09.2010.a. kirja nr 6.2-5.1/1829 tühistamiseks esitatud kaebuste osas HKMS § 24 lg

1 p 4 alusel ega käsitle neid kaebusi otsuse järgnevas osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja AS „Ragn-Sells“ palub tühistada vaidlustatud PKD-d täies ulatuses, kuna need

pole proportsionaalsed, kooskõlas kehtiva õigusega ega konkursi eesmärgiga, PKD-de punktid on

üksteisele vastukäivad ja vastuolus Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kehtestatud

eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra(edaspidi „konkursi kord“) §-ga

15 p 4. Osundatud sätte kohaselt peab PKD sisaldama hindamiskriteeriume, mida kasutatakse pak-

kumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhteline tähtsus. Vaidlustatud PKD-des puudub

regulatsioon, mis võimaldaks välja selgitada parima pakkumise, kui võrdse hinnaga pakkumisi on

rohkem kui üks. Seda eesmärki ei täida p 19.2, mille kohaselt juhul, kui võrdse hinnaga pakkumisi

on rohkem kui üks, eelistatakse nende pakkumiste hulgast eduka pakkumise valimisel pakkumist,

mille PKD lisas 2 esitatud teenustasu süvakogumismahutite tühjendamiseks on soodsam,

sealjuures peab teenustasu vastama jäätmeseaduse(JS) §-le 66 lg 5, mis sätestab, et teenustasu peab

olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning

jäätmete veokulud. Vastavalt lisale 2 antakse süvakogumismahuti teenustasule koefitsient 1 ning

teenustasu arvestatakse lisas 1 oleva pakkumuse maksumusest p-s 18.4.1 oleva valemi järgi. Kui

kahe pakkuja segaolmejäätmete 1 m3 vedamise pakutavad maksumused on ühesugused, on neil ka

ühesugused süvakogumismahutite teenustasud, mis tähendab, et punktil 19.2 puudub igasugune

mõte, kuna pakkujad jäävadki võrdseks ning konkurss nurjuks. Seega on PKD-d ilmselgelt

vastuolus konkursi korraga ja kuuluvad täies ulatuses tühistamisele.

Kui kohus ei pea võimalikuks tühistada PKD-sid täies ulatuses, palub kaebaja alternatiiv-

nõudena tühistada PKD-de järgmised punktid: - p 19.2 ja lisa nr 2 „Teenustasude maksumuse

esildis“ osas, kus määratakse süvakogumismahuti koefitsiendiks 1, ülaltoodud põhjustel;

- p 18.4.2 ja lisa 2 osas, kus suurjäätmeid käsitletakse kui segaolmejäätmeid, suurjäätmete

koefitsiendiks on määratud 1,5 ja teenustasu on seatud sõltuvusse segaolmejäätmete 1 m3 vedami-

seks pakutavast maksumusest. See pole proportsionaalne ning on vastuolus PKD punktidega 19.1,

16.5 ja 17.5.3, JS §-ga 66 lg 5 ja §-ga 66 lg 6, mille kohaselt jäätmeveo teenustasu suuruse

kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussage-

dusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Suurjäätmed ja se-

gaolmejäätmed on erinevad jäätmeliigid, millel on erinevad kogused, omadused ja jäätmeveo tee-

nindussagedused. Seda kinnitab ka fakt, et Vabariigi Valitsuse 6.04.2004.a. määrusega nr 102 keh-

testatud jäätmete nimistu järgi on suurjäätmed ja segaolmejäätmed erinevad jäätmeliigid, millel on

erinevad jäätmekoodid. Samuti on nende jäätmeliikide vedu korraldatud erinevalt. Seetõttu ei saa

suurjäätmete veo puhul kulusid optimeerida niimoodi, nagu segaolmejäätmete veo puhul.

Koefitsient 1,5 on liiga väike ja toob kaasa selle, et ettevõtja, pakkudes soodsaimat segaolmejäät-

mete veo hinda, mis pole põhjendamatult madal, pakub automaatselt põhjendamatult madalat

suurjäätmete veo hinda, mis tingiks pakkumise tagasilükkamise vastavalt PKD punktile 17.5.3.

Isegi kui suurjäätmeid saab sellise koefitsiendiga nõuetekohaselt käidelda, võib suurjäätmete ja

segaolmejäätmete teenustasude omavaheline sidumine välistada PKD p-s 19.1. sätestatud

eesmärgi, et edukaks tunnistataks ettevõtja, kes tegelikult suudaks teha kõige soodsama

pakkumise;

- lisa 4 „Korraldatud jäätmeveo leping“ p 4.13, mille kohaselt juhul, kui jäätmeveo teenuse

osutamisel ilmneb asjaolusid, mis ei võimalda vedajal jäätmekäitluslepingut täita, on vedaja kohus-

tatud objektilt lahkumata viivitamatult mobiiltelefoni teel kontakteeruma jäätmevaldajaga ning

jäädvustama olukorra digitaalsete fotodena, millelt on võimalik tuvastada probleemi olemus ja

objekti aadress; kui jäätmevaldaja pole sündmuskohalt telefoni teel kättesaadav, tuleb teda

teavitada lepingu mittetäitmisest 12 tunni jooksul e-posti või telefoni teel. Proportsionaalseks ei saa

pidada vedaja kohustust kontakteeruda telefoni või e-posti teel jäätmevaldajaga, sest vedajal pole

kõigi jäätmevaldajate kontaktandmeid ja pole tõenäoline, et nendega suudaks vedajat varustada

ainuõiguse andja. Seega pole tingimust võimalik täita. Isegi kui ainuõiguse andja leiaks, et vedaja

on oma kohustuse täitnud ka siis, kui teavitab lepingu täitmise võimatusest ainuõiguse andjat 12

tunni jooksul telefoni või e-posti teel, oleks see tingimus selgelt ebaproportsionaalne ja

põhjendamatu. Näiteks ei saaks vedaja laupäeval tõenäoliselt kellegagi linnavalitsusest kontakti ja

prügivedaja peaks saatma isiklikult või kellegi kaudu e-kirja, mille arvelt kannataks põhitöö

jäätmete vedamine. Kui võtta eraldi tööle inimene, kes hakkaks saatma teateid, oleks see täiendav

kulu, mille põhjendatus on kaheldav, sest mida teeks linnavalitsus laupäeval kell 18

informatsiooniga, et ühes kohas ei õnnestunud lepingut täita. On ilmne, et enne esmaspäeva, s.o.

järgmist tööpäeva ainuõiguse andja seda informatsiooni ei vajaks;

- lisa 4 p 4.16, mille kohaselt kohustub vedaja kandma piirkonnas teenuse osutamisega seo-

tud majandamis- ja muud kulud ning pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude

ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhi-

mõtetest, mis tuleb selgelt määratleda vedaja raamatupidamise sise-eeskirjades; tulude ja kulude

arvestus peab võimaldama hinnata, kas vedaja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras

toote või teenuse väärtusega. Viidatud lepingupunkt kordab sõna-sõnalt konkurentsiseaduse

(KonkS) § 18 lg 1 p 2, kuid niisugune järelevalveõigus kuulub Konkurentsiametile, kohalikul

omavalitsusel sellist õigust pole. Seda kinnitab ka Konkurentsiameti 4.05.2010.a. selgitus KonkS §

18 lg 1 p 2 kohaldatavuse kohta(tl I-94-95). Seega on PKD alusel pandud vedajale kohustus esitada

andmeid linnale, mis on avalikult teatanud, et plaanib oma jäätmevedamisteenust osutava ettevõtte

loomist. Nõutava teabe näol on tegemist jäätmevedaja ärisaladusega, mille avaldamise nõudmine

on õigusvastane. Selle punkti mõte on saada kaebaja ärisaladus ja oskusteave enda valdusesse, et

siis lisa 4 p 7.8.2 alusel lõpetada leping ja alustada ise jäätmeveo teenuse osutamist. Varem pole

lepingutes olnud andmete esitamise kohustust;

- lisa 4 p 6.3, mis sätestab, et kui vedaja rikub p-ga 4.17 endale võetud kohustust, on linnal

õigus nõuda vedajalt leppetrahvi iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest 0,05% punktis

2.1.6 nimetatud garantii summast, kuid mitte rohkem kui garantii summa; p 4.17 kohaselt aga

kohustub vedaja hüvitama oma süülise tegevusega teenuse osutamisel ainuõiguse andjale,

jäätmevaldajale või kolmandale isikule tekitatud kahju vastavalt õigusaktidele. Seega peaks p 6.3

järgi vedaja maksma ainuõiguse andjale muuhulgas leppetrahvi juhul, kui vedaja tekitab teenuse

osutamisel mistahes kolmandale isikule või jäätmevaldajale kahju. Selline säte ei ole proport-

sionaalne, arvestades ka, et ainuõiguse andjal puudub lepingus mistahes kohustus maksta vedajale

leppetrahvi;

- lisa 4 p 7.8.2, mille kohaselt on pooltel õigus mõjuvate põhjuste ilmnemisel leppetrahvi

maksmata ja teisele poolele kahju hüvitamata leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirja-

likult teisele lepingupoolele vähemalt 90 päeva ette. Mõjuvaks põhjuseks on linna jäätmehoolduse

korralduse reorganiseerimine, mis on ainuõiguse andjast endast sõltuv asjaolu. Lepingu erakor-

ralisel ülesütlemisel kannaks vedaja olulisi kahjusid, sest pakkumise esitaja on lähtunud oma

tulude-kulude arvestamisel sellest, et saab ainuõiguse 3 aastaks. Vedaja kannab suurimaid kulutusi

alati veo alustamisel. JS § 68 lg 1 kohaselt antakse ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamiseks kuni viieks aastaks. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et ainuõiguse andmise konkursi

mõte on leida vedaja mitmeks(maksimaalselt viieks) aastaks. Olukorras, kus ainuõiguse andja võib

90-päevase etteteatamisega lepingu lõpetada, peab pakkuja järelikult arvestama, et lepingu

võimalik minimaalne kehtivusaeg ongi 3 kuud. Selline regulatsioon on aga selges vastuolus

avaliku konkursi mõttega leida parima hinnaga parim pakkuja võimalikult pikaks ajaks. Samuti

kahjustuvad seeläbi oluliselt avalikkuse huvid. Teenustasu määr on otseses sõltuvuses teenuse

osutamise perioodi pikkusest. Kui pakkumise esitamisel saab arvestada teenuse osutamisega 3-

aastase jooksul, jaotuvad ka kulud nii pika aja peale. Kui aga tuleb arvestada, et võimalik

maksimaalne teenuse osutamise aeg ongi veidi enam kui 90 päeva, tuleb kogu investeering jaotada

vastava perioodi peale, mistõttu teenuse hind kujuneb oluliselt kõrgemaks. Seda ülesütlemise

tingimust linna varasemate konkursside lepingutes pole olnud. Linna selgitus p 7.8.2 osas oli, et

seda kohaldatakse, kui muutub seadus. Seaduse muutmine on lepingu lõpetamise alusena ette

nähtud aga p-s 7.8.1 ja seda vaidlustatud pole. Seega on kõnealune punkt ebaproportsionaalne,

vastuolus avaliku konkursi mõttega ning nii teenuse osutaja kui avalikkuse huvidega.

Kolmanda isikuna palub AS „Ragn-Sells“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused.

Kaebaja AS „Veolia Keskkonnateenused“ palub tühistada PKD-de lisa nr 4 p-d 4.13,

4.16 ja 7.8, esitades vaidlustatud sätete õigusvastasuse osas üldjoontes samad põhjendused, mis AS

„Ragn-Sells“. Täiendavalt leiab kaebaja, et kuna lisa 4 p 6.2 kohaselt on linnal võimalik vedajalt p

4.13 rikkumise eest nõuda leppetrahvi kuni 150 000 kr ning pole ette nähtud lepingu rikkumist

välistava asjaoluna olukorda, mil jäätmevaldajaga ühenduse saamine pole vedajast sõltumatutel

asjaoludel õnnestunud, on p 4.13 ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.

P 4.16 piirab tarbetult kaebaja põhiseaduse(PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid

Riigikohtu üldkogu 3.12.2007.a. otsuse nr 3-3-1-41-06 p-de 26-28 järgi ei saa kohalik omavalitsus

ilma seaduses sätestatud volitusnormita piirata isikute põhiõigusi. Põhjendamatu on nõuda arvestu-

se pidamist iga toote ja teenuse kohta eraldi, sest paljud kulud pole üheselt jagatavad(näit. kontori-

kulud). Peale selle kohustatakse vedajat pidama arvestust ka nende teenuste osas, mida vedaja küll

osutab jäätmevaldajatele, kuid mis pole ainuõiguse objektiks – see nõue on põhjendamatu ja eba-

proportsionaalne.

Olukorras, kus jäätmevedajale on kehtestatud PKD p-des 6.2.9, 6.2.13 ja lisa 4 p-des 4.7.1

ja 4.7.2 olulisi investeeringuid eeldavaid nõudeid, on p-s 7.8 linnale antud võimalus öelda leping

üles ilma kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise kohustuseta ebaproportsionaalne. Osundatud

punkt on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ka põhjusel, et lepingu erakorralise ülesütlemise

korral vedajale tekkivad võimalikud kahjud on märkimisväärselt suuremad kui linnale tekkivad

kahjud, kuna aluste esinemine, mis võimaldavad lepingut erakorraliselt üles öelda (punktid 7.8.1 ja

7.8.2), sõltub otseselt korraldatud jäätmeveo lepingu teisest poolest, s.o Tallinna linnast. Kui veda-

ja saab ainuõiguse piirkonnas, kus seni korraldatud jäätmevedu puudus, nõuab see vedajalt olulise-

malt suuremat aega ja raha, kui jäätmeveo alustamine piirkonnas, kus korraldatud jäätmevedu juba

on. Jääb mulje, et linn tahab, et vedajad näeksid selle korraldamise ja rakendamise vaeva ära ning

siis linn teeb oma jäätmeveoettevõtte. Töölepingu seaduse § 100 lg 4 kohaselt maksab tööandja

majanduslikul põhjusel tähtajalise töölepingu ülesütlemisel töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab

töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. 90-päevane ülesütle-

mistähtaeg ei maanda vedaja riske seoses töölepingutega ning veokite võimalike liisingulepingute

rikkumisega seonduvate kahjunõuetega. P 7.8 järgi jäävad nende lepingute ülesütlemisest

tulenevad võimalikud kahjud vedaja kanda, mida ei saa aga pidada põhjendatuks olukorras, kus

lepingu ütleb üles linn ning seda linnast endast sõltuvatel asjaoludel.

Kolmanda isikuna palub AS „Veolia Keskkonnateenused“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused.

Kaebaja OÜ „Adelan Prügiveod“ palub tühistada vaidlustatud PKD-d täies ulatuses.

Alternatiivselt palub kaebaja tühistada PKD-de p-d 5.1.5, 5.1.7, 6.2.7, 6.2.9, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6,

7.1.11, 7.1.21, 12.1.12, 18.4, 19.1 ja 19.2 ning lisa 1 ja lisa 2 osas, millega on kehtestatud sügav-

kogumismahutitele koefitsient 1,0 ja suurjäätmetele koefitsient 1,5, ning lisa 4 p-d 2.1.6, 4.7.1,

4.7.3, 4.13, 4.16, 6.1, 6.3 ja 7.8.2.

P 5.1.5 järgi ei või jäätmeveokid olla pakkumise esitamise ega kogu ainuõiguse tähtaja vältel

vanemad kui 10 aastat, biolagunevate jäätmete veokid ja kahekambrilised jäätmeveokid vanemad

kui 5 aastat; vedaja on kohustatud vahetama vanema jäätmeveoki jooksvalt uuema vastu. See

tingimus on kirjas ka p-s 6.2.9, mis sätestab, milliseid jäätmeveokeid peab ettevõtjal olema või-

malik ainuõiguse ajal kasutada. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 17 lg 3 kohaselt ei tohi korralda-

tud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok olla vanem kui 10 aastat. Jääb mõistetamatuks, miks on

konkursil seda tähtaega lühendatud ning sellega oluliselt kitsendatud konkursil osaleda saavate

ettevõtjate ringi. Asjaolu, et veok on näiteks 6 aastat vana, ei muuda teda veel keskkonnale

ohtlikuks, kui masin on tehniliselt korras. P 6.2.9.1 nõuab, et kaks jäätmeveokit peavad olema

seotud üksnes antud piirkonnaga. Ettevõtja peab esitama kinnituse, et p-s 6.2.9.1 nimetatud

jäätmeveokid pole koormatud samaaegselt muude jäätmeveolepingutega(p 7.1.5). Lasnamäe

piirkonnas on valdavalt korterelamud ning lõppladestuskoht suhteliselt lähedal, mistõttu tavalise

jäätmeveoringi peale kulub oluliselt vähem aega kui eramajadega piirkondades. Kõnealune piirang

võtab ettevõtjalt võimaluse efektiivselt ja paindlikult korraldada jäätmevedu, teostades sama

veokiga vajadusel jäätmevedu ka teistes piirkondades või ühendades erinevaid piirkondi. Nõue

seab kahtluse alla kaebaja poolt edaspidi sarnastel konkurssidel eduka osalemise. Kaebuse

esitamisel on kaebaja küll vastav nendele tingimustele, kuid arvestades masinapargi jooksvat

vananemist, võib ta ainuõiguse perioodil muutuda mittevastavaks.

Vastustaja soovib vedaja tegevust põhjendamatult jälgida ja nõuab põhjendamatus ulatuses

aruandlust. Vedaja peab võimaldama linnal jälgida GPS-seadmega varustatud jäätmeveoki liiku-

mist internetis reaalajas(p 5.1.7). Lisa 4 p 4.7.1 järgi peab jäätmeveok olema varustatud GPS-

seadmega, mis lisaks jäätmeveoki teekonnale võimaldab fikseerida ka kogumisvahendi tühjenda-

mise toimingu, sealjuures kohustub vedaja: võimaldama linnal jäätmeveoki liikumist jälgida reaal-

ajas internetis(p 4.7.1.1); säilitama GPS logi vähemalt 3 kuud ja linna nõudmisel esitama GPS logi

väljavõtte(p 4.7.1.2), samuti esitama linna nõudmisel linnale kuni 3 kuu kõneeristused(p 4.7.3).

Interneti teel reaalajas vedaja jäätmeveoki liikumise jälgimise nõue on põhjendamatu, sellega sek-

kutakse kaebaja ettevõtlustegevusse ja privaatsusse, sekkumisel puudub seos korraldatud jäätme-

veo ainuõiguse andmisega ainuõiguse kestel, see riivab ülemääraselt ettevõtlusvabadust ja annab

vastustajale võimaluse ärisaladusega tutvumiseks. Eksitav ja vale on vastustaja väide, et GPS-

süsteemi kaudu kontrollib prügila, kas toodud prügi pärineb autojuhi poolt nimetatud kohaliku

omavalitsuse territooriumilt. GPS-süsteem on küll kaebajate endi poolt juurutatud töövahend, kuid

see on üksnes sisemiseks kasutamiseks ning sellele pole juurdepääsu ei prügilatel ega ainuõiguse

andjatel. Vajadusel saab GPS logi järgi kontrollida vaid jäätmete nõuetekohast vedu. 8.09.2010.a.

jäätmeveo piirkondades nr 2, 3, 4, 8 ja 13 väljakuulutatud avalike konkursside PKD-des on vastus-

taja loobunud sellisest tingimusest, mis kinnitab kaebaja seisukohta sellise sekkumise ülemäärasu-

sest(tl II-139-152). Kõneeristuste nõudel puudub seos korraldatud jäätmeveo teenusega, sest teen-

use nõuetekohasust on linnal võimalik kontrollida GPS logi järgi. Vastustajal puudub õiguslik alus

vedajalt teenuse omahinna arvestuse osas andmete nõudmiseks(lisa 4 p 4.16), selline õigus on

KonkS § 18 lg 1 p 2 järgi üksnes Konkurentsiametil. Tulude ja kulude detailse arvestuse kaudu

soovib vastustaja põhjendamatult saada korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eesmärkidest

väljuvat informatsiooni, mis tähendab juurdepääsu konkureeriva ettevõtja ärisaladusele, kuna linn

on avalikkust korduvalt teavitanud kavatsusest asutada oma prügiettevõtja, mis muuhulgas hakkaks

tegelema ka jäätmeveoga. Ka see punkt on 8.09.2010.a. väljakuulutatud konkursside PKD-dest

kadunud.

Vastustaja nõuab asjakohatute kinnituste esitamist. Ettevõtja peab olema nõuetekohaselt

täitnud kõik alates 1.01.2008.a. sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise lepingud(p

6.2.7) ja tal ei tohi viimase 6 kuu jooksul alates pakkumise esitamisest olla olnud maksevõlgnevusi

jäätmekäitluskoha ees ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskoht võlgnevuse tõttu lõpetanud või

rohkem kui seitsmeks järjestikuseks päevaks peatanud ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmise, või tal

peab olema sõlmitud faktooringleping(p 6.2.15). Ettevõtja peab kvalifikatsiooni kontrollimiseks

esitama: kirjaliku kinnituse maksuvõlgnevuste puudumise kohta teistes kohalikes omavalitsustes(p

7.1.6), lisaks alates 1.01.2008.a. ettevõtjale väljastatud jäätmeveo lubade ja korraldatud jäätmeveo

lepingute loetelule ka ainuõiguse andjate kirjalikud kinnitused korraldatud jäätmeveo teenuse osu-

tamise lepingute nõuetekohase täitmise kohta (p 7.1.11), jäätmekäitluskoha kirjaliku kinnituse, et

ettevõtjal puuduvad viimase 6 kuu jooksul jäätmekäitluskoha ees võlgnevused ulatuses, mille

korral on jäätmekäitluskoht võlgnevuse tõttu lõpetanud või vähemalt 7 järjestikuseks päevaks pea-

tanud ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmise, või jäätmekäitluskoha kirjaliku kinnituse faktooringlepin-

gu olemasolu kohta, mis garanteerib jäätmekäitluskohale ettevõtjale osutatud jäätmekäitlusteenuste

eest tasumise (p 7.1.21). Kõigi jäätmekäitluskohtade kirjalike kinnituste esitamise nõue on eba-

mõistlikult koormav, piisaks ka vastavatest lepingutest loetelu esitamisest, mille põhjal on vastus-

tajal kahtluste tekkimisel võimalik teha järelepärimisi. Kaebuse esitajale on ainuõigus antud viie

ainuõiguse andja poolt, mistõttu on keeruline saada pakkumiste esitamise tähtajaks kirjalikku kin-

nitust lepingute nõuetekohase täitmise kohta, samuti on nõuetekohase täitmise tingimus vaieldav ja

võimaldab erinevat sisustamist. Kirjaliku kinnituse asemel maksevõlgnevuste puudumise kohta

teistes kohalikes omavalitsustes tagaks sama eesmärgi nõue esitada pakkuja asukohajärgse

kohaliku omavalitsuse tõend maksuvõlgade puudumise kohta analoogiliselt riigihangete seaduse §-

ga 38 lg 1 p 6. 8.09.2010.a. väljakuulutatud konkursside PKD-des on vastustaja loobunud kõigi

ainuõiguse andjate kirjalikust kinnitusest, samuti kõigi jäätmekäitluskohtade ees võlgnevuste puu-

dumise kinnituse nõudest ja küsib üksnes AS „Tallinna Prügila“ kinnitust. Arusaamatu on nõue

esitada pakkumise juures garantiiandja kinnitus linna ja vedaja vahelise lepingu punktis 2.1.6

nimetatud garantiikirja andmise kohta pakkumise edukaks tunnistamisel(12.1.12), sellist nõuet pole

p-s 7 toodud kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavate dokumentide hulgas.

Vastuoluline ja mõistetamatu on hindamissüsteem ja pakkumise edukaks tunnistamine p-

des 18.4, 19.1 ja 19.2 ning lisa 1 ja 2 osas, millega on kehtestatud sügavkogumismahutitele koe-

fitsiendiks 1,0 ning suurjäätmetele koefitsiendiks 1,5. Kaebaja kui sügavkogumismahutite osas

Eestis suurimat ja pikaajalisimat kogemust omav ettevõtja teab, et kohane koefitsient selle jäätme-

liigi osas on 1,3-1,4. Seda kinnitavad ka kahe kuu andmed ühe sügavkogumismahuti jäätmete

kaalumise kohta(tl II-210). Õigusvastased on p 18.4.2 ja lisa 2 osas, millega suurjäätmete vedu

käsitletakse kui segaolmejäätmete vedu, suurjäätmete koefitsiendiks on määratud 1,5 ja suurjäät-

mete veo teenustasu on sõltuvusse seatud segaolmejäätmete 1m3 vedamiseks pakutavast. Muude

konkursi esemeks olevate jäätmeliikide – paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

ning suurjäätmed – osas pole teenuse hinnal määravat tähendust. Seega saab eduka pakkumise

puhul määravaks ainult segaolmejäätmete teenuse hind ning üksnes siis, kui see on võrdne, on ot-

sustavaks sügavkogumismahutite osas teenuse hind. Seotud koefitsientide tõttu pole PKD järgi

võimalik esitada võrdsete segaolmejäätmete teenuse hinna korral erinevaid sügavkogumismahutite

teenusehindasid.

Lisa nr 4 p 2.1.6 järgi on pangagarantii lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

660 000 kr kestusega 15. tööpäevast alates lepingu allkirjastamisest kuni lepingu kehtivuse lõppe-

miseni. Nimetatud summa ulatuses peab vedaja maksma linnale leppetrahvi, kui linn võtab vedajalt

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud alusel ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada piirkonnas korral-

datud jäätmevedu(p 6.1). Selline pangagarantii on põhjendamatult suur, arvestades, et 3 piirkonna

peale kokku tuleb tasuda 1,98 mln kr, millise summa kogu ainuõiguse kehtivuse perioodiks bro-

neerimine pole majanduslikult põhjendatud ja koormab ettevõtjat ebamõistlikult. Pangagarantii

suurus ei põhine mingitel arvestustel, vastustaja väitel on see seotud piirkonnas tekkivate olme-

jäätmete 1 kuu ladestamistasuga prügilasse. Kaebaja ei näe siin mingit seost vedajale seatud leppe-

trahvi suurusega, sest konkursi esemeks on siiski korraldatud jäätmevedu, mitte jäätmete ladesta-

mine. Pealegi pole aastase ladestamistasu 6 milj kr puhul 1 kuu ladestamistasu 660 000 kr, vaid

500 000 kr. Samuti on ebaproportsionaalsed leppetrahvi suurus ja lisa 4 p-s 6.3 ettenähtud kohustus

maksta leppetrahvi linnale ka siis, kui vedaja tekitab teenuse osutamisel kolmandale isikule või

jäätmevaldajale kahju ning viivitab kahju hüvitamisega. Linnale ei kaasne mistahes rikkumisega

kohustust maksta vedajale leppetrahvi.

Ebaproportsionaalsed on ka lisa 4 p-s 4.13 vedajale pandud kohustus jäätmevaldajaga

kontakteerumiseks 12 tunni jooksul ja p-s 7.8.2 sätestatud korraldatud jäätmeveo erakorralise üles-

ütlemise alus. Isegi kui vedajal on kõigi jäätmevaldajate telefoninumbrid, on ebamõistlik üksnes 12

tunni pikkune teavitamisaeg juhul, kui kohapeal ei saada ühendust. Arvestades, et jäätmevedu teos-

tatakse ka puhkepäevade eelselt ja puhkepäevadel, eeldab sellise nõude täitmine, et vedaja peab ka

oma klienditeeninduse poole töö korraldama selliselt, et tal oleks alati võimalik 12 tunni jooksul

pärast vedude teostamist võtta ühendust mistahes jäätmevaldajaga. Et tegemist on ebamõistliku tin-

gimusega, kinnitab fakt, et 8.09.2010.a. konkursside PKD-des on vastustaja määranud tähtajaks 24

tundi.

Kaebaja on vaidlustanud lisa 4 p 7.8.2, kuid toetab ka AS „Veolia Keskkonnateenused“

kaebust kogu p 7.8 tühistamiseks. Arvestades jäätmeveolepingu täitmisele tehtud investeeringuid ja

lepingu tähtaega pole 90-päevane etteteatamistähtaeg piisav. P-s 7.8 toodud kumbagi lepingu üles-

ütlemise alust ei saa pidada mõistlikuks. Need alused annavad linnale õiguse öelda leping üles sõl-

tuvalt otseselt linnast, mistõttu vastustajal on võimalik tekitada olukord, kus tal on võimalik leping

ühepoolselt üles öelda ilma vedajale kahju hüvitamata ja leppetrahvi maksmata. Niisugusel ülesüt-

lemisel kannab ettevõtja olulisi kahjusid, sest lepingu sõlmimisel arvestab ta ainuõiguse saamisega

3 aastaks ning neid kahjusid pole võimalik ära hoida. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et korralda-

tud jäätmeveo kulud on suuremad just ainuõiguse esimesel poolel seoses teenuse osutamise alusta-

misega. Kui vedaja peab sisuliselt arvestama vaid 90-päevase lepinguga, on sellevõrra kõrgem ka

teenuse eest küsitav hind.

Kolmanda isikuna palub AS „Adelan Prügiveod“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused.

Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Kaebused on esitatud eesmärgil säilitada

jäätmeveol Lasnamäel võimalikult pikaks ajaks vabaturg. Lasnamäe piirkonnas on alates 2008.a.

konkursid välja kuulutatud 3 korral, kuid kunagi pole jõutud lepingu sõlmimiseni, sest konkursi

tingimused on vaidlustatud. Kaebajad on tingimusi vaidlustamata osalenud vaidlustatud konkurssi-

dega identsete tingimustega 13.04.2010.a. väljakuulutatud konkurssidel teistes Lasnamäe piirkon-

dades ning kvalifitseerunud, seega on konkursi tingimused kaebajatele tegelikkuses vastuvõetavad

ja täidetavad(tl II-47-49).

Väär on kaebajate väide, et PKD-d ei võimalda välja selgitada edukat pakkujat, kui 1 m3

veohind on pakkujatel võrdne. P 18.3.2 sätestab, et vedaja pakub ise soovitava teenustasu süvako-

gumismahutite tühjendamiseks analoogiliselt biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi vedami-

seks. Süvakogumismahuti teenustasu arvutamisel tuleb lähtuda punktist 18.4.5. Kaebaja üksnes

eeldab, et suurjäätmete koefitsient 1,5 on liiga madal. Konkursi korraldaja on arvestanud PKD-de

koostamisel JS § s 66 lg 5 toodud kriteeriumidega ja leidnud, et suurjäätmete teenustasu 1,5-kordne

korrutis segaolmejäätmete 1 m3 teenustasuga on piisav suurjäätmete vedamise kulude katmiseks.

Kaebajatele on olnud arusaadav, et süvakogumismahutite tühjendamise m3 teenuse hinna pakkumi-

sel ei tule lähtuda segaolmejäätmete 1 m3 pakutud teenuse hinnast. AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Ade-

lan Prügiveod“ on pakkunud 13.04.2010.a. väljakuulutatud konkurssidel süvakogumismahutite

tühjendamise m3 hinda erinevalt võrreldes segaolmejäätmete 1 m3 veo maksumusega. Süvakogu-

mimahuti koefitsient 1 pole oluline, kuna p 18.3.2 ütleb üheselt, et vedaja pakub süvakogumis-

mahuti vedamise teenustasu hinna, mis pole sõltuv 1 m3 segaolmejäätmete teenustasu hinnast; teine

lausepool ütleb, et need tuleb ise esitada, need pole seotud 1 m3 segaolmejäätmega. Kaebajad on

küsinud vastustajalt selgitusi selle punkti osas ja vastustaja on selgitanud täpselt sedasama, et see ei

ole omavahel seoses. Vedajad on eelnevatel konkurssidel pakkunud paberi ja kartongi vedamise

hinnaks 0 kr, näit. OÜ „Adelan Prügiveod“ 7.01.2008.a. väljakuulutatud konkurssidel, mistõttu

puudub vajadus võtta hindamissüsteemi kujundamisel arvesse paberi ja kartongi veoteenuse hinda.

PKD-s on olemas punkt, mis võimaldaks valida edukat pakkujat kahe võrdse pakkumise korral ja

kaebajatele on antud selle kohta eelnevate konkursside raames ammendavad kirjalikud selgitused(tl

II-50-52).

Konkursi korraldajal on kaalutluse tulemusel õigus otsustada, milliseid tingimusi esitatakse

PKD-s ettevõtja kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Asjaolu, et need tingimused kõikidele ettevõtjate-

le ei sobi, ei tähenda iseenesest, et need tingimused on õigusvastased. Kaebajad on püstitanud oma

argumentatsioonid vaid oletustele ja spekulatsioonidele, mis ei tugine ühelegi põhjendusele. Kon-

kursi korra § 16 järgi kontrollib õiguse andja pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on

õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja omab tehnilist kompetentsust,

finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõue-

tekohaseks täitmiseks. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 31 lg 2 kohaselt kogutakse eeskirja §-s 21

lg 1 p 1 3 nimetatud olmejäätmeid liigiti eraldi jäätmemahutitesse vastavalt eeskirja nõuetele.

PKD-s võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahu-

tite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta. Punktid 5.1.5 ja

6.2.9 pole omavahel vastuolus. Tähelepanelikul lugemisel on võimalik aru saada, et vedajal peab

olema pakkumise ajal ja kogu ainuõiguse ajal kasutada veok biolagunevate jäätmete veoks, mis

peab olema alla 5 aasta vana ja veoki vananedes peab vedaja selle jooksvalt vahetama uuema

vastu. Tingimus, et biolagunevate jäätmete veok ei tohi olla vanem kui 5 aastat, on kooskõlas

jäätmehoolduseeskirja §-ga 31 lg 2, mis annab võimaluse seada veokitele erinõudeid. Kui

segaolmejäätmete veoks on vastustaja kehtestanud nõuded, et 2 veokit peab olema koormatud

ainult selle piirkonnaga ja vedajal peab olema 1 veok, mida saab kasutada asendusautona, siis

biolagunevate jäätmete veol on kriteeriumiks, et vedajal peab olema üks veok ja see ei tohi olla

vanem kui 5 aastat. Vastustaja on maandanud biolagunevate jäätmete veoriski sellega, et seadnud

tingimuseks suhteliselt uue ja seega eeldatavalt töökindla veoki olemasolu nõudmisega.

Kriteeriumide seadmisel olnud eesmärk tagada biolagunevate jäätmete vedu ilma tõrgeteta.

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 3 p 1 ja JS §-st 66 lg 2 on kohalikul

omavalitsusel õigus määrata, millistel tingimustel jäätmeveoettevõtja osutub konkursil kva-

lifitseerituks. Konkursi korra § 16 lg 3 jätab konkursi korraldajale võimaluse kontrollida kohalike

maksude osas kohustuse täitmist kõigis kohalikes omavalitsustes. Konkreetse isiku varasem mak-

sekäitumine on sobiv ja kohane näitaja, iseloomustamaks ettevõtte usaldusväärsust ning seda

kasutatakse praktikas sageli. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise oluliseks eesmärgiks on ette-

võtja usaldusväärsuse kontrollimine ning tema finantsdistsipliini väljaselgitamine, et ainuõiguse

kehtivuse jooksul oleks tagatud jäätmeveoteenuse osutamine. P 7.1.6 nõue esitada ettevõtja enda

kirjalik kinnitus, et tal puuduvad kõigis teistes kohalikes omavalitsustes maksevõlgnevused, pole

ebamõistlikult koormav, p 7.1.5 kohaselt peab ettevõtja esitama tõendi ainult Tallinna linna ees

maksevõlgnevuste puudumise kohta. Vastustajale on oluline hinnata ettevõtja maksedistsipliini ja

seega on oluline saada kinnitus, et ettevõtja pole maksevõlglane kohalike omavalitsuste ees. Mak-

sedistsipliini hindamise seisukohalt ei oma tähtsust, millise kohaliku omavalitsuse ees maksevõlg-

nevus on tekkinud, vaid fakt, et ettevõttel puuduvad maksevõlgnevused. Vastustaja on fakti

kontrollimise jätnud enda kanda, mida tuleb pidada mõistlikuks.

P 7.1.21 nõue on põhjendatud, õiguspärane ja vajalik vältimaks olukorda, kus jäätme-

käitluskoht võib keelduda jäätmete vastuvõtmisest. Üksnes teave jäätmekäitluskohaga sõlmitud le-

pingute olemasolu kohta ei anna vastustajale kindlust, et vedajalt jäätmeid ka vastu võetakse. Prü-

gifirmalt kirjaliku kinnituse võtmine ja vastustajale esitamine pole ebamõistlikult koormav

konkursi tulemusel antavat jäätmeveo ainuõigust silmas pidades. Samuti pole ebamõistlikult

koormav p-de 6.2.7 ja 7.1.11 nõue küsida ainuõiguse andja(te)lt kinnitust, et vedaja on jäätmeveo

lepinguid täitnud nõuetekohaselt. Kui kaebaja pole varem lepinguid korrektselt täitnud, pole alust

eeldada, et ta vastustajaga sõlmitud lepingut täidaks nõuetekohaselt. Loomulikult pole ka mineviku

näitajate pinnalt usaldusväärseks loetud pakkuja puhul sajaprotsendilist garantiid, et ta ainuõiguse

saamise perioodi jooksul mitte kunagi ei riku ühtegi kohustust, kuid risk on sellise ettevõtja puhul

märkimisväärselt väiksem kui ettevõtja puhul, kes on varasemates õigussuhetes oma kohustusi

oluliselt rikkunud. Kaebajad on seni täitnud kõiki jäätmeveo lepinguid nõuetekohaselt ja esitanud

aprillis 2010.a. väljakuulutatud 5 piirkonna konkurssidel vastustajale ka vastavad kinnitused.

Jäätmeveo piirkonnad on kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga ning kooskõlas JS-

ga. JS § 67 lg 3 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus

tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga. PKD nõue tagada piirkonnas vähemalt kaks jäät-

meveokit, mis pole samaaegselt koormatud teiste veopiirkondadega, on teenuse osutamiseks vaja-

lik ja proportsionaalne. Ühes Lasnamäe piirkonnas tekib olmejäätmeid aastas ca 10 000 t, päevas

seega 27 t. Ühe veoki mahutavas on ca 6-8 t jäätmeid ning sellega on ühes jäätmeveopiirkonnas

ajalist piirangut ja veoki mahutavust arvestades võimalik päevas teha reaalselt 2-3 veoringi, seega

vedada ühes päevas maksimaalselt 24 t jäätmeid. Mis tähendab, et isegi kui üks veok on töös 365

päeva aastas, ilma et veokile oleks võimalik teha tehnilist hooldust jms, ning veok teeks kolm

veoringi päevas, pole võimalik osutada ühe jäätmeveokiga Lasnamäe piirkonnas veoteenust.

Asjaolu, et OÜ „Adelan Prügiveod“ võib-olla ei suuda tagada kahe üksnes selle piirkonnaga

hõlmatud veoki olemasolu, ei tee seda tingimust veel õigusvastaseks.

GPS-süsteem on kaebajate enda poolt juurutatud töövahend teenuse osutamisel. Selle

süsteemi abil on võimalik tuvastada veoki läbitud teekonda ja selle vältel tehtud peatusi, jälgida, et

veok tõesti sõidab konteinerini ja tühjendab selle. Veoringi jälgimine ja selle logide säilitamine lu-

bab kontrollida ja tuvastada, millisest jäätmeveo piirkonnast ja haldusterritooriumilt prügi koguti ja

kas prügi ladestatakse lähimasse prügilasse ehk siis Tallinna Prügilasse. Internetis reaalajas vedaja

jäätmeveoki liikumise jälgimise võimaldamise nõude eesmärgiks on lepingu järelvalve tõhusam

teostamine, mitte vedaja ärisaladusega tutvumine. Ainuõiguse andja pole jäätmeveoga tegelev kon-

kureeriv asutus ning tagab talle nimetatud nõuete täitmise tagajärjel teatavaks saava informatsiooni

konfidentsiaalsuse. MTÜ „Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus“ andmetel on kõigi suuremate jäätme-

vedajate veokid varustatud GPS-seadmetega, mida vedajad kasutavad ettevõtte sõidumarsruudi jäl-

gimiseks ja analüüsimiseks, kütusekulu arvestamiseks jne(tl II-194). Lepingu p-s 4.7.3 on silmas

peetud üksnes kõneeristusi, mis tehakse jäätmevaldajatele või vastustajale autost seoses jäätmeveo

lepingu täitmisega.

Pangagarantii nõue 660 000 kr on vajalik ja seaduslik ning annab nii vastustajale kui

pakkujale kindlustunde, et peale lepingu sõlmimist on tagatud lepinguliste kohustuste täitmine.

Garantii suurus on seoses piirkonnas ühe kuu jooksul tekkivate olmejäätmete ladestamistasuga prü-

gilasse. Lasnamäe ühe piirkonna olmejäätmete prügilasse üleandmise tasu ühes kuus on minimaal-

selt 500 000 kr, aastas seega 6 milj kr. Kui vedaja ei suuda tõendada, et tal on olemas ühe kuu

finantsressursid summas, mis katab elanikkonnalt piirkonnas kokku kogutud prügi ladestustasu, on

ohustatud prügi üleandmine prügilasse ja jäätmeveoteenuse nõuetekohane osutamine tervikuna.

Lisa 4 p 4.13 eesmärk on, et tekkinud olmejäätmed saaksid igal juhul esimesel võimalusel

ära veetud. Kui vedaja mingil põhjusel ei pääse mahuti juurde ja sõidab jäätmevaldajat teavitamata

lihtsalt minema, on tagajärjeks konteinerite ületäitumine ja prügi keskkonda sattumine. Oluline on

ka ajaline faktor, kuna äravedamata prügi hulk suureneb iga päevaga, lisaks kaasnevad kulud jäät-

mevaldajatele tühisõidu arve ja konteinerivälise prügi äravedamise näol. Kui vedaja võtab jäätme-

valdajaga ühendust ja takistus mahutile juurdepääsuks langeb ära, pole vaja teavitada sellest

vastustajat. Kui jäätmevaldaja, olenemata sellest, et vedaja juhtis tema tähelepanu sellele, et

mahutile ligipääs on takistatud, jätkuvalt ei täida oma kohustust võimaldada jäätmete vedu

prügilasse, tekib vedajal p 4.11 alusel kohustus teavitada sellest vastustajat. Kohalik

omavalitsus sekkub ja vajadusel korraldab ise jäätmete veo asendustäitmise käigus. Lepingu p 4.13

ja p 4.11 eesmärk on vältida linnaruumi reostamist prügiga juba algstaadiumis, mistõttu on

sellekohane lepingupunkt proportsionaalne ja legitiimne. Kaebajad pole ka näidanud, millisel

alternatiivsel, kuid vähem koormaval viisil on võimalik sama eesmärki saavutada ega välja toonud

sagedust, kui mitmel korral kuus keskeltläbi juhtub, et ligipääs mahutitele on takistatud.

Jäätmeveolepingu sõlmimisel esitab jäätmevaldaja vedajale oma kontakttelefoni numbri ja e-posti

aadressi, mistõttu on alusetu kaebajate väide kontaktandmete puudumise kohta. Olukord, kus

prügiveoauto juht pole 12 tunni jooksul saabunud tagasi tühjendusringilt, ei saa takistada kaebajat

linnaga ühendust võtmast. Kuidas vastustajat teavitatakse probleemist, on vedaja sisemise

töökorralduse küsimus. Autojuhil peab olema igal ajal võimalus saada ühendust oma firma

kontoriga, kes saadab vastava info vastustajale. Selle lepingupunkti rikkumise eest p-s 6.2. ette-

nähtud leppetrahv kuni 150 000 kr pole ebaproportsionaalne, sest trahvisumma suurus igal konk-

reetsel juhul sõltub lepingurikkumise olulisusest. Lasnamäe kolme piirkonna prügifirmade käive

kokku aastas on hinnanguliselt ca 60-80 milj kr.

Lisa 4 p 4.16. on kooskõlas kehtiva õigusega. Vedaja kohustus pidada iga toote ja teenuse

kohta eraldi arvestust tuleneb KonkS § 18 lg 1 p 2, kuna linn annab talle konkursi korras ainu-

õiguse. P 4.16 eesmärk on tagada arvestuse pidamine selliselt, et oleks võimalik kontrollida teenus-

tasude muutmise taotluse põhjendatust, sest praktikas ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel on

jäätmevedajal õigus taotleda teenustasu muutmist, kui on täidetud jäätmehoolduseeskirjas nõutud

eeldused, vältimaks vaidlusi selle üle, kas vedajal on olemas kõik vajalikud andmed ja põhjendatult

sätestada, mil moel on põhjendatud majandusarvestust pidada. Vastustaja on selgitanud, et neid

andmeid tuleb esitada üksnes juhul, kui vedaja taotleb teenustasu hinna tõstmist ainuõiguse kestel.

Kui kaebajad ei soovi hinda tõsta, siis nad ei pea andmeid esitama. Lepingu ükski punkt ei anna

vastustajale õigust nõuda vedajalt vastavaid andmeid, kui vedaja pole esitanud teenustasu suuren-

damise taotlust.

Kaebajad on lisa 4 p-st 6.3 ebaõigesti aru saanud. Vastustaja on pidanud silmas, et kui

vedaja rikub kohustust hüvitada ainuõiguse andjale tekitatud kahju vastavalt õigusaktidele, siis on

vastustajal õigus nõuda leppetrahvi. Kui vedaja rikub sama kohustust jäätmevaldaja või

kolmandate isikute ees, ei kaasne leppetrahvi nõuet. Leppetrahv maksimaalsel määral (660 000 kr)

on ette nähtud üksnes juhul, kui linn võtab vedajalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud alusel

ennetähtaegselt ära ainuõiguse. Kuna sellisel juhul lasub linnal kohustus tasuda prügi üleandmise

eest prügilale, on tegemist kohase abinõuga juhuks, kui linnal peaks tekkima kohustus sellist

rahalist kulu kanda.

Lisa 4 p 7.8.2 on proportsionaalne ja vajalik juhuks, kui linna jäätmehooldust reorganisee-

ritakse. Linna jäätmehoolduse korraldus on sõltuvuses seadusandja tahtest ja vastustajale peab jää-

ma võimalus leping üles öelda olukorras, kus tulenevalt seaduste muutumisest peab linna jäätme-

hoolduse korraldust muutma. Ainuõigust andes on linn kohustatud arvestama avalikke huve ning

peab tagama, et tema tegevus vastaks avalikkuse ootustele. Lepingu jätkamist vastustaja poolt tin-

gimustel, mis võib tulevikus osutuda seadusega vastuolus olevaks, ei saa pidada avalikkuse ootus-

tele vastavaks ega mõistlikuks. P 7.8.2 on rakendatav kõikide õigusaktide muutmisel, ka nende,

mis on nimetatud p-s 7.8.1. Asjaolu, et lepingu ülesütlemisel pole ette nähtud leppetrahvi, ei tee

seda tingimust õigusvastaseks. Leppetrahvi maksmise asemel on vastustaja näinud lepingus ette

täiendava tähtaja 90 päeva, mille jooksul ta ei või lepingut üles öelda. Tallinna linn saab mitte-

tulundusühinguid ja sihtasutusi asutada ainult linnavolikogu kaudu, mis pole isegi mitte algatanud

eelnõu jäätmeveoettevõtte asutamiseks. Kui linn peakski tulevikus sellise ettevõtte asutama, ei saa

ta osutada jäätmevedu muidu kui JS alusel, mille §-d 66-69 kohustavad teda leidma jäätmete

vedaja konkursi korras. Mis tähendab, et ka vastustaja asutatud prügifirma peab osalema konkursil

võrdsetel aluste teiste pakkujatega. Samuti ei anna JS vastustajale võimalust olla linna asutuse

kaudu ise vedajaks. Otsitud ja põhjendamatu on kaebajate väide suurte investeeringute tegemise

vajaduse kohta ainuõiguse esimestel aastatel, uute autode soetamine või liisimine on teenuse

osutamiseks hädavajalik ja turuosa vähenemisel on autod võimalik liisingule tagastada või

realiseerida. Konkursil osalemisel peab vedaja üksnes tõendama, et ta suudab vajaliku arvu autosid

osta, juhul kui ta osutub edukaks pakkujaks. 90-päevase etteteatamistähtajaga kaasnevad

palgakulud juhul, kui vedaja sõlmib 3-aastased töölepingud - ettevõtja valik on, kuidas ta lepingud

sõlmib, kas tähtajaliselt või tähtajatult.

Lepingu punktid 4.13., 4.16. ja 7.8. ei riku kaebajate PS §-s 31 sätestatud ettevõtlus-

vabadust. Õigus tegeleda ettevõtlusega pole absoluutne õigus, vaid seaduse lihtsa reservatsiooniga

põhiõigus. Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-3-02 toodud selgituse kohaselt annab PS § 31 teine lause,

mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, seadus-

andjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiran-

guid; ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis johtub avalikust huvist

või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on kaalukas ja õiguspärane.

5 piirkonnas väljakuulutatud uued konkursid, kus tingimused on muudetud leebemaks, on

tegelikult korduskonkursid, mis kuulutati välja nurjunud konkursside asemel. Seega polnud vaja

nende konkursside raames nõuda pakkujatelt uuesti kõigi kinnituste esitamist, kuna konkursside

korraldajal olid need olemas. GPS-seadmega reaalajas jälgimine on seal asendatud uue meetmega -

jäätmevoogude aruandluse nõudmisega.

Kolmas isik OÜ „Upakkterminal EV“ palub kaebused rahuldada, nõustudes kõikide kae-

bajate kõikide seisukohtadega.

Kolmas isik OÜ „Radix Hooldus“ kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikult esitatud arva-

muses palub kaebused rahuldada, nõustudes kõikide kaebajate seisukohtadega.

KOHTU PÕHJENDUSED

AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ väide, et PKD-de hindamissüsteem ei või-

malda p-de 19.1 ja 19.2 järgi edukat pakkujat välja selgitada, põhineb p-ga 18.4.5 vastuolus oleval

ekslikul seisukohal, nagu peaks ettevõtja poolt pakutud süvakogumismahutite tühjendamise kuup-

meetri teenustasu võrduma lisas 1 esitatud segaolmejäätmete ühe 1 m3 vedamise maksumusega.

Teenustasude maksumuse esitamise kord on üksikasjalikult sätestatud p 18.4 alapunktides 18.4.1-

18.4.5. Süvakogumismahuti teenustasu arvutamisel tuleb lähtuda punktist 18.4.5, mis sätestab, et

süvakogumismahutite tühjendamise teenustasu arvestatakse lähima suurusega standardse mahuti

suurusele vastava teenustasu piirmäära koefitsiendi ja ettevõtja poolt pakutud süvakogumismahuti

tühjendamise teenustasu alusel. Seega on koefitsient 1 kasutatav vaid juhul, kui süvakogumis-

mahuti suurus on 800-liitrise standardse mahuti lähedane, näit. 1,5 m3, samas kui 5 m3-se

süvakogumismahuti teenustasu arvutamisel kasutatakse 4500-liitrise standardse mahuti koefitsienti

0,8. Mitme võrdse hinnaga pakkumise korral pole koefitsiendil aga üldse mingit tähtsust, sel juhul

eelistatakse vastavalt p-le 19.2 eduka pakkumise valimisel pakkumist, mille lisas 2 esitatud

teenustasu süvakogumismahutite tühjendamiseks on soodsam. Seda kõike on vastustaja selgitanud

kõigile kolmele praegusele kaebajale juba jäätmeveopiirkonnas nr 13 väljakuulutatud konkursi raa-

mes 22.04.2010.a. AS-le „Ragn-Sells“ antud vastuses, kõik kaebajad on selle vastusega rahuldunud

ja esitanud PKD tingimusi vaidlustamata pakkumised, mis kõik on ka vastavaks tunnistatud(tl II-

47-52). Vaidlustatud PKD-de p-s 18.3.2 on üheseltmõistetavalt kirjas, et lisas 2 pakub vedaja ise

soovitava teenustasu süvakogumismahutite tühjendamiseks, nagu ka biolagunevate jäätmete,

paberi ja kartongi vedamiseks. Seega arvestatakse mitme võrdse hinnaga pakkumise korral üksnes

vedaja poolt soovitud süvakogumimahuti tühjendamise teenustasu suurust, koefitsient tähtsust ei

oma. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et konkursside senist praktikat arvestades puudub

vajadus biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi hindade diferentseerimiseks, kuna nende

jäätmeliikide osas pakutakse konkurssidel veo ühikuhinnaks 0 kr või koguni tasu jäätmevaldajale

arvestusega saada tulu kogutud jäätmete realiseerimisest.

AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ seisukoht, et suurjäätmete vedamise teenus-

tasu arvutamine segaolmejäätmete m3 vedamise maksumuse alusel pole põhjendatud, ei näita PKD

õigusvastasust. Tegemist on küll erinevate jäätmeliikidega, kuid see ei välista nende kogumise tee-

nustasude omavahelist sidumist. Eesmärk leida soodsaimat teenustasu pakkuv ettevõtja ei välista

ainuõiguse andja valikuvõimalusi hindamissüsteemi kujundamisel, milles üheks kaalutluseks võib

olla ka pakkumiste võrdlemise lihtsuse tagamine väheoluliste elementide taandamise kaudu. Mää-

rava tähtsuse omistamine segaolmejäätmete vedamise hinnale on tõenäoliselt tingitud sellest, et

selle jäätmeliigi domineerimise tõttu väljendab see näitaja ettevõtja pakkumise soodsust kõige

paremini. Mis puudutab suurjäätmete ja segaolmejäätmete vedamise hindade vahekorda määrava

koefitsiendi suurust, siis põhineb see nende jäätmeliikide veole Tallinna Linnavolikogu 30.10.

2008.a. määrusega nr 36 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-s 33 sätestatud piirhindade

omavahelisel suhtel, mistõttu ei ole üldsõnaline väide koefitsiendi väiksusest veenev. Vastustaja

kinnitab, et süvakogumismahutite ja suurjäätmete teenustasu koefitsiendid on arvestatud vastavu-

ses JS § ga 66 lg 5 ning on piisavalt suured jäätmeveokulude katmiseks, kaebajad pole vastupidist

tõendanud. Tuleb arvestada, et isegi kui suurjäätmete veo tegelik maksumus erineks segaolme-

jäätmete veost suuremal määral, on vedaja seotud jäätmehoolduseeskirjas sätestatud suurjäätmete

veo piirhinnaga. Piirhindade raames jätab jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 3 vedajale õiguse taotleda

mõne olmejäätmete liigi osas teenustasu suurendamist, võrreldes tema edukaks tunnistatud pakku-

mises märgituga, „kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid

või jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid“. PKD p 18.4

koos kõigi alapunktidega, p 19.1 ja p 19.2 on õiguspärased. Sellest tulenevalt puudub ka alus

vaidlustatud PKD-de täies ulatuses tühistamiseks.

Korraldatud jäätmeveo konkurssidest osa võtvatele äriühingutele PKD-des tingimuste sead-

misega on vastustaja sekkunud ettevõtlusvabadusse. PS § 31 1. lause esimene osa "Eesti kodanikul

on õigus tegelda ettevõtlusega ..." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saa-

mise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui

avalik võim piirab isikuid selle õiguse vabal teostamisel. Kuid põhiõiguste riive ei tähenda auto-

maatselt, et see rikub põhiõigusi. Sellise riive korral tuleb kontrollida riive põhjendatust. Alles siis,

kui riivet pole võimalik põhjendada, on tegemist põhiõiguse rikkumisega. Üldjuhul on ettevõtlus-

vabadusse sekkumine materiaalselt õiguspärane siis, kui see on proportsionaalne, s.o. sobiv, vajalik

ja mõõdukas. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS § 11 teises lauses, mille kohaselt

õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Sobiv on abi-

nõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebapro-

portsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude

sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki pole

võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama

efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt

põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida

intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

Alljärgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud piirangute proportsionaalsust.

PKD punktide 5.1.5, 5.1.7, 6.2.7, 6.2.9, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12 tühis-

tamiseks puudub alus, nendes kehtestatud piirangud kaebajate ettevõtlusvabadusele on proportsio-

naalsed eesmärgiga tagada jäätmeveopiirkondades tõrgeteta jäätmevedu. Vastavalt kohaliku oma-

valitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja

korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. JS § 66 lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse

kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Osundatud sätetest

tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus määrata, millistel tingimustel jäätmeveoettevõtja

osutub konkursil kvalifitseerituks. Asjaolu, et need tingimused kõikidele ettevõtjatele ei sobi, ei

tähenda iseenesest, et need tingimused on õigusvastased.

Kohus nõustub OÜ-ga „Adelan Prügiveod“, et p 5.1.5, milles nõutakse, et biolagunevate

jäätmete veokid ei või pakkumise hetkel olla vanemad kui 5 aastat, kuid ei nõuta, et need veokid ei

tohi olla vanemad ka kogu ainuõiguse ajal, on vastuolus p-ga 6.2.9 koos alap-ga 6.2.9.3, mis sä-

testavad, et ettevõtjal peab ainuõiguse kestel olema võimalik kasutada ühte kuni 5 aasta vanust

veokit biolagunevate jäätmete veoks. Kuid see vastuolu iseenesest ei tingi osundatud punktide

tühistamist. Selle vastuolu oleks saanud kaebaja kõrvaldada vastustajalt selgitust küsides. Jäätme-

veokitele vanusepiirangute seadmine on sobiv meede jäätmete veol keskkonna reostuse

vältimiseks, mille täitmist pole ülemäära keerukas kontrollida. Nõue omada vähemalt kahte

jäätmeveokit, mis poleks koormatud samaaegselt teiste korraldatud jäätmeveo lepingutega, on

seotud jäätmeveopiirkonna suurusega. JS § 67 lg 3 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega,

et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga. Vastustaja on

põhjendanud PKD p 6.2.9.1 nõuet väitega, et kõnealuste jäätmeveopiirkondade suurearvulise

elanikkonna poolt tekitatavaid jäätmeid pole võimalik ära vedada ühe veokiga. OÜ „Adelan

Prügiveod“ pole seda väidet ümber lükanud, seega on nõue põhjendatud. Kas OÜ „Adelan

Prügiveod“ suudab PKD-s jäätmeveokitele seatud nõudeid täita, arvestades osalemist teistel

sarnastel konkurssidel, ei oma nende nõuete õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

Nõue luua võimalus vedaja veokite liikumise reaalajas jälgimiseks(p 5.1.7) on vajalik le-

pingu täitmise nõuetekohasuse kontrollimisel ja tagab, et vedaja ei jätaks veoringil jäätmemahuteid

vahele või tühjendamata. Samuti on õigusaktide nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks oluline tu-

vastada, millisest jäätmeveo piirkonnast toodud prügi millisesse prügilasse ladustatakse. JS § 32

nõuab, et jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt so-

bivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. PKD p 5.1.8 ja Tal-

linna jäätmehoolduseeskiri sätestavad, millistesse jäätmekäitluskohtadesse(prügilatesse) jäätmed

viia tuleb. Pealegi kasutavad kaebajad juba praegu jäätmeveol GPS-süsteemi, mille kaudu prügilad

kontrollivad, millise kohaliku omavalitsuse territooriumilt prügi pärineb. Samadel põhjustel on so-

bivad, vajalikud ja mõõdukad ka PKD lisa 4 p 4.7.1 koos alapunktidega ja p 4.7.3. nõuded

varustada jäätmeveok GPS-seadmega, säilitada ja esitada linnale 3 kuu GPS logi väljavõtted ja mo-

biiltelefoni kõneeristused. Kõneeristuste säilitamine ja esitamine võimaldab kontrollida vedaja

poolt lepingu p-s 4.13 sätestatud kohustuste täitmist. P 4.7.3 teksti peaks kaebaja siiski täpsustama,

praegune sõnastus pole korrektne, selle järgi peab vedaja vastustaja nõudmisel esitama mitte

üksnes jäätmeveoga seotud kõneeristused, vaid kõikide 3 kuu jooksul tehtud kõnede eristused.

Vastustajal on aga õigus nõuda vaid jäätmeveoga seotud kõneeristusi.

PKD punktides 6.2.7, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12 märgitud kinnituste

nõudmine on põhjendatud ega ole konkurssidest osavõtjatele ülemäära koormav. Kinnituste ees-

märgiks on veenduda pakkuja võimes jäätmeveolepingut nõuetekohaselt täita. 13.04.2010.a.

väljakuulutatud samade tingimustega konkurssidel suutsid kõik kolm kaebajat need kinnitused

esitada. Täiesti arusaamatuks jääb kohtule, kuidas võib OÜ-le „Adelan Prügiveod“ olla koormav

iseenda kirjaliku kinnituse esitamine maksevõlgnevuste puudumise kohta. Konkreetse isiku vara-

sem maksekäitumine ja lepingute täitmise kvaliteet on sobivad ja kohased näitajad,

iseloomustamaks isiku usaldusväärsust, ning seda kasutatakse praktikas sageli. Maksevõlgnevuste

puudumise kinnituse alternatiivina faktooringulepingu olemasolu nõue annab maksevõlgnevustega

äriühingule võimaluse tõendada konkursi korraldajale oma usaldusväärsust, vastustajale aga

garantii, et äriühing on võimeline edaspidi kõiki oma maksekohustusi nõuetekohaselt täitma.

PKD lisas 4 oleva lepingu p-s 2.1.6 lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

nõutud pangagarantii 660 000 kr ulatuses on kohustuste mahtu ja täitmise maksumust arvestades

liiga suur. Vastustaja on garantii vajalikkust põhjendanud sellega, et kui vedaja ei suuda tõendada,

et tal on olemas ühe kuu finantsressursid summas, mis katab elanikkonnalt piirkonnas kokku kogu-

tud prügi ladestustasu, on ohustatud prügi üleandmine prügilasse ja jäätmeveoteenuse

nõuetekohane osutamine tervikuna. Vastustaja väitel, mida kaebajad pole ümber lükanud, on

Lasnamäe ühe piirkonna olmejäätmete prügilasse üleandmise tasu ühes kuus minimaalselt 500 000

kr, aastas 6 milj kr. Seega olekski pangagarantii põhjendatud suurus 500 000 kr, selles ulatuses on

nõue proportsionaalne eesmärgiga tagada jäätmeveo tõrgeteta toimumine. Ülemäärase

pangagarantii 160 000 kr nõudmine riivab kaebajate PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust

ebaproportsionaalselt, s.o. pole sobiv, vajalik ega mõõdukas. Pangagarantii põhjendatuse üle

otsustamisel ei oma mingit tähtsust, kui suures summas on konkreetsel vedajal muude sarnaste

lepingute sõlmimiseks tulnud pangagarantiid hankida. Lisa 4 p 2.1.6 tuleb tühistada osaliselt -

pangagarantii summast 160 000 kr osas.

Lisa 4 p 4.13 piirang on proportsionaalne. Selle punkti eesmärgiks on vältida olukorda, kus

jäätmevedaja takistuse ilmnemisel jätab jäätmed ära vedamata, ilma et ta püüaks takistavaid asja-

olusid jäätmevaldajaga kontakteerudes kõrvaldada. Kuna jäätmehoolduseeskirja § 26 paneb

vedajale kohustuse jäätmevaldajatega leping sõlmida ning lepingu p 4.18 kohaselt tuleb vedajal

ainuõiguse lõppemisel anda üle jäätmevaldajate andmebaas (sh kontaktandmed), on mõistlik eelda-

da, et vedajal on jäätmevaldajate kontaktandmed olemas. Kui jäätmevaldajaga ühenduse saamine

pole vedajast sõltumatutel asjaoludel õnnestunud, pole vedaja lepingut rikkunud.

Lisa 4 p 4.16 pole jäätmevedaja ettevõtluse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalne

piirang. Sellesisuline kohustus tuleneb jäätmevedajale juba KonkS §-st 18 lg 1 p 2. Seetõttu pole

põhjendatud ka AS „Veolia Keskkonnateenused“ tõstatatud küsimus, kuidas on üldse võimalik iga

toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta eraldi arvestuse pidamine. P 4.16 lülitamine le-

pingusse ei tähenda, et sellega võtaks ainuõiguse andja endale seadusega Konkurentsiameti päde-

vusse antud volitused. Et lepingus on toodud õigusaktidest tulenevad nõuded, millele lepingu ob-

jektiks olev kaup või teenus või selle osutaja peab vastama, ei tähenda tellija asumist seadusega

määratud järelevalveasutuse asemele.

Lisa 4 p-s 6.1 sätestatud leppetrahv 1 kuu ladestustasu ulatuses summas 500 000 kr pole

põhjendamatult suur, sest kui linn võtab vedajalt ainuõiguse jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest,

peab ta ise korraldama vedaja asemel jäätmevedu ja maksma prügilale ladestustasu.

Lisa 4 p-s 6.3 sisalduv ettevõtluse piirang on seadusliku aluseta ja ebaproportsionaalne ning

tuleb tühistada. Säte annab linnale õiguse nõuda vedajalt leppetrahvi mitte üksnes ainuõiguse

andjale, vaid ka jäätmevaldajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisega

viivitamisel. Vastustaja selgitus, et silmas on peetud leppetrahvi maksmist juhul, kui vedaja rikub

p-ga 4.17 endale võetud kohustust hüvitada linnale, mitte aga jäätmevaldajale või kolmandale

isikule tekitatud kahju, ei muuda punkti 6.3 õiguspäraseks, sest vastustaja selgitus ei saa asendada

vaidlustatud punkti teksti, mis sätestab üheseltmõistetavalt, et leppetrahvi võib linn nõuda ainuõi-

guse andjale, jäätmevaldajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisega viivitamisel.

Trahvi nõudmiseks jäätmevaldajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisega viivi-

tamise eest puudub linnal igasugune õiguslik alus.

Lisa 4 p 7.8 kehtib järgmises sõnastuses: „Pooltel on õigus mõjuvate põhjuste ilmnemisel

ilma leppetrahvi maksmiseta ja teisele poolele kahju hüvitamata leping erakorraliselt üles öelda,

teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele vähemalt üheksakümmend (90) päeva ette. Mõju-

vateks põhjusteks, mis õigustavad lepingu nimetatud alusel erakorralist ülesütlemist, on eelkõige

kuid mitte ainult: 7.8.1 jäätmeseaduse, jäätmehoolduseeskirja või muu asjakohase õigusakti muut-

mine, mis oluliselt mõjutab lepingu tingimusi või nende täitmist; 7.8.2 linna jäätmehoolduse kor-

ralduse reorganiseerimine.“ Kohus nõustub kaebajatega, et Tallinna linnast endast sõltuvatel põh-

justel tehtud jäätmehoolduseeskirja või linna muude asjakohaste õigusaktide muutmise tõttu

lepingu ülesütlemisel peaks linn maksma leppetrahvi ja hüvitama teisele poolele lepingu üleütle-

misega tekitatud kahju. Pole mingit mõistlikku põhjendust, miks linn seda tegema ei peaks. 90-

päevane etteteatamistähtaeg ei pruugi olla kahju vältimiseks piisav. Alapunkti 7.8.2 mõte jääb

kohtule üldse arusaamatuks. Kuna seda sätet pole seotud alapunktiga 7.8.1, siis pole arusaadav, kas

jäätmehoolduse korralduse reorganiseerimine võib toimuda JS, jäätmehoolduseeskirja või muu

asjakohase õigusakti muutmise tõttu või ka mingitel muudel põhjustel või üksnes mingitel muudel

põhjustel. Igal juhul peaksid reorganiseerimise põhjused olema selles alapunktis ära toodud.

Eeltoodust nähtuvalt on p 7.8 koos alapunktidega ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad paluvad vastustajalt menetluskuludena välja mõista: AS „Ragn-

Sells“ 43 845 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu, AS „Veolia Keskonnateenused“ 45 738 kr

õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu ning OÜ „Adelan Prügiveod“ 101 100 kr õigusabikulusid ja

450 kr riigilõivu. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjenda-

tud menetluskulud AS-l „Ragn-Sells“ ja AS-l „Veolia Keskonnateenused“ 40 000 kr ning OÜ-l

„Adelan Prügiveod“ 60 000 kr. Arvestades seda, et kaebuse osalise rahuldamise korral mõistetakse

menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 92 lg 2), tuleb vastustajalt

kaebajate kasuks menetluskuludena välja mõista: 15 000 kr AS-le „Ragn-Sells“, 20 000 kr AS-le

„Veolia Keskonnateenused“, mis esitas kaks kaebust, millest teise osas kohus lõpetas menetluse

HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, millisel juhul kaebaja menetluskulud kuuluvad vastustaja poolt

hüvitamisele HKMS § 92 lg 5 alusel, ning 25 000 kr OÜ-le „Adelan Prügiveod“ mis esitas kaks

kaebust, millest teise osas kohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.

Kohtunik: D.Maastik