2-10-36102/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 13.10.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu Tsiviiasja number 2-10-36102 Hagi ese

Elatise nõue

Menetlusosalised Hageja: S S isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxx x-x Esindaja: vandeadvokaat Natalia Suvorova, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna 10 Kostja: J S isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx, xxxx xx-x

Istungi toimumise aeg 7.10.2010.a.

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista J S’lt (xxxxxxxxxxx) S S (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatisraha summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates 1.09.2010.a. kuni S S õpingute lõpuni xxxx-xxxxxx xxxxxxx-xx xxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-36102 jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue 27.07.2010.a. esitas S S Pärnu Maakohtule hagi J S vastu oma isalt elatise saamiseks keskja kutsehariduse omandamise ajaks. Hagiavalduses taotletakse elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras, kuid kohtuistungil vähendab hageja esindaja elatise nõuet 1500 kroonile kuus, arvestades asjaolu, et J S on veel kaks alaealist last.

Kostja seisukoht Kostja on nõus pojale elatist andma sama suures ulatuses, kui tema täisealiseks saamiseni, so 1200 krooni kuus. Nimetatud summast suurema elatise maksmiseks puuduvat tal majanduslikud võimalused. Kostja leiab, et kohtusse pöördumine oli tema suhtes ülekohtune. Kostja on pojale pidevalt elatist maksnud omavahelise kokkuleppe alusel lapse ema A S ja oleks seda, lähtuvalt poja vajadustest, ka edaspidi teinud. Samuti oleks poeg võinud ise tema poole pöörduda ja arutada sügisel algavate õpingute rahastamist.

Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse § 97 p. 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. xxxx-xxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx poolt esitatud õiendist nähtuvalt õpib S S nimetatud õppeasutuses kodumajanduse erialal õppeajaga 3 aastat päevases õppevormist, kus koos kutseõppega omandatakse ka keskharidus. Seega on hageja õigustatud oma isalt õpingute ajal ülalpidamist saama.

PS § 99 lg.1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabargiigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so käesoleval ajal 2175 krooni. Kui täisealiseks saanud laps jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses päevases õppevormis, ei saa tema kulutused eluasemele, õpingutele, riietele ja toidule olla väiksemad kui alaealisel lapsel. Seega on põhjendatud ka kõnesoleval juhul lähtuda PS § 101 lg.1 sätestatud elatise alammäärast, mida seadusandja loeb lahus elava vanema miinimukohustuseks. Hageja hindab oma igakuiste kulutuste suuruseks 5335 krooni. Seega taotlus, et lahus elav vanem annaks tema ülalpidamiseks 1500 krooni kuus, on põhjendatud ja mõistlik.

Kostjal on uus perekond, kus kasvab 3-aastane laps. Lisaks hagejale on kostjal varasematest kooseludest veel 14-aastane tütar, keda ta toetab 1200 krooniga kuus. Kostja viimase 8 kuu keskmine sissetulek on 13 051.25 krooni kuus. Kostja abikaasa kuutöötasu on 9000 krooni. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et ta ei ole suuteline hageja poolt taotletud suuruses elatist maksma.

PS § 102 lg.2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära vaid mõjuval põhjusel, milleks võib olla elatist maksma kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus elatise väljamõistmise korral osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul taotleb hageja elatise väljamõistmist oluliselt väiksemas ulatuses kui PS §

101 lg.1 sätestatud alammäär ning kostja teised lapsed ei jää elatise väljamõistmise korral vähemkindlustatuks kui hageja.

Kostja viited enda ülalpidamiskuludele, laenule ning vajadusele abistada pensionäridest vanemaid, ei ole asjakohased. PS § 102 lg.2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse üalalpidamiseks ühetaoliselt. Samuti ei ole asjakohane kostja seisukoht, et elatise nõue on tema suhtes ebaõiglane pojast võõrandumise tõttu.

Kohtunik: Anne Randjärv