2-09-49839/11 · 2-09-49839/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 12.oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-49839 AAS Gjensidige Baltic versus Hillar Jaago Hagi ese võlgnevuse 28940,80 krooni ja viiviste nõudes hagihind 28940,80 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja AAS Gjensidige Baltic (registrikood 11193232; aadress Sõpruse pst 145 13417 Tallinn) Hageja esindaja Veiko Värk Kostja Hillar Jaago (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxx xx-x xxxxx xxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista Hillar Jaagolt AAS Gjensidige Baltic kasuks võlg 28 940 (kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada nelikümmend) krooni 80 senti. 2. Välja mõista Hillar Jaagolt AAS Gjensidige Baltic kasuks viivis protsendina põhinõudelt 28 940,80 krooni alates 01.05.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). 3. Välja mõista Hillar Jaagolt AAS Gjensidige Baltic kasuks menetluskulu 6 000 (kuus tuhat) krooni. 4. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord 1. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 2. TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3. apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3; VÕS § 113 lg 1 sätete alusel.

2 LKindlS § 48 lg 2 p-le 2 Kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres; lg-le 3 tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 6000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 6000 krooni.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 6000 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste

Kohtunik