2-09-45085/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-45085

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2010.a., Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-45085 Tsiviilasi, hageja nõue Valeri Kvivodonovi hagi K.O.i vastu lapsele elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind

10 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.K. (isikukood xxx)

Kostja: K.O. (isikukood xxx) Kohtuistung 08.september 2010.a. Resolutsioon

1. Rahuldada V.K.i hagi osaliselt.

2. Vähendada Ida-Viru Maakohtu 22.märtsi 2004 kohtuotsusega V.K.´ilt K. O.´i kasuks alaealise lapse I.K.´i (sündinud: xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista V.K.´ilt K.O.´i kasuks elatis alaealise lapse I.K.´i (IK xxx) ülalpidamiseks alates 08.septembrist 2009 kuni poja I.K.´i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 17.märtsini 2019 igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

4. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtule 08.septembril 2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud

2-09-45085

17.märtsil 2001.a poeg I.K.. Viru Maakohtu 22.märtsi 2004.a kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus (kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud elatusraha alammäär ühele lapsele) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seoses hageja materiaalse olukorra raskenemisega palub hageja vähendada väljamõistetud elatise suurust ja määrata elatise suuruseks 700 krooni.

Kostja vastus

Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja viitab, et vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poja I.K.i ülalpidamiseks kulub kuus 2650 krooni, sh kulutused toidule 1000 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 400 krooni, ravikulud 200 krooni, koolikulud 300 krooni (teater, ekskursioonid), koolitarbed 200 krooni, huviring (basseini liikmemaks ja kuumaks) 250 krooni, sporditarbed 300 krooni. Kostja on töötu. Hagejal on elatise võlg seisuga 01.03.2010 13 971 krooni. Seda kostja antud asjal seoses hageja materiaalse olukorra raskenemisega sisse ei nõua, kuigi see võlg on tekkinud siis, kui hagejal mingeid materiaalseid raskusi veel ei olnud.

Kohtuistung

Kohtuistungil 08.09.2010 hageja toetas hagi, selgitades, et ta on alates hagi esitamisest nõus lapsele elatisena maksma 1000 krooni. Siiani on ta kostjale elatisena maksnud kuus 2175 krooni. Tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last.

Kostja hagiga ei nõustunud, selgitades, et ta soovib elatist saada seadusega ettenähtud minimaalses määras. Ta on selle aasta juunis tööle asunud, kuid tema palk on minimaalne.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 22. märtsi 2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1505/03 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks igakuuliselt lapse I.K.i ülalpidamiseks 1500 krooni, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud elatusraha alammäär ühele alaealisele lapsele kuus kuni 17.märtsini 2019, s.o. lapse täisealiseks saamiseni (tl 3-5).

Perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb perekonnaseadus (PkS) kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 3 sätib, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Pooled ei vaidle, et hageja majanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutunud. Peale poolt ühise poja on hageja ülalpidamisel veel xxx.a sündinud tütar V. K. ja xxx.a sündinud poeg M. K. (tl 18,19). Vaidlust ei ole, et elatise väljamõistmise ajal on lapse ema (kostja) hagejalt kui lapse isalt palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses.

2-09-45085

Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hageja varanduslik seisund võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutunud, ei ole kostja nõus elatise vähendamisega alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PkS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Kohus tuvastas, et hagejalt on väljamõistetud lapse ülalpidamiseks elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta. Kuna hageja palub vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis kohus peab hindama kas ilmnevad perekonnaseaduses sätestatud alused elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Maksuja Tolliameti andmetel moodustab hageja sissetulek alates 01.01.2009 kuni 31.12.2009 63199 krooni (neto), s.o. kuus keskmiselt 5266,58 krooni (tl 40).

Eesti Töötukassa 24.03.2010 teatise (tl 65) kohaselt oli kostja töötuna arvele võetud alates 27.02.2009.a. Kostja seletuste kohaselt on ta juunis 2010 asunud tööle ja tema töötasu on minimaalne. PKS § 61 lg 5 eesmärgiks on tagada, et PKS § 61 lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühised lapsed (teised lapsed) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on PKS § 61 lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele. PKS § 61 lg 5 rakendamine on põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud miinimummääras. Hagi rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjale elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras, rahuldada teiste laste vajadusi. Hageja ei ole tõendeid oma abikaasa sissetuleku kohta esitanud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes lapse vajadusest ning hageja varalisest seisundist (sh asjaolust, et tema ülalpidamisel on kokku kolm alaealist last), leiab põhjendatud olevat muuta Ida-Viru Maakohtu 22.03.2004.aotsusega hagejalt kostja kasuks alaealise lapse I.K.i ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista hagejalt kostja kasuks alaealise lapse I.K.i ülalpidamiseks alates 08.septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 17. märtsini 2019 igakuine elatusraha 1500 krooni. Hageja poolt esitatud tõendi laenumaksete tasumise kohta (tl 16) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta hagejat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna alust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud määra. Samuti on hageja nimetatud lepingute alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte

2-09-45085

suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub vähendada igakuulist elatist 1 000 kroonini. Seega on käesoleva elatise vähendamise hagi hinnaks 10 575 krooni (9 kuud x /2 175-1 000/).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik